Ajatelg

Tallinna Gümnaasium

* 1249–1629  Püha Mihkli nunnakloostri tegutsemine.

* 1631 6. juuni gümnaasiumi pidulik avamine. Kuningas Gustav II Adolf kinnitus 13. augustist.

* Koolis töötas 6 õppejõudu – neli professorit ja kaks kolleegi.

* Kreeka keele professor  Reiner Brockmann kirjutas esimese eestikeelse ilmaliku luuletuse.

* Matemaatikaprofessor Gebhard Himsel oli Tallinna kindlustustööde juhataja, linnaarst ja apteeker.

* 1631–1745 oli koolis 4 klassi: prima (kõrgeim, I klass), secunda, tertia, quarta.

* Õppekeel ladina keel, õppetundide arv nädalas 20–27.

* 1632–1647 töötanud rektor Heinrich Vulpius koostas 1635 kooliseadused e sisekorra määrustiku, kus olid õppe-eesmärgid, ettekirjutatud käitumisnormid ja karistused (ka vitsad ja kepikaristus).

* 1633 Avati gümnaasiumi trükikoda.

* 1637 Ilmus Heinrich Stahli eestikeelne „Käsi- ja koduraamat Eesti vürstkonnale Liivimaal“.

Rootsi Kuninglik Gümnaasium

* 17. sajandi II poolel loodi raamatukogu.

* Suvine koolivaheaeg kestis kaks nädalat.

* Õppeained: teoloogia, poeesia, kreeka keel, retoorika, matemaatika, ladina keel, laulmine, 1692. aastast eetika, füüsika, loogika, heebrea keel, õigus- ja riigiteadus.

* Õpilasi 65 – 70.

* 1656–1665  Vene-Rootsi sõja tõttu Tartust  põgenenud Academia Gustaviana professorid tegutsesid gümnaasiumi hoones.

Tallinna Keiserlik Gümnaasium

* 1710  29. septembril Tallinn kapituleerus Vene vägedele. Katku tõttu jäi gümnaasiumisse ainult rektor professor Johan Brehm  ja kolm õpilast.

* 1725 Lisandus õppeainena vene keel.

* 1727 Õppetöö taastus täielikult.

* 1739 Gümnaasiumi trükikojas trükiti esimene eestikeelne piibel.

* 1740 Koolihoone ulatuslik remont.

* 1745 Lisandus kvinta (5. klass) – madalaim, lugemise ja usuõpetusalgete õppimiseks.

* 1756 Valmis Suur-Kloostri ja Väike-Kloostri nurgal õpetajate elamu.

* 1768 Õppetöö toimus kella 7–11 ja 13–17.  Tundide arv nädalas igas klassis 38.

* 17.-18. sajandil õpilaskonna enamus saksa päritoluga või saksastunud linnakodanike pojad.

* 1801 Õpilasi 105.

Tallinna Kubermangugümnaasium

* 1805 Koolireformi tulemusena sai gümnaasiumist riiklik õppeasutus, mis kontrollis teisi koole Eestimaa kubermangus.

* Õppekeel  saksa keel.

* Õppekavas usuõpetus, filosoofia, heebrea, filosoofia, heebrea, kreeka ja ladina keel, ajalugu, geograafia, matemaatika, loodusteadus, saksa keel ja kirjandus, prantsuse ja vene keel, joonistamine, ilukiri.

* 1819–1834 Direktor Chrisoph Adam von Stackelberg võttis õppima esimesed  talupojaseisusest eestlased: Dietrich Jürgensen (lõpetas 1823), hilisem Tartu ülikooli eesti keele lektor, ja Philipp Jakob Karell (lõpetas 1826), keisrite Nikolai I ja Aleksander II perekonna ihuarst.

* 1820 Teadmisi hinnati kümnepallisüsteemis: 1 = „nõrk“, 2-3 = „üsna keskpärane“, 4-5 = „keskpärane“, 6-7 = „hea“, 8-9 = „väga hea“, 10 = „oivaline“

* 1827 ehitustööd, mille käigus aulasse püstitati sambad ja kaared, mis püsinud tänaseni.

* 1837–1857 töötas kreeka keele ülemõpetajana Ferdinand Johann Wiedemann.

* 1838 Loodi arsti ametikoht.

* 1843 20. novembril ümberehitatud koolihoone pidulik avamine. Valmisid trepid, II korrus. Kooliesine eraldati tänavast raudaiaga.

* 1850  Raamatukogus oli 2568 antiik-, 1511 saksa, 413 vene ja 161 nn uutes keeltes teost.

* 1858–1864  Töötas esimene eesti päritoluga õpetaja inspektor Jakob Nocks.

* 1860 Ulatuslik remont  aulas, omandas tänapäevase ilme.

* 1861 Lisandusid nooremad klassid septima (seitsmes) ja sekta (kuues).

* 1862 Kreeka keele asemele võis valida inglise ja prantsuse keelt, õpetati kaubandusmatemaatikat ja –geograafiat.

* 1885 Fundamentaalraamatukogus 7775 ja õpilaskogus 1740 teost. Suurim kooliraamatukogu Eestis.

* 1888  lõpetas Jaan Tõnisson, ajakirjanik, riigitegelane ja õigusteadlane, üks Eesti Vabariigi rajajaid.

Tallinna Keiser Nikolai I Gümnaasium

* 1890 Mindi üle venekeelsele õpetusele.

* 1890 Klasside numeratsioon algas nüüd kõige madalamast, esimesest klassist, ja lõppes abituuriumiga (kaheksas klass).

* 1890 Seati sisse klassijuhataja ametikoht.

* 1890 Kroonukorra kohaselt kehtestati koolivorm. Ka õpetajatel ja koolipersonalil oli mundrikandmise kohustus.

* 1890 Kehtestati ranged õpilasreeglid, kus oli ka kinnipidamine koolis pühapäeval ja kartseris istumist 4–24 tundi.

* 1890 Õpilasreeglites oli terve päevarežiim, alates tõusmisest kell 6 kuni magamaminemiseni kell 22. Pärast kella 19 ei tohtinud kodunt lahkuda.

* 1890  Saksa rahvusest õpilaste arv hakkas vähenema ja eestlaste arv suurenema.

* 1891–1902  direktor Grigori Jantševetski.

* 1891 Hindamise aluseks kujunes ülevenemaaline süsteem: 5 – väga hea, 4 – hea jne.

* 1902–1905 Üleminek uuele õppeplaanile: ladina keele tunde vähendati, fakultatiivselt võis õppida kreeka, heebrea ja inglise keelt, samuti eesti keelt, muusikat, võimlemist, joonistamist. * 1902 Õppekavasse lisandus filosoofia eelkursus ja kodanikuõpetus.

* 1903 Asus tööle esimene naisõpetaja –  Agnes Iversen (prantsuse keel).

* 1904  Õpilasi 410, nende seas 38% eestlasi.

* 1910 Koolihoone põhjalik ümberehitus: lisandus III korrus, seati sisse veevärk ja keskküte. Pandi nurgakivi võimlahoonele.

* 1911 Valmis võimlasaal, aasta hiljem endisest õpetajate elamust ja gümnasistide pansionaadist ümber ehitatud klassi- ja abiruumide hoonetiib.

* 1912 Koolis alustati sõjalise õpetusega.

* 1913 Õpilasi 602.

* 1913 Asutati Spordiring, organiseeritud sporditegevuse algus.

* 1913 Seati sisse elekter.

* 1917 Õpilasi 708.

* 1917 Saksa vägede lähenemisel oktoobri algul evakueerusid vene rahvusest õpetajad ja õpilased Venemaale  Nižni Novgorodi kubermangu.

Tallinna Linna Poeglaste Gümnaasium, Töörahva Valitsuse Tallinna Poeglaste Gümnaasium

* 1917 Tallinna Linnavalitsus moodustas  Tallinna jäänud õpilastest Tallinna Linna Poeglaste Gümnaasiumi. Koolijuhatajaks valiti  Jüri Annusson, esimene eestlasest direktor.

Tallinna Linna Poeglaste Gümnaasium, Gustav Adolfi Gümnaasium

* 1918 veebruarist  novembrini Saksa okupatsioon: preisi õppesüsteem ja saksa õppekeel. Saksa sõjavägi muutis võimla hobusetalliks.

* 1918 novembrist sai õppekeeleks eesti keel.

* 1918 28. november algas Vabadussõda. Osales üle 130 õpilase ja 11 õpetajat kuulus kooliõpetajate roodu.

* 1919–1940 ja 1944–1946 direktor Aleksis Kuusik.

* 1922 24. veebruaril avati aulas mälestustahvel Vabadussõjas langenud seitsmele õppursõdurile.

* 1919–1949 Töötas legendaarne ajalooõpetaja Villem Orav.

* 1920. lõpul anti osa raamatukogu unikaalköiteid Tartu Ülikoolile.

Tallinna Linna Poeglaste Humanitaargümnaasium

* 1923 Õpilasi 405.

* 1931/1932 Uuteks õppeaineteks tulid tervishoid, kosmograafia, majandusteadus, eetika, riigikaitseõpetus.

Tallinna Linna Gustav Adolfi Gümnaasium,

 Tallinna I Gustav Adolfi Gümnaasium

* 1932 Gümnaasiumis moodustati eelastmed – progümnaasium ja reaalkool.

* 1935 Hoone läänetiiva sisehoovi poole rajati garderoob (praegune söökla).

* 1938 Pööningul asunud raamatukoguhoidla ehitati lasketiiruks.

Tallinna 1. Keskkool

* 1940 august Kooli viidi üle nõukogulikule koolikorraldusele.

* 1940/1941 Lõpetati usuõpetuse tunnid, likvideeriti kodaniku- ja riigikaitseõpetus.

* 1940 Kooli tuli õpetaja Marcella Morin (töötas kuni 1970), kujunes legendaarseks inglise keele õpetajaks.

Tallinna I Gustav Adolfi Gümnaasium

* 1941–1944 Saksa okupatsioon. Sõjatingimustes töötas kool mitme teise kooli ruumides.

Tallinna 1. Keskkool

* 1944 sügisest alustas uuesti tööd nõukogude kool. Loodi  pioneeri- ja komsomoliorganisatsioon.

* Õpilasi 203.

* 1945  Alates teisest klassist õpetati vene keelt.

* 1945/1946 Kooliga liideti Tallinna 18. ja 24 kooli õpilased.

* 1947/1948 Toodi 15. Koolist üle 10 vene õppekeelega algklassi. Töötati kahes vahetuses.

* 1945 28. juunil  kõrvaldati aulast Vabadussõjas langenud õppursõdurite marmortahvel.

* 1946 Kehtestati koolikohustus7-eluaastast kuni 7. klassi lõpetamiseni või 16-aastaseks saamiseni.

* 1950 1. september Kooli asusid õppima esimesed tütarlapsed – 21 õpilast.

* 1957 Algus traditsioonile: kohtumised võrk- ja korvpallis vilistlaste ja õpilaste vahel.

* 1959–1962 Mindi üle 8-klassilisele koolikohustusele.

* 1962/1963 Õpilasi 1039.

* 1960/1961 Loodi matemaatika süvaõppeklass, millest hiljem kujundati matemaatika-füüsika süvaõppe klassid.

* 1961 Loodi alus tänini kestvale traditsioonile – sõpruskohtumine spordis Riia, Vilniuse ja Tallinn vanimate gümnaasiumide vahel.

* 1961. aastast tuli inglise keele kõrvale võõrkeelena ka prantsuse keel.

* 1962 Toimus direktorite vahetus – kooli tuli Helmi Viikholm, esimene naisdirektor.

* 1963 Õpilasi 1039.

* 1965 Loodi kooli ausportlase statuut.

* 1966 Abiturient Maire Saar lõi kauni Koolilaulu.

* 1966 Pandi  alus regulaarsele traditsioonile lõpuaktuse päeva öösel kell 12 Issanda Muutmise kiriku tornikellade löömisele.

* 1967 Alates 2. klassist prantsuse keele süvaõppeklass.

* 1970 Alustati kohustusliku keskharidust elluviimisega.

* 1981 Õpilasi 940.

* 1981 Kooli 350. aastapäeva ettevalmistamise käigus toimus koolihoone põhjalik remont.

* 1982 Toimus direktorite vahetus – kooli tuli Ain Siimann.

* 1984  Traditsiooniks sai õpilaste ja õpetajate vaheline võrkpallivõistlus.

* 1986 Võeti kasutusele võlvidega keldriruum (praegune garderoob).

* 1987 Koolile anti tagasi Suur-Kloostri 10/12 hoone, kus 1. septembril 1988 avati algklasside maja.

Gustav Adolfi Gümnaasium

* 1991  6. novembril –  Gustav II Adolfi mälestuspäeval sai kool taas Gustav Adolfi nime.

* 1992  aprillis Rootsi kuningapaari Eesti visiidi käigus külastas kooli kuninganna Silvia.

* 1992/1993 avati gümnaasiumi rootsi keele süvaklass. Igal aastal 13. detsembril tähistatakse Lucia-päeva.

* 1993 Moodustati Õpilaskogu, kinnitati põhikiri. Hilisem nimetus õpilasomavalitsus.

* 1995 Loodi Reaalkooli, 21. Keskkooli, Inglise Kolledži, Prantsuse Lütseumi ja GAG   õpilasomavalitsuse liit G 5.

* 1995 Moodustati põhikooli 7. reaalklass.

* 1997 Kuningas Carl XVI Gustaf  lähetas koolile Rootsi lipu, mis anti meile üle Rootsi rahvuspühal 6. juunil Rootsi Suursaatkonnas.

* 1997 Algklasside maja renoveerimine. Kloostriaegse ilme sai võlvsaal.

* 1998 Renoveeriti gümnaasiumi peahoone. Võeti kasutusele kunagine moonakelder.

* 2002  24. veebruaril paigutati aulasse vilistlaskogu eestvõttel uus marmortahvel Vabadussõjas langenud õppursõduritele.

* 2004  novembris valmis peahoonet ja algklasside maja ühendav galerii.

* 2005 1. septembril avati skulptor Hannes Starkopfi pronksskulptuur „Ingel“.

* 2005 29. detsembril lahkus töölt direktor  Ain Siimann ja ametisse asus Hendrik Agur.

* 2006 Loodi õppetoolisüsteem, Gustav Adolfi Sihtasutus, Gustav Adolfi Koolituskeskus, GAG ajaloomuuseum, peahoone I korrusel avati akadeemikute galerii, mindi õppeinfosüsteemile e-Kool, lisaks koolilaule võeti kasutusele kooli hümn. Sõnad on kirjutas Heiki Vilep ja Piret Rips, viisi Piret Rips.

* 2007 Alustas tööd Gustav Adolfi Muusikakool.

* 2008 Alustati GAG, Reaalkooli ja Inglise Kolledži ühiste 10. klassi sisseastumiskatsete korraldamist . Kolme sõpruskooli reaalainete olümpiaadiga Riia-Vilnius-Tallinn liitus Munkkiniemi gümnaasium Helsingist.

* 2011 Vilistlaskogu algatusel kingiti koolile kontsertklaveri Estonia 274 (No 7585).

* 2012 Algus traditsioonile: üleriigiline Johann Valentin Mederi kvintettide  konkurss.

* 2014 Kooli aulasse Edingtoni Priory kiriku ja kapiitlisaali Sibeliuse Akadeemia annetatud orel. Algus traditsioonile Gustav Adolfi orelifestival.

* 2015 Koolihoone 4. korrusel avati Hardi Tiiduse (lõpetas 1937)  raamatukogu, alustati üleriigilise gümnaasiumivahelise mälumängu „Uus Hõbe“ korraldamist.

* 2016  Kool sai jalgadega mängitava hiidklaveri Monsterpiano.

* 2016 Rinnamärgi ning gümnaasiumi töötajate hõbedase ja kuldse staažimärgi kasutuselevõtmine.

* 2016 Kooli 385. aastapäeva puhul peamaja I korruse fuajees Foucault`pendli avamine.

* 2016 õpilasi 1188.

* 2016-2017  võimlamaja ning I ja II kooliastme koolihoone (Vana-Kalamaja 9) renoveerimine.

* 2017. aasta 4. septembril avati uus ja kaasaegne Kotzebue õppehoone (Vana-Kalamaja 9), kus asusid õppima 1.-6. klassid. Peamaja jäi progümnaasiumi ja gümnaasiumi kasutusse.

* 2017/2018.õa  õpilasi 1281 (I-II kooliastmes 569, progümnaasiumis ja gümnaasiumis 676).

* 2018/2019. õa loobuti ülelinnalise konkursiga komplekteeritud ühes esimesest klassist. Kõik elukohajärgsed õpilased määrab koolile Tallinna Haridusamet. Prantsuse keele õppesuunaga klass komplekteeritakse koolile määratud õpilaste hulgast. Koolis õpib 1343 õpilast (I-II kooliastmes 621, progümnaasiumis 279 ja gümnaasiumis 432).

* 28. detsembril 2018 lahkus töölt kooli 13 aastat juhtinud direktor Hendrik Agur. Uue direktori leidmise konkurss luhtus ja ajutise direktori kt kohustused võttis üle põhikooliosa õppejuht Tiivi Pikhof, kes on GAGs töötanud 16 aastat ja nendest 10 õppejuhina.

* Anti välja kooli ajaloraamat „Professorid ja õpetajad läbi aegade“.

*Eesti lipu 135. juubeliaastal kingiti koolile Eesti Lipu Seltsilt ja Riigikogu poolt käsitööna valmistatud Eesti lipp, mille sisseõnnistamise toimus 6. juunil 2019.

* 2. augustil 2019 kinnitas Tallinna linnavalitsus Gustav Adolfi Gümnaasiumi uueks direktoriks Henrik Salumi. Henrik Salum on GAGs töötanud inglise keele õpetajana 18. aastast.

Close Menu