1.1. Gustav Adolfi Gümnaasiumi missiooniks on luua sild sajandite pärandi ja unistuste tuleviku vahel ning võimaldada igale õpilasele võimalused tema maksimaalseks arenguks õpilase eelistusi
arvestades, loovaks eneseteostuseks, teaduspõhise maailmapildi kinnistumiseks ning emotsionaalse, sotsiaalse ja kõlbelise küpsuse saavutamiseks. Kool järgib õpetamisel akadeemilist suunda, tänapäevaseid õpikäsituse põhimõtteid ja tehnoloogiat, võimaldades õpilasele eneseteostust ning andes valikuid oma õpitee kujundamiseks, mis on eelduseks haridustee jätkamiseks kõrgkoolis.

Kasvatuseesmärgid saavutatakse põhimõttel, et ennastjuhtiv õpilane ja väärtustatud õpetaja loovad koos koolirõõmu. Õpetaja vastutab õpetamise, õpilane õppimise ja lapsevanem õpilase igakülgse
toetamise eest. Sihid seatakse kogu koolipere, õpilase ja perekonna vastastikuses koostöös, mida toetab ainulaadse keskkonnaga teadmisi, oskusi, vaimseid ja püsivaid väärtusi austav ajalooline kool.

1.2. Lähtuvalt Gustav Adolfi Gümnaasiumi põhiväärtustest, milleks on kooli ajalugu, professionaalsus, motivatsioon, turvalisus, loomevabadus, isamaalisus, tervislikud eluviisid ning emotsionaalne intelligentsus ja head suhted, loob gümnaasium eeldused:
● teadmiste, oskuste ja väärtushoiakute omandamiseks, mis võimaldavad jätkata õpiteed nii Eesti kui ka välisriikide tunnustatud ülikoolides;
● elukestvaks õppeks ning täisväärtuslikuks eneseteostuseks;
● valikuvõimalustega kaasneva vastutuse võtmiseks oma õpitee eest;
● õpi, enesereflektsiooni- ja ajaplaneerimisoskustega ennastjuhtiva noore kujunemiseks;
● nüüdisagseid tehnoloogiaid eesmärgipäraselt kasutada oskavaks, uuendusaltiks, kiiresti muutuvas tehnoloogilises elu-, õpi- ja töökeskkonnas toimetuleva inimese kujunemiseks;
● isamaad, rahvust, keelt ja kultuuri väärtustavate hoiakute kujunemiseks ja koostööoskustega motiveeritud noore kasvatamiseks, kes tunneb vastutust oma tegude ja tagajärgede eest;
● keskkonnateadliku, tervislikke eluviise ja vaimset heaolu väärtustavaks, sallivaks, ennast ja teisi austavaks ning kriitilise mõtlemisvõimega inimese kasvatamiseks;
● iseseisva õppimise, loova mõtlemise, analüüsi-, arutlus- ja eneseväljendusoskuse
arendamiseks;
● kodanikuoskuste, -aktiivsuse ja -vastutuse väljakujunemiseks;
● kooli vaimsuse, ajalooliste traditsioonide ja püsiväärtuste edasikandmiseks.

• 2.1. Ainevaldkonna õppeainete õpetamise peamine eesmärk on vastava valdkonnapädevuse kujundamine. Valdkonnapädevuste kujunemist ning gümnaasiumi lõpuks taotletavate teadmiste, oskuste ja hoiakute saavutamist toetavad ainekaartides esitatud õpitulemused, lõiming teiste ainevaldkondade õppeainetega ning tunni- ja kooliväline tegevus.
  2.2. Õppetegevus ja selle tulemused kujundatakse tervikuks ainetevahelise lõimingu, õppeainete, koolisiseste ja iseseisva õppimise päevade projektülesannete ja tegevuste ühise rõhuasetuse kaudu. Ainetevaheline lõiming saavutatakse õppetoolide õpetajate koostöös.
  2.3. Üldpädevused on aine- ja valdkonnaülesed pädevused, mida kujundatakse kõigis õppeainetes taotletavate õpitulemuste ja ka läbivate teemade käsitlemise kaudu ainetundides, tunni ja koolivälises tegevuses, mida toetavad ja suunavad õpetajad omavahelises koostöös ning kooli ja kogukonna koostöös. Gümnaasiumis kujundatavad üldpädevused on järgmised:
• kultuuri- ja väärtuspädevus – suutlikkus hinnata inimsuhteid ning tegevusi üldkehtivate moraalinormide ja eetika seisukohast; tajuda, analüüsida ja väärtustada oma seotust teiste inimestega, ühiskonnaga, loodusega, oma ja teiste maade ning rahvaste kultuuripärandiga ning nüüdiskultuuri sündmustega; väärtustada kunsti ja loomingut ning kujundada ilumeelt; hinnata üldinimlikke ja ühiskondlikke väärtusi, väärtustada inimlikku, kultuurilist ja looduslikku mitmekesisust; teadvustada oma väärtushinnanguid ja arvestada nendega otsuste langetamisel; olla salliv ja koostööaldis ning panustada ühiste eesmärkide saavutamisse; oskus väärtustada oma kooli (GAG) pikka ajalugu ja traditsioone. Pädevuste kujundamist toetab kooli poolt välja töötatud G1 astme kohustuslik kursus “Gustav Adolfi Gümnaasiumi ajalugu”, traditsioon külastada G2 astmes Eesti Vabadussõjas langenud kooli õpetajate ja õpilaste hauaplatse, koostöö kooli ajaloomuuseumi, VABAMU, KUMU ja teiste kultuurilooliste asutustega, laulu- ja tantsupidudel osalemine, traditsioonilised sündmused, akadeemilised aktused, erinevad õppekäigud, teatri-, kontserdi-, filmiretsensioonid, kultuurimapi koostamine, muuseumitunnid jne.
• sotsiaalne ja kodanikupädevus – suutlikkus ennast teostada, toimida teadliku, abivalmi ja vastutustundliku kodanikuna ning toetada ühiskonna demokraatlikku arengut ja Eesti riiklikku iseseisvust; teada ja järgida ühiskondlikke väärtusi ja kõlbluspõhimõtteid; austada erinevate keskkondade sh suhtluskeskkondade reegleid ja ühiskondlikku mitmekesisust, inimõigusi, religioonide ja rahvuste omapära; teha koostööd teiste inimestega erinevates situatsioonides; aktsepteerida inimeste ja nende väärtushinnangute erinevusi ning arvestada neid suhtlemisel; suutlikkus mõista globaalprobleeme, võtta kaasvastutus nende lahendamise eest; väärtustada ja järgida jätkusuutliku arengu põhimõtteid; tunnetada end dialoogivõimelise ühiskonnaliikmena Eesti, Euroopa ja kogu maailma kontekstis. Pädevuste kujundamist toetavad erinevad rühmatöö vormid, erinevad ülekoolilised, üleriigilised ja rahvusvahelised projektid, kogukonna hüvanguks tehtav ehk vabatahtlik töö, Euroopa päeva tähistamine, ühiskonnateaduste valdkonna projektid, doonoripäevad, külalisloengud, õppekäigud jne. 
• enesemääratluspädevus – suutlikkus mõista ja hinnata adekvaatselt oma nõrku ja tugevaid külgi; arvestada oma võimeid ja võimalusi, analüüsida oma käitumist erinevates olukordades; käituda ohutult ja järgida tervislikke eluviise; lahendada oma vaimse ja füüsilise tervisega seonduvaid probleeme; käituda inimsuhetes sõltumatult; hankida teavet edasiõppimise ja tööleidmise võimaluste kohta, kavandada oma karjääri. Pädevuse kujundamist toetavad koolis hindamine ja tagasiside, arenguvestlused, külalistunnid ja -loengud, õppekäigud ja kooli välja töötatud valikaine “Enesejuhtimise ja vaimse heaolu kursus” jne.
• õpipädevus – suutlikkus organiseerida õpikeskkonda individuaalselt ja rühmas ning hankida õppimiseks, hobideks, tervisekäitumiseks ja karjäärivalikuteks vajaminevat teavet; leida sobivad teabeallikad ja juhendajad ning kasutada õppimisel nende abi; planeerida õppimist ja
  seda plaani järgida; kasutada erinevaid õpistrateegiaid ja õpitut erinevates olukordades ja probleeme lahendades, seostada omandatud teadmisi varemõpitu ja ümbritseva eluga; analüüsida oma teadmisi ja oskusi, motiveeritust ja enesekindlust ning selle põhjal edasiõppimise võimalusi. Pädevust toetavad koolis õpiülesanded ja tegevused, mille puhul peab õpilane ise oma tööd ja aega planeerima ning valima sobivaimad infoallikad, näiteks ülekooliliste sündmuste ja projektide läbiviimine ja korraldamine, uurimistöö koostamine ja õpilasfirma tegemine, referaadid, esitluste ja ettekannete koostamine, vaatluspäevikud, kultuuripäevikud, ainevõistlusteks ja -olümpiaadideks ettevalmistumine; probleemülesannete lahendamine jne.
• suhtluspädevus – suutlikkus ennast selgelt, asjakohaselt ja viisakalt väljendada emakeeles ja iseseisva keelekasutaja tasemel vähemalt kahes võõrkeeles, arvestades olukordi ja mõistes suhtluspartnereid ning suhtlemise turvalisust; ennast esitleda, oma seisukohti esitada ja
  põhjendada; lugeda ning eristada ja mõista teabe- ja tarbetekste ning ilukirjandust; koostada eri liiki tekste, kasutades korrektset viitamist, kohaseid keelevahendeid ja sobivat stiili; väärtustada õigekeelsust, kasutada korrektset ja väljendusrikast keelt ning kokkuleppel
  põhinevat suhtlemisviisi. Pädevust toetavad koolis korrektse e-kirja nõuded, ametliku ja populaarteadusliku võõrkeele sõnavara õppimine, rühmatööd, esitluste ja ettekannete loomine ja esitlemine, tekstiloomeülesanded erinevates ainetes, referaatide ja uurimistöö koostamine, õpilasfirma tegemine, õppesuuna projekti tegemine jne.
• matemaatika-, loodusteaduse- ja tehnoloogiaalane pädevus – suutlikkus kasutada matemaatikale ja loodusteadustele omast keelt, sümboleid, meetodeid ja mudeleid, lahendades erinevaid ülesandeid kõigis elu- ja tegevusvaldkondades; mõista loodusteaduste ja tehnoloogia tähtsust ning mõju igapäevaelule, loodusele ja ühiskonnale; mõista teaduse ja tehnoloogiaga seotud piiranguid ja riske; teha tõenduspõhiseid otsuseid erinevates eluvaldkondades; kasutada uusi tehnoloogiaid loovalt ja uuendusmeelselt. Pädevusi toetavad eluliste probleemülesannete lahendamine sh katse- ja digivahendeid kasutades, ainevõistlused ja -olümpiaadid, erinevad STEAM-projektid, koostöö erinevate ülikoolide ja teaduskeskustega, õuesõppe tunnid, õppekäigud ja muuseumitunnid, loodusteadusliku inglise keele kursused, teadusteksti koostamine võõrkeeles, uurimuslikud tööd jne.
• ettevõtlikkuspädevus – suutlikkus ideid luua ja neid ellu viia, kasutades omandatud teadmisi ja oskusi erinevates elu- ja tegevusvaldkondades; näha probleeme ja neis peituvaid võimalusi, aidata kaasa probleemide lahendamisele; seada eesmärke, koostada lühi- ja pikaajalisi plaane, neid tutvustada ja neid ellu viia; korraldada ühistegevusi ja neist osa võtta, näidata algatusvõimet ja vastutada tulemuste eest; reageerida loovalt, uuendusmeelselt ja paindlikult muutustele ning võtta arukaid riske; mõelda kriitiliselt ja loovalt, arendada ja hinnata oma ja teiste ideid; rakendada finantskirjaoskust. Pädevusi toetavad koolis G1-G2 astmes läbitav finantskirjaoskuse moodul, erinevate sündmuste ja projektide korraldamine nii koolis kui väljaspool, kogukonna hüvanguks tehtav töö, õpilasfirma tegemine, õpilasesinduse ja aktiivi töö, karjääri- ja töövarjupäev G2 astmes jne.
• digipädevus – suutlikkus kasutada uuenevat digitehnoloogiat toimetulekuks kiiresti muutuvas ühiskonnas nii õppimisel, kodanikuna tegutsedes kui kogukondades suheldes; leida ja säilitada digivahendite abil infot ning hinnata selle asjakohasust ja usaldusväärsust; osaleda digitaalses sisuloomes, sh tekstide, piltide, multimeediumide loomisel ja kasutamisel; kasutada probleemilahenduseks sobivaid digivahendeid ja võtteid, suhelda ja teha koostööd erinevates digikeskkondades; olla teadlik digikeskkonna ohtudest ning osata kaitsta oma privaatsust,
  isikuandmeid ja digitaalset identiteeti; järgida digikeskkonnas samu moraali- ja väärtuspõhimõtteid nagu igapäevaelus. IKT õpetus ja digipädevuste kujundamine toimub Gustav Adolfi Gümnaasiumis lõimituna kõikides õppeainetes õpetajate ühistööna. Oluline roll on muuhulgas referaatide, esitluste, uurimistööde, õpilasfirmade, G3 õppevideo tegemisel jne.

3.1. Alates 2022/2023. õppeaastast saab alates G1 astmest alustada gümnaasiumis õppimist neljas valdkonnas: keeled ja kultuurid, ühiskonnateadused, loodusteadused, reaalteadused ning nendest lähtuvalt kitsamates õppesuundades:

• prantsuse keel (keelte ja kultuuride valdkond);
• rootsi keel (keelte ja kultuuride valdkond);
• sotsiaalia (ühiskonnateaduste valdkond);
• ettevõtlus (ühiskonnateaduste valdkond);
• keskkonnateadused (loodusteaduste valdkond);
• bioteadused (loodusteaduste valdkond);
• inseneeria (reaalteaduste valdkond);
• arvutiteadused (reaalteaduste valdkond).

3.2. Gümnaasiumi tunnijaotusplaan koosneb riiklikult kohustuslikest kursustest (69 kursust) ja kooli kohustuslikest kursustest, õppesuuna juurde kuuluvatest valikkursustest (valinud suuna, on õpilane valinud ka need kursused). Õppesuunad erinevad üksteisest õppesuunda kujundavate valikkursuste osas. Tunnijaotusplaanid on kirjas õppesuundade kaupa (Lisa 1).

3.3. 2022/2023. ja 2023/2024. õppeaastal G1 astmes õppimist alustanud õpilane peab Gustav Adolfi Gümnaasiumi lõpetamiseks kokku läbima 100 kursust. Riiklikud ja Gustav Adolfi Gümnaasiumi kohustuslikud kursused (75 kursust) ning valdkonna ja õppesuundade kursused (15+6 kursust) annavad kokku 96 kursust, millele lisaks peab iga õpilane kolme aasta jooksul omal
valikul läbima 4 valikkursust. Alates 2024/2025. õppeaastal G1 astmes õppimist alustanud õpilane peab kolme aasta jooksul omal valikul läbima 3 valikkursust. Kui õpilane soovib, võib ta valikkursusi läbida suuremas mahus.

3.4. Kõikides õppesuundades õpitakse süvendatult laia matemaatikat (vähemalt 16 kursust). Matemaatika riigieksamile registreerudes saavad õpilased valida kitsa ja laia eksami vahel.

3.5. Eesti keele riigieksami edukaks sooritamiseks ja õpilaste silmaringi laiendamiseks on riikliku õppekava kursustele lisatud kooli õppekavasse täiendavalt kaks kirjanduse kursust ning funktsionaalse lugemisoskuse ja eneseväljenduse kursus G2 astmes.

3.6. Gümnaasiumis õpitakse vähemalt kahte võõrkeelt, millest üks on inglise keel, mida õpitakse süvendatult ning gümnaasiumi lõpuks jõutakse valdavalt kas C1 või C2 tasemele, mis võimaldab sooritada rahvusvahelisi inglise keele eksameid (C1 Advanced English, IELTS, TOEFL). Kõikides õppesuundades on riiklikule 5 kursusele lisatud inglise keeles vähemalt 2 kursust. Teine võõrkeel oleneb õppesuunast või õpilase enda valikust ja varasemast võõrkeele õppimisest.
Ühiskonnateaduste, loodusteaduste ja reaalteaduste valdkonna õpilane saab meie koolis valida 2. võõrkeeleks kas
● rootsi keelt – algõppest alates (9 kursust, algõppest jõutakse G3 astme lõpuks B1 tasemeni);
● prantsuse keelt – algõppest alates (9 kursust, algõppest jõutakse G3 astme lõpuks B1 tasemeni);
● prantsuse keelt – jätkata varasemat õpet (9 kursust, B1 tasemest jõutakse G3 astme lõpuks B2 tasemeni) või
● vene keelt – jätkata varasemat õpet (5 kursust, soovi korral valikkursusena lisaks 2 kursust G3 astmes).

Keelte ja kultuuride valdkonna rootsi keele õppesuuna õpilased alustavad G1 astmes 2. võõrkeelena rootsi keele õppimist ja jõuavad G3 astme lõpuks B2 tasemeni.

Keelte ja kultuuride prantsuse keele õppesuuna õpilased saavad 2. võõrkeelena õppida kas
● prantsuse keelt – jätkata varasemat õpet (B1 tasemest jõutakse G3 astme lõpuks B2 tasemeni);
● prantsuse keelt – algõppest alates (9 kursust, algõppest jõutakse G3 astme lõpuks B1 tasemeni).

Kui õpilane on varasemalt õppinud mõnda muud võõrkeelt, mida gümnaasiumis ei õpetata, näiteks saksa keelt ja soovib jätkata selle õppimist kohustusliku 2. võõrkeelena, võib õpilane seda teha kooliväliselt ja peab koolile esitama tunnistuse/sertifikaadi gümnaasiumi jooksul läbitud kursuste kohta B1 või B2 tasemel. Kolmandaks võõrkeeleks saab iga õpilane omal soovil valida
sõltuvalt õppesuunast ja 2. võõrkeelest kas vene keele, prantsuse keele või rootsi keele.

3.7. G2 astme kevadel toimub ühenädalase intensiivse õppena 2 kursust „Riigikaitset“ (sealhulgas riigikaitselaager).
3.8. G3 astme liikumisõpetuse 5. kursus “Treeningute plaanimine ja iseseisev treening” võimaldab õpilastel ise valida individuaal- ja/või grupitreeningu(id) ning tunniplaanijärgset tavapärast kontakttundi koos aineõpetajaga ei toimu. Õpilased esitavad treeningplaane ja -päevikuid ekeskkonnas. G2 astme lõpus ja G3 astme alguses viiakse läbi vastav infotund kursuse korraldusest.
3.9. G3 astmes teevad õpilased meeskonnatööna õppefilme ning samaaegselt läbivad multimeedia kursuse “Multimeedia praktikum: õppevideo loomine”. Õpilaste valitud ja õpetajate juhendatud teemadel valmivad erinevatest valdkondadest õppevidoed ehk õppematerjalid, mida saab kasutada põhikoolis ja gümnaasiumiastmes.
3.10. G2 astmes teevad õpilased uurimistööd (individuaalne töö) või praktilise tööna õpilasfirmat (meeskonnatöö). Ettevõtluse suuna õpilased teevad õpilasfirmat, kõik teised õpilased saavad valida, kas teevad uurimistöö ja läbivad 2 kursust „Uurimistöö aluseid“ või teevad praktilise tööna õpilasfirmat läbides 2 kursust “Ettevõtlusõpet õpilasfirmadele”. Õpilased, kes teevad õpilasfirmat, läbivad ühtlasi valikkursuse “Õpilasfirma praktika” (1 kursuse mahus). Uurimistöö ja õpilasfirma läbiviimise ja hindamise korda tutvustatakse õpilastele G1 astmes ning õpilased teevad valiku G1
astme lõpuks. Kursuste õpikeskkonnaks on Moodle ning hindamine toimub kogu õppeaasta jooksul protsessipõhiselt. Uurimistööde läbiviimise ja hindamise kord (lisa 5). Õpilasfirmade läbiviimise ja hindamise kord (lisa 6).

4.1. Keeled ja kultuurid (prantsuse keele õppesuund ja rootsi keele õppesuund). Keelte ja kultuuride valdkond sobib motiveeritud õpilasele, kes
● soovib õppida võõrkeeli, mis avavad uksed kõikides valdkondades;
● tunneb huvi ajaloo, kunsti, kirjanduse, filmi ja muusika vastu;
● huvitub nüüdisaja kultuuriloost ja -sündmustest, rahvusvahelistest suhetest ja diplomaatiast;
● soovib osaleda erinevates rahvusvahelistes koostööprojektides.

Kahe õppesuuna ehk valdkonna ühised kohustuslikud kursused (kokku 6 lisakursust):

Laia matemaatika kursused (14+2 kursust);
● Inglise keel C1 keeleoskustase (5+2 kursust);
● Tsivilisatsioonide ajalugu ja tänapäev (1 kursus);
● Nüüdisaja kultuurilugu (1 kursus);
● Rahvusvahelised suhted (inglise keeles), (1 kursus);
● Diplomaatia alused (inglise keeles / eesti keeles), (1 kursus).

4.1.1. Prantsuse keele õppesuunda eristavad kohustuslikud kursused kuni 2025/2026. õppeaastal lõpetaval õppesuunal (kokku 15 kursust):
● Prantsuse keel B2.2 keeleoskustase (5+7 kursust);
● Tallinna ajalugu ja giidiõpe (prantsuse keeles), (1 kursus);
● Prantsuse keelt kõnelevate maade kultuurilugu (prantsuse keeles), (1 kursus);
● Tänapäeva prantsuse kultuurilugu (prantsuse keeles), (1 kursus);
● Õppesuuna projektid ühe kursuse mahus.

Alates 2025/2026. õppeaastast õppesuunda eristavad kohustuslikud kursused
● Prantsuse keel B2.2 keeleoskustase (5+7 kursust)/ Prantsuse keel B1.2 keeleoskustase (5+7 kursust);
● Tallinna ajalugu ja giidiõpe (inglise/eesti keeles), (1 kursus);
● Prantsuse keelt kõnelevate maade kultuurilugu (prantsuse keeles), (1 kursus);
● Tänapäeva prantsuse kultuurilugu (prantsuse keeles), (1 kursus);
● Õppesuuna projektid ühe kursuse mahus.

Prantsuse keele õppesuunal õppimine pakub võimalust:
● mitmekesistada maailmapilti;
● jõuda keeleoskuse tasemele, mis võimaldab jätkata õpinguid Prantsusmaal või mujal välismaal;
● sooritada edukalt rahvusvaheline prantsuse keele eksam DELF Scolaire vähemalt B2 tasemel;
● arendada esinemis- ja väitlemisoskust võõrkeeles;
● kohtuda Eestis elavate prantslastega;
● osaleda koostööprojektides teiste prantsuse keelt kõnelevate maade õppeasutustega;
● keele- ja kultuuriõppe reisiks Prantsusmaale;
● koostööks rahvusvahelisel tasandil;
● koostööks Prantsuse Instituudi ja erinevate saatkondadega.

Prantsuse keele õppesuuna tunnijaotusplaan (Lisa 1.1).

4.1.2. Rootsi keele õppesuunda eristavad kohustuslikud kursused (kokku 15 kursust):
● Rootsi keel B2 keeleoskustase (5+8 kursust);
● Põhjamaade kultuurilugu (rootsi keeles) (1 kursus);
● Rootsi ühiskond (rootsi keeles), (1 kursus);
● Õppesuuna projektid ühe kursuse mahus.

Rootsi keele õppesuunal õppimine pakub võimalust:
● õppida selgeks uus võõrkeel B2-tasemel eelteadmisi omamata;
● sooritada rootsi keele B2- taseme eksamit Swedex;
● lisaks huvitavatele tundidele tutvuda Põhjamaade muusika, filmide, kunsti ja
kirjandusega;
● kohtuda Eestis elavate Põhjamaade diplomaatide, ettevõtjate ja teiste huvitavate inimestega;
● osaleda inspireerivatel õppekäikudel Rootsi ja teistesse Põhjamaadesse (Norra, Taani, Island);
● osaleda koostööprojektides teiste Põhjamaade õppeasutustega;
● koostööks erinevate Põhjamaade saatkondade ja organisatsioonidega.

Rootsi keele õppesuuna tunnijaotusplaan (Lisa 1.2)

4.2. Ühiskonnateadused (sotsiaalia õppesuund ja ettevõtluse õppesuund). Ühiskonnateaduste valdkond sobib motiveeritud õpilasele, kes
● on ettevõtlik ja loov;
● tunneb huvi ühiskonnas ja ettevõtlusmaailmas toimuva vastu;
● huvitub majandus- ja finantsmaailmast;
● soovib andmeid analüüsida ja neid objektiivselt tõlgendada;
● soovib olla aktiivne kodanik ja kogukonnaliige;
● soovib kaasa rääkida ühiskonnas aktuaalsetel teemadel;
● soovib osaleda UNESCO ja Maailmakooli võistlustel ja projektides.

Kahe õppesuuna ehk valdkonna ühised kohustuslikud kursused (kokku 15 lisakursust):
● Laia matemaatika süvendatud kursused (14+4 kursust);
● Andmeanalüüs ja statistika (2 kursust);
● Inglise keel C1 keeleoskustase (5+2 kursust);
● 2. võõrkeel: vene keel (5 kursust) või prantsuse keel (5+4 kursust) või rootsi keel (5+4 kursust);
● Majanduse alused ja maailma majandus (1 kursus);
● Eestvedamine ja juhtimine (1 kursus);
● Rahvusvahelised suhted (inglise keeles), (1 kursus);
● Avaliku kommunikatsiooni kriitiline analüüs (1 kursus).

4.2.1. Sotsiaalia õppesuunda eristavad kohustuslikud kursused (kokku 6 kursust):
● Kõne ja väitlus (1 kursus);
● Õiguse alused I (1 kursus);
● Õiguse alused II (1 kursus);
● 21. sajandi ajalugu (1 kursus);
● Poliitilised ideoloogiad ja riigivalitsemine (1 kursus);
● Eesti rahvusvahelistes organisatsioonides (1 kursus);
● Õppesuuna projektid ühe kursuse mahus.

Sotsiaalia õppesuunal õppimine pakub võimalust:
● arendada kriitilist mõtlemist ja analüüsioskust, teadlikkust ühiskonnaprotsessidest;
● arendada ettevõtlikkust, loovust ja empaatiavõimet;
● arendada koostöö- ja juhtimisoskust;
● lähemalt tutvuda Eesti ja rahvusvahelise õigussüsteemi ning Eesti riigi valitsemisega;
● osaleda kodanikualgatustes ja kogukonnapraktikas;
● osaleda õppekäikudel rahvusvahelistesse organisatsioonidesse ja/või Euroopa Liidu ja/või Eesti valitsusasutustesse.

Sotsiaalia õppesuuna tunnijaotusplaan (Lisa 1.3).

4.2.2. Ettevõtluse õppesuunda eristavad kohustuslikud kursused (kokku 6 kursust):
● Sissejuhatus ettevõtlusesse (inglise keeles), (1 kursus);
● Finantskirjaoskus (1 kursus);
● Turundus ja müük (1 kursus);
● Rohelised tehnoloogiad ja jätkusuutlik ettevõtlus (1 kursus)
● Toote- ja teenuse arendus (1 kursus);
● Sissejuhatus ettevõtte finantsidesse (inglise keeles), (1 kursus);
● Ettevõtlusõpe õpilasfirmadele (2 kursust);
● Õpilasfirma projekt ühe kursuse mahus.

Ettevõtluse õppesuunal õppimine pakub võimalust:
● tutvuda ettevõtluse ja majanduse maailmaga;
● saada õpilasfirma tegemise kogemus;
● erinevateks õpilasfirma koolitusteks, laatadeks ja võistlusteks;
● inspireerivateks õppekäikudeks Eesti ja välismaa ettevõtetesse;
● ettevõtluspraktikaks koostöös erinevate ettevõtetega;
● korraldada ja läbi viia GAGi ettevõtluspäeva;
● osaleda majandusvaldkonna võistlustel ja olümpiaadidel.

Ettevõtluse õppesuuna tunnijaotusplaan (Lisa 1.4).

4.3. Loodusteadused (keskkonnateaduste õppesuund ja bioteaduste õppesuund). Loodusteaduste valdkond sobib motiveeritud õpilasele, kes
● tunneb süvendatud huvi loodusteaduste, elus- ja eluta looduse protsesside vastu;
● soovib arendada head analüütilist ja loovat mõtlemist;
● huvitub keskkonnaalastest globaalprobleemidest ja ökosüsteemide toimimisest;
● soovib osaleda loodus- ja reaalteaduslikel ainevõistlustel ja olümpiaadidel;
● huvitub loodusteaduste eksperimentaalsest uurimisest ja kaasab kõiki oma meeli eksperimentides;
● soovib lahendada elulisi probleeme ja omandada teadmisi praktiliste tegevuste abil;
● soovib osaleda UNESCO ja Maailmakooli võistlustel ja projektides;
● huvitub “Rakett 69” laadsetest võistlustest;
● tunneb huvi mentorluse ja õpitubade läbiviimise vastu.

Kahe õppesuuna ehk valdkonna ühised kohustuslikud kursused (kokku 15 lisakursust):
● Laia matemaatika süvendatud kursused (14+4 kursust);
● Täiendavaid teemasid koolimatemaatikale (2 kursust);
● Inglise keel C1 keeleoskustase (5+2 kursust);
● 2. võõrkeel: vene keel (5 kursust) või prantsuse keel (5+4 kursust) või rootsi keel (5+4 kursust);
● Rakenduste loomise ja programmeerimise alused (1 kursus);
● Loodusteaduslik inglise keel (1 kursus);
● Maa kui süsteem II – ökosüsteemid (1 kursus);
● Orgaaniline keemia (1 kursus).

4.3.1. Keskkonnateaduste õppesuunda eristavad kohustuslikud kursused (kokku 6 kursust):
● Majanduse alused ja maailma majandus (1 kursus);
● Rohelised tehnoloogiad ja jätkusuutlik ettevõtlus (1 kursus);
● Keskkonna keemia (1 kursus);
● Geo- ja astrofüüsika (1 kursus);
● Matemaatika rakendamine loodusteadustes (1 kursus);
● Globaliseeruv maailm (1 kursus);
● STEAM projektid ühe kursuse mahus.

Keskkonnateaduste õppesuunal õppimine pakub võimalust:
● teostada aineteüleseid projekte;
● põnevateks õppekäikudeks;
● õppida käsikäes praktilise tegevusega;
● koostööks ülikoolidega;
● koostööks teadlastega;
● kasutada GAG loodusteaduste laboreid;
● osaleda rahvusvahelistel võistlustel;
● olla mentor ja viia läbi õpitubasid.

Keskkonnateaduste õppesuuna tunnijaotusplaan (Lisa 1.5).

4.3.2. Bioteaduste õppesuunda eristavad kohustuslikud kursused (kokku 6 kursust):
● Inimese füsioloogia ja geneetika (1 kursus);
● Praktiline keemia (1 kursus);
● Inimese füüsika (1 kursus);
● Keemilised protsessid looduses (1 kursus);
● Matemaatika rakendamine loodusteadustes (1 kursus);
● Praktiline bioloogia (1 kursus);
● STEAM projektid ühe kursuse mahus.

Bioteaduste õppesuunal õppimine pakub võimalust:
● teostada aineteüleseid projekte;
● põnevateks õppekäikudeks;
● õppida käsikäes praktilise tegevusega;
● koostööks ülikoolidega;
● koostööks arstide ja teadlastega;
● kasutada GAG loodusteaduste laboreid;
● osaleda rahvusvahelistel võistlustel;
● olla mentor ja viia läbi õpitubasid.

Bioteaduste õppesuuna tunnijaotusplaan (Lisa 1.6).

4.4. Reaalteadused (inseneeria õppesuund ja arvutiteaduste õppesuund). Reaalteaduste valdkond sobib motiveeritud õpilasele, kes
● soovib arendada head analüütilist ja loovat mõtlemist;
● tunneb huvi, kuidas asjad töötavad ning elus ja eluta looduse protsessid toimivad;
● huvitub digiökosüsteemide toimimisest;
● soovib osaleda loodus- ja reaalteaduslikel ainevõistlustel ja olümpiaadidel;
● huvitub loodus- ja reaalteaduste eksperimentaalsest uurimisest ja asjade ise disainimisest;
● soovib lahendada elulisi probleeme ja omandada teadmisi läbi praktilise tegevuse;
● tunneb süvendatud huvi loodus- ja reaalteaduste vastu;
● kaasab kõiki oma meeli eksperimentides;
● huvitub tootearendusest ja tehnoloogiatest;
● soovib osaleda UNESCO ja Maailmakooli võistlustel ja projektides;
● huvitub “Rakett 69” laadsetest võistlustest;
● tunneb huvi mentorluse ja õpitubade läbiviimise vastu.

Kahe õppesuuna ehk valdkonna ühised kohustuslikud kursused (kokku 15 lisakursust):
● Laia matemaatika süvendatud kursused (14+4 kursust);
● Täiendavaid teemasid koolimatemaatikale (2 kursust);
● Inglise keel C1 keeleoskustase (5+2 kursust);
● 2. võõrkeel: vene keel (5 kursust) või prantsuse keel (5+4 kursust) või rootsi keel (5+4 kursust);
● Programmeerimise ja robootika alused (1 kursus);
● Loodusteaduslik inglise keel (1 kursus);
● Digitaalne geomeetria ja 3D modelleerimine (1 kursus);
● Matemaatika rakendamine loodusteadustes (1 kursus).

4.4.1. Inseneeria õppesuunda eristavad kohustuslikud kursused (kokku 6 kursust):
● Praktiline füüsika I – mehaanika ja termodünaamika (1 kursus);
● Praktiline füüsika II – elektromagnetism ja optika (1 kursus);
● Elektrotehnika alused (1 kursus);
● Orgaaniline keemia inseneeria suunale (1 kursus);
● Ruumiline projekteerimine ja virtuaalreaalsuse praktikum (2 kursust);
● STEAM projektid ühe kursuse mahus.

Inseneeria õppesuunal õppimine pakub võimalust:
● teostada aineteüleseid projekte;
● põnevateks õppekäikudeks;
● õppida käsikäes praktilise tegevusega;
● koostööks ülikoolidega;
● koostööks teadlastega;
● kasutada GAG loodusteaduste laboreid;
● kasutada GAG Makerspace innovatsioonituba;
● osaleda rahvusvahelistel võistlustel;
● külastada tehnoloogiaettevõtteid Eestis ja välismaal;
● praktikumideks koostöös tehnoloogia ettevõtetega;
● olla mentor ja viia läbi õpitubasid.

Inseneeria õppesuuna tunnijaotusplaan (Lisa 1.7).

4.4.2. Arvutiteaduste õppesuunda eristavad kohustuslikud kursused (kokku 6 kursust):
● Veebidisain ja prototüüpimine (1 kursus);
● Arvutimängu disainimine ja loomine (1 kursus);
● Tootearendus ja tehnoloogiad – asjade internet (1 kursus);
● Robootika ja tehisintellekt (1 kursus);
● Andmeteadus ja masinõpe (1 kursus);
● Küberturvalisus ja häkkimine (1 kursus);
● STEAM projektid ühe kursuse mahus.

Arvutiteaduste õppesuunal õppimine pakub võimalust:
● teostada aineteüleseid projekte;
● tutvuda arvutiteaduste erinevate valdkondadega;
● arendada probleemide lahendamise ja koostööoskust;
● külastada tehnoloogiaettevõtteid Eestis ja välismaal;
● praktikumideks koostöös IT- ja tehnoloogia ettevõtetega;
● kasutada GAG Makerspace innovatsioonituba;
● olla mentor ja viia läbi õpitubasid;
● osaleda IT- õpilaste klubis, häkatonidel ja õpilasvõistlustel.

Arvutiteaduste õppesuuna tunnijaotusplaan (Lisa 1.8).

5.1. Õpilase individuaalse õpitee toetamiseks pakutakse Gustav Adolfi Gümnaasiumis erinevate valdkondade valikkursusi ning tehakse koostööd erinevate ülikoolide ja partneritega (näiteks TalTech, Estonian Business School, Tallinna Ülikool, Tallinna Ülikooli Balti Filmi- ja Meediakool, Kunstiakadeemia, Tallinna Reaalkool, Tallinna 21. Kool, Tallinna Tervishoiu Kõrgkool, Tallinna Tervishoiu Kõrgkool, Tartu Ülikool, Tartu Ülikooli teaduskool, TalTech, TalTechi eksami- ja olümpiaadikool). Lisaks võivad õpilased valida kursuseid teistest kõrgkoolidest. Valikkursustena arvestatakse akadeemilise suunitlusega kursuseid, mis toetavad ja täiendavad kooli õppekava.

5.2. Õpilane on kohustatud kolme gümnaasiumiaasta jooksul valima vähemalt kolme kursuse mahus valikaineid. Soovi korral võib õpilane valikainetes osaleda suuremas mahus. Kooli poolt pakutavate valikainete korraldust ja valimise süsteemi tutvustatakse iga õppeaasta alguses. Gustav Adolfi Gümnaasiumi esimese poolaasta valikkursustele toimub registreerumine G1 astme õpilastele 1.-2. septembril ja G2-G3 õpilastele märtsis. Teisel poolaastal algavatele valikkursustele registreerumine toimub detsembri alguses. Valikkursustele registreerumine toimub e-keskkondades. Valikaine grupp avatakse juhul, kui soovijaid on vähemalt 12. Valikainete plaan on leitav kooli kodulehelt.

Valikainete plaan (Lisa 7).

6.1. Läbivad teemad on vahendiks üld- ja valdkonnapädevuste saavutamiseks ning õppeainete ja ainevaldkondade omavaheliseks lõiminguks. Läbivad teemad on aineülesed ja toetavad õpilase suutlikkust oma teadmisi erinevates olukordades rakendada.
6.2. Läbivate teemade õpe realiseerub eelkõige:
● õpikeskkonna korralduses kooli vaimse, sotsiaalse ja füüsilise õpikeskkonna kujundamisel arvestades läbivate teemade sisu ja eesmärke;
● aineõppes, kus läbivatest teemadest lähtudes toob iga aineõpetaja oma aineõppesse sobivaid teemakäsitlusi, näiteid ja meetodeid;
● valikainete valikul;
● uurimistöö kirjutamise protsessis või praktilise töö (õpilasfirma tegemise) käigus;
● klassidevahelistes, ülekoolilistes projektides;
● õppesuunaprojektides;
● klassivälistes õppetegevustes ja rahvusvahelistes projektides;
● külalistundides ja koostöös vanemate ning vilistlastega;
● kooli väärtuskasvatuse ja õppekäikude plaani tegevustes;
● õpilasesinduse tegevustes;
● lõimituna ülekoolilistes sündmustes.

6.3. Gustav Adolfi Gümnaasiumi läbivad teemad on järgmised:
● elukestev õpe ja karjääri planeerimine – taotletakse õpilase kujunemist isiksuseks, kes on valmis õppima kogu elu, täitma erinevaid rolle muutuvas õpi-, elu- ja töökeskkonnas ning kujundama oma elu teadlike otsuste kaudu, sealhulgas tegema sobivaid haridus- ja tööalaseid valikuid;
● keskkond ja jätkusuutlik areng – taotletakse õpilase kujunemist sotsiaalselt aktiivseks, vastutustundlikuks ja keskkonnateadlikuks inimeseks, kes hoiab ja kaitseb keskkonda ning väärtustades jätkusuutlikkust, on valmis leidma lahendusi keskkonna- ja inimarengu küsimustele;
● kodanikualgatus ja ettevõtlikkus – taotletakse õpilase kujunemist aktiivseks ning vastutustundlikuks kogukonna- ja ühiskonnaliikmeks, kes mõistab ühiskonna toimimise põhimõtteid ja mehhanisme ning kodanikualgatuse tähtsust, tunneb end ühiskonnaliikmena ning toetub oma tegevuses riigi kultuurilistele traditsioonidele ja arengusuundadele;
● kultuuriline identiteet – taotletakse õpilase kujunemist kultuuriteadlikuks inimeseks, kes mõistab kultuuri osa inimeste mõtte- ja käitumislaadi kujundajana ning kultuuride muutumist ajaloo vältel, kellel on ettekujutus kultuuride mitmekesisusest ja kultuuriga määratud elupraktikate eripärast ning kes väärtustab omakultuuri ja kultuurilist mitmekesisust ning on
kultuuriliselt salliv ja koostööaldis;
● teabekeskkond ja meediakasutus – taotletakse õpilase kujunemist teadlikuks ja analüüsivaks inimeseks, kes tajub ja teadvustab adekvaatselt ümbritsevat teabekeskkonda, suudab meediamaailma sisu ja allikaid kriitiliselt analüüsida ja kasutada, austab intellektuaalset omandit, oskab luua kvaliteetset meediasisu, arvestades oma eesmärke ja ühiskonnas omaks võetud suhtlemise norme, ning toimib turvaliselt ja vastutab oma käitumise eest end ümbritsevas keskkonnas;
● tehnoloogia ja innovatsioon – taotletakse õpilase kujunemist uuendusaltiks ja nüüdisaegseid tehnoloogiaid eesmärgipäraselt kasutada oskavaks inimeseks, kes tuleb toime kiiresti muutuvas tehnoloogilises elu-, õpi- ja töökeskkonnas. IKT pädevused on lõimitud gümnaasiumi ainekursustesse ning koostatud on IKT ainekava;
● tervis ja ohutus – taotletakse õpilase kujunemist vaimselt, emotsionaalselt, sotsiaalselt ja füüsiliselt terveks ühiskonnaliikmeks, kes on võimeline järgima tervislikku eluviisi, käituma turvaliselt ning osalema tervist edendava keskkonna kujundamises;
● väärtused ja kõlblus – taotletakse õpilase kujunemist kõlbeliselt arenenud inimeseks, kes tunneb ühiskonnas üldtunnustatud väärtusi ja kõlbluspõhimõtteid, järgib neid koolis ja väljaspool kooli, ei jää ükskõikseks, kui neid eiratakse, ning sekkub vajaduse korral oma võimaluste piires;
● Gustav Adolfi Gümnaasiumi ajalugu – taotletakse oma kooli tunde arenemist, st õpilase kujunemist oma kooli ajalugu tundvaks ja ajaloolist õpikeskkonda väärtustavaks nooreks, kes tunnetab end osana vaimse ja väärika kooli ajaloost. Gustav Adolfi Gümnaasiumi ajalugu on lõimitud õppeainetesse ning traditsioonilistesse sündmustesse. Gustav Adolfi Gümnaasiumi ajalugu õpitakse G1 astmes süvendatult kursusel “Gustav Adolfi Gümnaasiumi ajalugu”, lisaks viiakse läbi giidituure erinevates võõrkeeltes ja muuseumitunde Gustav Adolfi Gümnaasiumi ajaloomuuseumis.

7.1. Õppeaasta kestab 1. septembrist 31. augustini. Õppeaastas on 35 nädalat ja kokku vähemalt 175 õppepäeva. Gustav Adolfi Gümnaasiumis kehtivad Haridus- ja Teadusministeeriumi kehtestatud koolivaheajad.
7.2. Õppekorralduse põhivorm on õppetund ja igapäevase koolitöö korralduse põhialus on tunniplaan, mis lähtub Gustav Adolfi Gümnaasiumi tunnijaotusplaanidest ja millega on määratletud tundide arv nädalas.
7.3. Õpe toimub kas koolis, e-õppena, praktilise õppena, väljaspool kooli õppekäigu või juhendatud iseseisva õppimisena, mis on suunatud teadmiste ja oskuste omandamiseks.
7.4. Ühe ainetunni arvestuslik pikkus on 45 minutit, millest 40 minutit toimub kontaktõppes ja 5 minutit iseseisva juhendatud õppimisena (arvestusega ühe nädalatunni kohta 175 minutit õppeaastas). Sellest lähtuvalt suunab aineõpetaja õpilasi iseseisvaks teadmiste ja oskuste harjutamiseks ning õpioskuste, eneseanalüüsi, ajaplaneerimise arendamiseks vastavalt oma aine spetsiifikale ja mahule.
7.5. Iseseisvaks juhendatud õppimiseks loetakse õpetaja antud iseseisva õppimise ülesandeid või mahukamaid töid (näiteks referaat, miniuurimus, esitlus, kohustuslik kirjandus) ja aineüleseid projekte (näiteks uurimistöö, õpilasfirma, õppefilm, õppesuuna- ja rahvusvaheline projekt). Samuti kuuluvad tunniressursi alla õppekäigud, läbivate teemade ja üldpädevuste käsitlemine, kooli korraldatud loengud ja muud tegevused, mis toetavad õpilaste üldist arengut, silmaringi ning karjääri kujundamist.
7.6. Õppetundide pikkused on järgnevad:
● 40 minutit;
● paaristund 80 minutit (vahetunniga või ilma);
●  praktikum 90 minutit (ilma vahetunnita).
7.7. Õppetunnid vahelduvad 10-minutiliste vahetundidega. Progümnaasiumi ja gümnaasiumi lõunapaus on 30 minutit.
7.8. Tunnid algavad kell 8.50. Kell 8.00–8.40 on kasulik aeg (v.a teisipäev), mida õpetajad võivad kasutada konsultatsiooniks, järelevastamiseks, individuaalseks juhendamiseks, olümpiaadideks valmistumiseks või arenguvestlusteks. Õppejuhid ja tugispetsialistid võivad seda aega kasutada
õppenõustamiseks. Kasulikul ajal võivad toimuda huviringid (näiteks laulukoor, väitlusklubi).
7.9. Teisipäeviti algavad tunnid kell 9.40, sest koolitöötajatel on kell 8.00-9.30 koostööaeg. Teisipäevast ajavahemikku kell 8.00-9.30 võib kool kasutada uurimistööde, õpilasfirmade kollokviumiteks, silmaringi arendatavateks loenguteks, GAG mälumänguks jne.
7.10. Kui tegevusi enne tunniplaanijärgsete tundide algust pole ette nähtud, siis tulevad õpilased kooli vastavalt tunniplaanile ja kasutavad hommikust kasulikku aega uneaja pikendamiseks, mis on hea vaimse tervise ja enesetunde alus.
7.11. Külalis-, teematundide ja õppekäikude korraldamisel lähtutakse muuhulgas gümnaasiumiastme väärtuskasvatuse ja õppekäikude plaanist.

8.1. Hindamine on õpetamise ja õppimise lahutamatu osa. Õpilaste hindamisel kasutatakse erinevaid hindamismeetodeid, -vahendeid ja -viise. Hindamisel on kaks poolt: kujundav hindamine, s.o õppimise protsessi toetav hindamine ning õpitulemuste hindamine, s.o kokkuvõttev hindamine. Hindamise eesmärk Gustav Adolfi Gümnaasiumis on:
● toetada õpilase arengut – anda tagasisidet õpilase arengu kohta, innustada ja suunata õpilast sihikindlalt õppima, toetada enesehinnangu kujunemist, suunata õpilast edasise haridustee valikul;
● anda alus otsuse tegemiseks kursuse läbimise ning gümnaasiumi lõpetamise kohta.
8.2. Kujundav hindamine gümnaasiumis on õppe kestel hinnangu andmine, mille käigus antakse tagasisidet õpilase seniste tulemuste ning vajakajäämiste kohta, innustatakse ja suunatakse õpilast edasisel õppimisel. Kujundav hindamine keskendub eelkõige õpilase arengu võrdlemisele tema varasemate saavutustega. Tagasiside kirjeldab õigel ajal ja võimalikult täpselt õpilase tugevaid külgi ja vajakajäämisi ning sisaldab ettepanekuid edaspidisteks tegevusteks, mis toetavad õpilase arengut. Arenguvestlusel analüüsitakse õpilase arengut ja toimetulekut tulenevalt õpilase individuaalsest eripärast ja õpilase, vanema või kooli poolt oluliseks peetavast. Arenguvestluse oluline osa on õpilase enesehindamine.
8.3. Õppetunni vältel saab õpilane enamasti suulist või kirjalikku sõnalist tagasisidet õppeainet ja ainevaldkonda puudutavate teadmiste ja oskuste (sealhulgas üldpädevuste, kooliastme õppe- ja kasvatuseesmärkide ja läbivate teemade) kohta. Õpetajad ja teised koolitöötajad annavad õpilasele igapäevaselt tagasisidet, et toetada õpilase käitumise, hoiakute ja väärtushinnangute kujunemist.
8.4. Õpilane kaasatakse enese ja kaaslaste hindamisse, et arendada tema oskust eesmärke seada ning oma õppimist ja käitumist eesmärkide alusel analüüsida ning tõsta õpimotivatsiooni.
8.5. Gümnaasiumis kasutatakse kohustuslikes õppeainetes üldjuhul tähthindamist seitsmepalliskaalal (A+, A, B, C, D , E ja F) ja valikainetes mitteeristavat hindamist „arvestatud“ („AR+“, „AR“) ja „mittearvestatud“ („MA“). Kursuse kokkuvõttev hindamine on täpsemalt kirjas ainekaardis ja eKoolis vastava kursuse 1. tunni kirjelduses.
8.6. Õpilasel on õigus saada teavet hindamise korralduse ning oma hinnete kohta. Aineõpetajad
selgitavad iga kursuse algul, milline hinne või hinnang on aluseks kokkuvõtvale hindele ning
lisavad hindamise kriteeriumid õppeinfosüsteemis (eKoolis) kursuse 1. tunni sissekandesse.
8.7. Täpsem hindamise korraldus, täiendavale õppetööle jätmise, järgmisesse astmesse üleviimise ning õpilaste ja vanemate hinnetest ja hinnangutest teavitamise ning hinnete ja hinnangute vaidlustamise kord on välja toodud hindamise korras (lisa 2).
8.8. Üheks kokkuvõtvaks hindamise viisiks on koolisisesed tasemetööd ja üleminekueksamid. G1 astmes toimub tasemetöö matemaatikas ja üleminekueksam inglise keeles, G2 astmes toimub tasemetöö eesti keeles.
8.9. Nõuded õpilase käitumisele on välja toodud kooli kodukorras (lisa 3).
8.10. Gümnaasiumi lõputunnistuse annab Gustav Adolfi Gümnaasium õpilasele:
● kelle kohustuslike õppeainete kooliastmehinded on vähemalt rahuldavad;
● kellel on kohustuslikke õppe- ja valikaineid kokku läbitud 100 kursuse mahus;
● kelle valikkursuste hinded on „arvestatud“;
● kes on sooritanud vastavad eesti keele ja matemaatika riigieksami ning võõrkeeles rahvusvahelise eksami või riigieksami;
● kes on sooritanud G3 astme lõpuks õppesuuna projekti/STEAM-projekti ja koolilõpueksami;
● kes on sooritanud gümnaasiumi jooksul õpilasuurimuse (vastavalt Gustav Adolfi Gümnaasiumi uurimistööde läbiviimise tingimustele ja korrale) või praktilise töö (teinud õpilasfirma vastavalt Gustav Adolfi Gümnaasiumi õpilasfirmade läbiviimise tingimustele ja korrale).

9.1. Õppesuundade kirjeldused, tunnijaotusplaanid, konsultatsioonivõimalus ja muu õppekorraldust ning tugiteenuseid puudutav info on kättesaadav kooli kodulehel.
9.2. Õppeinfosüsteemi (eKooli) kaudu saab õpilane ja vanem teavet õppesisu, koduste õppeülesannete, õppeedukuse, puudumiste, hilinemiste, käitumise ja hoolsuse kohta ning jooksvat informatsiooni.
9.3. Õpilaste ja vanemate täiendavaks teavitamiseks on kasutusel e-posti loendurid.
9.4. Õppe- ja valikainete korraldust ja hindamise korra üldpõhimõtteid tutvustab gümnaasiumiosa õppejuht õpilastele iga õppeaasta alguses õppejuhi infotunnis.
9.5. Õppe- ja kasvatustöö korralduses võimaldatakse õpilasel ja vanemal järgmist:
● saada klassijuhatajalt arenguvestluse käigus nõustamist;
● saada nõustamist kooli tugispetsialistidelt;
● saada individuaalset abi ja nõustamist kooli psühholoogilt.
● saada nõustamist kooli tugiteenuste juhilt;
● saada nõustamist õppe- ja kasvatustööd puudutavates küsimustes gümnaasiumiosa õppejuhilt.
9.6. Õppetöö korralduses võimaldatakse õpilasel:
● saada aineõpetajalt täiendavat ainealast konsultatsiooni selleks ette nähtud/või kokku lepitud ajal;
● saada võimalus sooritada järeltöid vastavalt „Gustav Adolfi Gümnaasiumi õpilaste hindamise korrale“;
● saada õpetajapoolset juhendamist ja nõustamist aineolümpiaadiks ja -võistlusteks ettevalmistumisel.

10.1. Õpilase andekusest, tugevast motivatsioonist või loomingulisusest tulenevalt, on õpilasel võimalik:
● saada diferentseerituid õpiülesandeid, mille sisu ja raskusaste võimaldavad õpilasel sobiva tasemega õppida;
● valida enda eelistustest ja tugevustest lähtuvalt valikaineid;
● saada õpetajapoolset juhendamist ja nõustamist aineolümpiaadiks ja -võistluseks
valmistumisel;
● osaleda aineolümpiaadidel , -võistlustel ja õpilasprojektides;
● organiseerida, osaleda ja esineda ülekoolilistel sündmustel;
võtta osa enesetäiendamiseks ja olümpiaadideks valmistumiseks täiendavaid valikkursuseid (sealhulgas TÜ Teaduskooli kursustest);
● võtta lisaks kohustuslikule õppekoormusele osa koolis või väljaspool kooli pakutavatest akadeemilise suunitlusega valikkursustest.
10.2. Õpilase individuaalse arengu toetamiseks võib kool arvestada kokkuleppel õpilase või piiratud teovõimega õpilase puhul vanemaga tema varasemat õpi- või töökogemust ning teha muudatusi või kohandusi õppesisus, õppekorralduses ja õppekeskkonnas. Piiratud teovõimega õpilase puhul kaasatakse nende muudatuste tegemisse õpilase vanem. Kui muudatuste või
kohandustega kaasneb nädalakoormuse või õppe intensiivsuse oluline kasv või kahanemine võrreldes riikliku või kooli õppekavaga, koostatakse muudatuste rakendamiseks individuaalne õppekava.
10.3. Kui haridusliku erivajadusega õpilasele koostatud individuaalse õppekavaga nähakse ette riiklikus õppekavas sätestatud õpitulemuste vähendamine või asendamine või kohustusliku õppeaine õppimisest vabastamine, võib individuaalset õppekava rakendada koolivälise
nõustamismeeskonna soovitusel.
10.4. Tervislikel põhjustel koduõppel olevale õpilasele koostatakse individuaalne õppekava ning tema õppekoormust võib vähendada kuni kaheksa kursuse võrra iga arvestusliku koduõppel viibitud õppeaasta kohta.
10.5. Õpilasele, kellel tekib ajutine mahajäämus eeldatavate õpitulemuste saavutamisel, võimaldab kool üldise toe raames järgmisi tugimeetmeid:
● saada täiendavat konsultatsiooni aineõpetajalt (vastavalt kokku lepitud
konsultatsiooniaegadele);
● saada võimalus sooritada järeltöid vastavalt „Gustav Adolfi Gümnaasiumi õpilaste hindamise korrale“;
● saada nõustamist gümnaasiumiosa õppejuhilt, kes vajadusel aitab koostada ajutise õppeplaani koostöös aineõpetajatega;
● saada individuaalset abi ja konsultatsiooni koolipsühholoogilt.

11.1. Õppekavavälise õppimise või tegevuse alla võivad kuuluda õpingud muusika-, kunsti-, spordi- või keeltekoolis.
11.2. TÜ teaduskooli või teiste ülikoolide kursuseid võib arvestada kooli kohustuslike valikainetena.
11.3. Õppekavavälise õppimise või tegevuse arvestamiseks kooli õppekava osana algatab õpilane.
11.4. Taotlus koos tõendusmaterjaliga esitatakse direktorile. Tõendusmaterjaliks on vastava õppeasutuse/treeneri kinnituskiri, kus on ära märgitud õppemaht ja õppesisu. Koolil on õigus nõuda täiendavaid materjale, kui esitatud tõendusmaterjal ei ole piisav õpitulemuste omandatuse tõendamiseks.
11.5. Kool võib küsida täiendavat kinnitust kursuse läbimise kohta õppeperioodi lõpus või kinnitust tegevuste sooritamise kohta.
11.6. Taotlust hindab direktori volitatud aineõpetaja ja õppejuht, kelle ülesanne on selgitada, kas õppekavaväline õppimine või tegevus võimaldavad saavutada kooli või individuaalse õppekavaga määratletud õpitulemused.
11.7. Kokkuleppest, hindamisest ja tingimustest kooli õppekava välise õppimise arvestamisest koolis õpetatava osana teavitab direktori volitatud aineõpetaja või õppejuht õpilast e-kirja teel.
11.8. Taotluse saab teha kuni üheks õppeaastaks ja seda on võimalik igal õppeaastal uuendada.

12.1. Karjääriplaneerimisega seotud teemasid käsitletakse läbiva teemana aine- ja klassijuhatajatundides, klassivälises ühistegevuses, õppekäikudel ja spetsiaalsetes loengutes.
12.2. Karjäärivalikut toetavad erinevad õppetoolide sündmused, ainenädalad, koostööprojektid ülikoolide, teiste ettevõtete ja organisatsioonidega.
12.3. Gümnaasiumiosa õppejuht, huvijuht ja klassijuhatajad edastavad õpilastele regulaarselt koolile saadetud infot ülikoolidelt ja koostööpartneritelt (sh edasiõppimisvõimalustest, karjääriloengutest, karjääriõhtutest, töövarjupäevadest jne).
12.4. Koostöös kooli vilistlaste, vanemate ja koostööpartneritega korraldatakse igal õppeaastal erinevaid külalisloenguid ning G2 astmes toimub ülelennuline töövarjupäev.
12.5 Karjääri- ja edasiõppimisvõimaluste valikuid analüüsitakse klassijuhatajaga arenguvestlusel ning lähtuvalt edasistest plaanidest valitakse toetavaid valikkursuseid.
12.6. Koostöös Karjäärikeskusega korraldatakse kõikidele G3 õpilastele töötubasid ning viiakse läbi individuaalseid karjäärinõustamisi.
12.7. Välisülikoolidesse kandideerimisel toetavad ja abistavad õpilasi vajalike dokumentide vormistamisega gümnaasiumiosa õppejuht ning juhiabi.

13.1. Gustav Adolfi Gümnaasiumis toimub õpetajate koostöö õppetoolide kaudu. Koolis on kuus õppetooli: algõpetuse õppetool, võõrkeelte õppetool, reaalainete õppetool, oskusainete õppetool, loodusainete õppetool ja humanitaarainete õppetool. Ainekavade arenduse eest vastutavad
õppetoolide juhatajad ning tööprotsessi kaasatakse kõik aineõpetajad.
13.2. Juhtkonna muudatusettepanekud jõuavad õpetajateni õppetooli juhatajate vahendusel ning neid arutatakse õppetoolide koosolekutel. Õpetajate esitatud muudatusettepanekuid arutatakse õppetoolide juhatajate ja laiendatud juhtkonna koosolekul.
13.3. Õpetaja planeerib oma töö iga kursuse algul. Plaani koostamise aluseks on kooli ainekaaardid. Aineõpetaja tutvustab õpilastele kursuse alguses peamisi läbitavaid teemasid, hindamise põhimõtteid, kokkuvõtva hinde kujunemist ning teeb vastavasisulise sissekande e-päevikusse kursuse esimese tunnikirjelduse juures. Töö planeerimist kontrollib õppetoolijuhataja.
13.4. Klassijuhatajatöö planeerimise aluseks on klassijuhatajatöö ametijuhend, kooli sündmuste plaan, õppekäikude ja väärtuskasvatuse plaan, õppe- ja kasvatustöö üldeesmärgid algavaks õppeaastaks.

14.1. Gustav Adolfi Gümnaasiumi õppekava on kooli õppe- ja kasvatustegevuse alusdokument, mille koostamises ja järjepidevas arenduses osalevad kõik õpetajad õppetoolide kaudu.
14.2. Gümnaasiumiosa õppekava üldosa ja tunnijaotusplaanide koostamise ning arendamise eest vastutab gümnaasiumiosa õppejuht individuaalselt.
14.3. Ainekaartide koostamise ja arenduse eest vastutavad õppetoolide juhatajad.
14.4. Õpilaste hindamise korra, kodukorra ja õpilaste tunnustamise korra koostamise ja arendamise eest vastutavad õppejuhid.