Gustav Adolfi Gümnaasiumi kodukord

Kinnitatud direktori käskkirjaga 13.08.2020 nr 11-1/22Ü

1.      Üldosa

1.1. Gustav Adolfi Gümnaasiumis reguleerivad õpilaste käitumist Eesti Vabariigi seadused, nende alusel välja antud õigusaktid, kooli põhimäärus, käesolev kodukord ning erinevad kooli õigusaktid.

1.2. Käesolevas kodukorras lähtutakse põhikooli- ja gümnaasiumiseadusest ning üldinimlikest eetika-, moraali- ja käitumisnormidest.

1.3. Kooli kodukorra kehtestab direktor ning selle täitmine on õpilastele ja koolitöötajatele kohustuslik ning vanematele järgimiseks.

1.4. Kooli kodukord ja selle muudatused arutatakse läbi õppetoolides, õppenõukogus ning esitatakse enne kehtestamist arvamuse avaldamiseks kooli hoolekogule ja õpilasesindusele.

2.      Õpilase õigused

2.1. Õpilaskonnal on õigus moodustada koolis õpilasesindus, kes esindab õpilaskonda õpilasesinduse põhimääruses sätestatud pädevuse piires koolisisestes suhetes ning suhetes teiste organisatsioonide, asutuste ja isikutega. Õpilasesindus lähtub oma tegevuses õpilaste huvidest, vajadustest, õigustest ja kohustustest.

2.2. Õpilasesinduse presidendil on õigus kuuluda kooli juhtkonna koosseisu.

2.3. Õpilasesinduse määratud liikmetel on õigus olla valitud hoolekogusse ja olla kaasatud õppenõukogu ja tervisenõukogu tegevusse.

2.4. Õpilasel on õigus saada kooli juhtkonnalt ja õpetajatelt teavet koolikorralduse, õppimisvõimaluste ja hindamise kohta.

2.5. Õpilasel on õigus teha läbimõeldud ettepanekuid õpilasesindusele või kooli juhtkonnale koolikorralduses muudatuste sisseviimiseks.

2.6. Õpilasel on õigus pöörduda oma õiguste kaitseks klassijuhataja, kooli juhtkonna, õppetooli juhataja ja õpilasesinduse poole.

2.7. Õpilasel on õigus esitada arvamusi ja kaebuseid vastavalt koolis kehtestatud korrale (Lisa 6).

2.8. Õpilasel on õigus saada õpetajatelt kord nädalas täiendavat õpiabi õppekava ulatuses.

2.9. Õpilasel on õigus saada meditsiinilist, psühholoogilist, logopeedilist, sotsiaalpedagoogilist  ja eripedagoogilist abi.

2.10. Olümpiaadi koolivoorus osaleval õpilasel on õigus puududa õppetööst koolivooru toimumise päeval, kui vastava aine õppetoolijuhataja ei otsusta teisiti.

2.11. Olümpiaadi piirkonnavoorus osaleval õpilasel on õigus puududa õppetööst olümpiaadile eelneval ja olümpiaadi toimumise päeval.

2.12. Olümpiaadi vabariiklikus voorus osaleval õpilasel on õigus puududa õppetööst kahel olümpiaadile eelneval ja olümpiaadi toimumise päeval.

2.13. Rahvusvahelisel eksamil osaleval gümnaasiumiõpilasel on õigus puududa õppetööst ühel päeval vahetult enne kirjalikku eksamit ja eksami sooritamise päevadel.

2.14. Ainevõistlustel osalevate õpilaste vabastuse õppetööst otsustab õppetoolijuhataja.

3.      Nõuded õpilase käitumisele

3.1. Õpilane juhindub oma käitumises üldinimlikest väärtustest (ausus, hoolivus, inimväärikus, lugupidamine enda ja teiste vastu), järgib Eesti Vabariigi seadusi ja täidab kooli kodukorda.

3.2. Õpilane suhtub õpikohustustesse vastutustundega, võtab vastutuse oma tegude ja nende tagajärgede eest ning täidab lubadusi.

3.3. Õpilane käitub viisakalt kaasõpilastega ning peab kinni järgmistest põhimõtetest:

3.3.1. kedagi ei jäeta pahatahtlikult välja grupitööst, seltskonnast, mängust ega vestlusest;

3.3.2. kõik inimesed on erinevad ja erinevus on rikkus;

3.3.3. õpilane ei kiusa ega käitu pahatahtlikult ja vägivaldselt;

3.3.4. õpilane ei ühine kiusajaga, ei naera kaasa ega julgusta kedagi kiusama;

3.3.5. õpilane aitab ja julgustab kiusatud kaasõpilast;

3.3.6. õpilane räägib kiusamisest alati mõnele täiskasvanule;

3.3.7. õpilane lähtub käitumisel hea koolikaaslase reeglitest (Lisa 2).

3.4. Õpilane esindab ennast ja oma kooli väärikalt ja ei kahjusta avalikus ruumis (internet, meedia jms) kooli mainet.

3.5. Õpilane hüvitab koolile või kaasõpilasele teadlikult või hoolimatult tekitatud materiaalse kahju.

3.6. Õpilane tervitab kaasõpilasi, kooli töötajaid ja külalisi.

3.7. Õpilane käitub terviseteadlikult: ei oma, tarbi ega propageeri alkohoolseid jooke, tubakatooteid (sh mokatubakat, e-sigaretti jm), energiajooke, narkootilisi aineid ega mängi hasartmänge.

3.8. Õpilane hoiab tunnis töörahu, mille tagamiseks on järgmised reeglid:

3.8.1. tundi alustab ja lõpetab õpetaja;

3.8.2. tunni alustamisel tõuseb õpilane püsti, kui õpetaja ei otsusta teisiti;

3.8.3. vastamiseks tõstab õpilane käe ja vastab ainult siis, kui õpetaja on selleks loa andnud;

3.8.4. õpilane ei näri tunni ajal närimiskummi ega söö;

3.8.5. õpilane ei hiline tundi;

3.8.6. õpilane on kohustatud kaasa võtma tunniks vajalikud õppevahendid ja 1.–6. klassi õpilasel on kohustus täita ja kaasas kanda ajaplaneerijat.

3.8.7. mobiiltelefonid ja teised heli ning pildi salvestusvahendid peavad olema tundide ajal hääletul režiimil ja koolikotis (v.a õppetöö eesmärgil tehtavad ülesanded). Kui õpilane ei järgi korraldust, on õpetajal õigus esemed juhtkonna juurde hoiule tuua.

3.8.8. õpetajal on õigus kehtestada oma ainetunnis põhjendatud lisareeglid käitumisele (näiteks õpilase istekohta klassis muuta);

3.8.9. õpetaja võib töörahu rikkunud õpilase tunnist eemaldada. Sellisel juhul täidab õpilane õppeülesandeid iseseisvalt (peamaja õpilased õpikeskuses ja Kotzebue maja õpilased õppejuhi ruumis) ning esitab tunni lõpus tehtud töö õpetajale.

3.9. Kui õpetaja ei ilmu ainetundi kümne minuti jooksul tunni algusest ja õpilastel puudub info iseseisvast tunnitööst, teatab klassi esindaja sellest õppetooli juhatajale, juhiabile või õppejuhile.

3.10. Kotzebue õppehoones on mobiiltelefonid terve koolipäeva ulatuses ja õpilase kooliterritooriumil viibimise ajal hääletul režiimil koolikotis (v.a õppetöö eesmärgil tehtavad ülesanded). Kui õpilane ei järgi korraldust, on õpetajal õigus esemed juhtkonna juurde hoiule tuua.

3.11. Õpilastel on keelatud kooli territooriumil ilma loata filmida, pildistada ja lindistada.

3.12. Õpilane on välimuselt ja riietuselt korrektne, kannab vahetusjalatseid ning riietub koolis vastavalt Gustav Adolfi Gümnaasiumi riietumisstandardile (Lisa 1 Gustav Adolfi Gümnaasiumi õpilase riietumisstandard).

3.13. Kotzebue maja õpilane (1.–6. klass)  riietub korrektselt ja kannab iga päev vähemalt üht koolisümboolikaga riietuseset.

3.14. Kotzebue maja õpilastel (1.–6. klass) on igal koolipäeval õuevahetund, olenemata ilmast.

3.15. Kehalise kasvatuse tunnist vabastatud õpilased viibivad oma klassi juures, kui õpetaja ei otsusta teisiti.

3.16. Õpilane ei kuritarvita kooli infotehnoloogiliste vahendite ja digikeskkondade kasutamisõigust (näiteks mängimine, ilma loata programmide alla laadimine, taustapiltide muutmine, konto andmete edastamine kolmandatele osapooltele, kooli konto sidumine mängukeskkondadega, õppetööväliste programmide ilma loata allalaadimine, tehnika edasilaenamine, seadmega hooletult käitumine või lõhkumine jne) ega blokeeri kooli kontolt saabuvaid e-kirju.

3.17. Keelatud on treppidel, koridorides ja klassiruumides jooksmine ning tõuklemine, samuti koridori põrandal, akna- ja koolilaudadel istumine.

3.18. Söögivahetunni ajal ei segata klassiruumides samal ajal toimuvat õppetööd.

3.19. Garderoobis ja WC-s vajaduseta viibimine ja kogunemine on keelatud.

3.20. Õpilasi toitlustatakse sööklas kindlaksmääratud kellaaegadel, teistel vahetundidel on tasuta koolitoidu söömine omavoliliselt keelatud.

3.21. Kotzebue õppehoone puhvetit ei kasuta oma söögivahetunni ajal 1.–3. klasside õpilased.

3.22. Õpilased järgivad lauakombeid (söömiseks kasutatakse nuga ja kahvlit), kultuurse käitumise reegleid, ei söö püsti seistes, koridorides ega klassis.

3.23. Peamajas registreeritakse toidukord õpilase ID-ga (vaata punkti 17.1).

3.24. Üleriided jäetakse garderoobi ja välisjalanõud vahetatakse. Teisi isiklikke asju garderoobis ei hoiustata.

3.25. Vahetusjalatseid hoitakse riidest sussikotis. Koolist lahkudes jäetakse garderoobi ainult riidest sussikotis olevad vahetusjalanõud.

3.26. Üleriiete taskutesse ei jäeta dokumente, võtmeid, raha, mobiiltelefone ega teisi väärisesemeid. Üleriiete taskutesse jäetud esemete eest vastutab õpilane.

3.27. Varastamise, esemete rikkumise vm korral pöördub õpilane või vanem klassijuhataja või juhiabi poole, kes teavitab sellest kooli juhtkonda. Vajadusel esitab vanem avalduse politseile. Koolil ei ole võimalust ega õigust menetlustoimingute tegemiseks.

3.28. Õpilased teevad kogukonna hüvanguks vabatahtlikku tööd, mis on kooli väärtus- ja töökasvatuse osa, vastab õpilase eale ja võimetele ning teostatakse igal kooliaastal soovitatavas mahus (Lisa 3 Gustav Adolfi Gümnaasiumi praktiline väärtuskasvatus).

4.      Kooli päevakavast teavitamine

4.1. Õpilase päevakava reguleerib tunniplaan, mis on kättesaadav õpilasele ja tema vanemale kooli kodulehel (https://gag.edupage.org/timetable/).

4.2. Õppetöö toimub statsionaarse õppena koolimajas või väljaspool kooli (kooli korraldatud õppekäigud, iseseisva õppimise või distantsõppepäevad, projektipäevad vms).

4.3. Tulenevalt kooli pidaja, Terviseameti, Vabariigi Valitsuse korraldusest või muudest asjaoludest võib tungival vajadusel viia kooli distantsõppele. Distantsõppe korraldus on õpilasele ja tema vanematele kättesaadav kooli kodulehel.

4.4. Õppetöö algab üldjuhul kell 8.00 või 8.55. Õppetunni pikkus on 45 minutit.

4.5. Õpilane tuleb kooli vähemalt 10 minutit enne tundide algust.

4.6. Tunniplaani muudatustest teavitab õppejuht või õppetooli juhataja klassijuhatajat ja/või aineõpetajat, kes omakorda informeerib õpilasi suuliselt, e-kirja või õppeinfosüsteemi (eKooli) kaudu. Muudatuste teavitamise infokanal lepitakse kokku klassiga.

4.7. Kui õpilasel või vanemal ei ole võimalik saada teavet elektroonse õppeinfosüsteemi (eKooli) või e-posti kaudu, siis tehakse õpilasele ja vanemale kooli päevakava teatavaks viisil, milles kool lepib kokku õpilase ja vanemaga individuaalselt.

5.      Õppes osalemine ja koolis korraldavast õppest puudumine

5.1. Õpilasel on õigus ja kohustus täita õpiülesandeid ning osaleda temale kooli päevakavas või individuaalses õppekavas ettenähtud õppes.

5.2. Õppest puudumine on lubatud üksnes järgnevatel põhjustel:

5.2.1. õpilase haigestumine või temale tervishoiuteenuse osutamine;

5.2.2. õpilase haigestumine koolipäeva jooksul, kui sellest on teavitatud klassijuhatajat, kooli medõde või kooli juhtkonda;

5.2.3. läbimatu koolitee või vääramatu jõud, mille puhul on õppest puudumine põhjendatud;

5.2.4. olulised perekondlikud põhjused (kuni kolm päeva);

5.2.5. kooli esindamisega seotud põhjused.

5.3. Põhjusega puudumiseks ei loeta õppetöö ajal reisimist.

5.4. Vanem (v.a G3 aste) teavitab klassijuhatajat õpilase õppest puudumisest ja selle põhjustest õppest puudumise esimesel õppepäeval õppeinfosüsteemi (eKooli) vahendusel või vastava võimaluse puudumisel muul moel. Hiljem kui kolme kalendripäeva jooksul esitatud põhjendusi ei arvestata.

5.5. G3 astme õpilane puudub õppetööst omal vastutusel ning õppeinfosüsteemi põhjendusi lisama ei pea (vt punkti 8.4.6).

5.6. Kui G3 astme õpilane puudub mõjuvatel põhjustel õppeinfosüsteemis fikseeritud ja eelnevalt kokkulepitud kontrolltööst,  teavitab ta sellest aineõpetajat enne kontrolltöö toimumist.

5.7. Mittetervislikel põhjustel puudumiseks (rohkem kui kolm päeva) tuleb direktorilt taotleda luba ning seejärel küsida nõusolek aineõpetajatelt.

5.8. Kui klassijuhatajal on tekkinud põhjendatud kahtlused, et õpilase puudumise põhjendamisel on esitatud ebaõigeid andmeid, on koolil õigus taotleda vanemalt täiendavaid selgitusi.

6.      Hindamise korraldus ja hinnetest ning hinnangutest teavitamine

6.1. Hindamise korraldus on sätestatud kooli hindamise korras (https://gag.ee/meie-kool/dokumendid/).

6.2. Hinnetest, hinnangutest ja koolikohustuse täitmisest teavitatakse õpilast ja tema vanemat õppeinfosüsteemi (eKooli) vahendusel.

6.3. Aineõpetaja tutvustab põhikoolis iga trimestri algul ning gümnaasiumis iga kursuse algul peamiseid teemasid, suuremaid töid ja hindamise põhimõtteid, kokkuvõtva hinde kujunemist ning konsultatsiooniaega.

6.4. 1.–6. klassi õpilastele väljastatakse õppeaasta lõpus paberkandjal klassitunnistus.

6.5. 7.–9. klassis ja gümnaasiumis väljastatakse paberkandjal klassitunnistus õppeaasta lõpus vanema või õpilase soovil. Paberkandjal tunnistuse väljastamise soovist antakse teada klassijuhatajale.

7.      Õpilase kiitmine ja tunnustamine

7.1. Gustav Adolfi Gümnaasium tunnustab õpilasi väga hea õppimise, hea käitumise eest; saavutuste eest olümpiaadidel, ainevõistlustel, konkurssidel, spordivõistlustel; isikliku eeskuju, ühiskondliku aktiivsuse ning koolielu edendamise eest.

7.2. Gustav Adolfi Gümnaasiumis tunnustatakse õpilasi järgmiselt:

7.2.1. tunnustamine suulise kiitusega;

7.2.2. tunnustamine kiitusega eKoolis;

7.2.3. tunnustamine direktori käskkirjaga;

7.2.4. tunnustamine õppetooli kiituskirja või diplomiga;

7.2.5. tunnustamine kiitusega õppeaasta lõpus klassitunnistusel;

7.2.6. tunnustamine kiituskirjaga „Väga hea õppimise eest“;

7.2.7. tunnustamine kooli kiituskirjaga õppeaasta lõpus;

7.2.8. tunnustamine kiituskirjaga „Väga  heade tulemuste eest üksikus õppeaines“ ;

7.2.9. tunnustamine kiitusega põhikooli lõputunnistusel;

7.2.10. tunnustamine kuld- ja hõbemedaliga  gümnaasiumi lõpus;

7.2.11. tunnustamine kooli tänukirjaga õpilase perekonnale põhikooli ja gümnaasiumi lõpus;

7.2.12. tunnustamine kooli tänukirjaga koolielu edendamise või kooli esindamise eest;

7.2.13. tunnustamine direktori tänukaardiga aasta lõpus;

7.2.14. tunnustamine kutsega kooli tänupeole;

7.2.15. tunnustamine kooli kodulehel ja  Facebookis;

7.2.16. tunnustamine võimalusega osaleda ainealasel võistlusel, olümpiaadil, esinemisvõimalusega kontserdil, aktusel, näitusel jne;

7.2.17. tunnustamine õpilase saavutuse arhiveerimisega museaalina GAG ajaloomuuseumis;

7.2.18. tunnustamine tiitliga „Kooli ausportlane“;

7.2.19. tunnustamine Gustav Adolfi Gümnaasiumi vilistlaskogu ja Gustav Adolfi Sihtasutuse stipendiumiga.

7.2.20. tunnustamine õpilasesinduse tänukirjaga õppeaasta lõpus;

7.2.21. tunnustamine IT-sertifikaadiga õppeaasta lõpus;

7.2.22. tunnustamine kiituskirjaga „KiVa uhkus“.

8.      Tugi- ja mõjutusmeetmete teavitamine ja rakendamine

8.1. Eesmärgiga mõjutada õpilasi kooli kodukorra kohaselt käituma ja teistest lugu pidama ning ennetada turvalisust ohustavate olukordade tekkimist koolis võib õpilase suhtes rakendada põhjendatud, asjakohaseid tugi- ja mõjutusmeetmeid.

8.2. Enne tugi- või mõjutusmeetme määramist kuulatakse ära õpilase selgitused ja põhjendatakse õpilasele tugi- või mõjutusmeetme valikut.

8.3. Õpilase suhtes võib rakendada tugimeetmeid ning üht või mitut järgmist mõjutusmeedet:

8.3.1. suuline laitus;

8.3.2. kirjalik laitus eKoolis;

8.3.3. käitumishinnangu alandamine;

8.3.4. õpilase käitumise arutamine vanemaga;

8.3.5. õpilasega tema käitumise arutamine direktori või õppejuhi juures;

8.3.6. õpilasega tema käitumise arutamine õppenõukogus;

8.3.7. õpilasele tugiisiku määramine;

8.3.8. kirjalik noomitus direktori käskkirjaga;

8.3.9. esemete ja ainete,  mis ei ole käesoleva kodukorra kohaselt keelatud, kuid mida õpilane kasutab viisil, mis ei ole kooskõlas kooli kodukorraga, kooli hoiule võtmine;

8.3.10. esemete ja ainete,  mis on käesoleva kodukorra punkti 10 kohaselt keelatud, kooli hoiule võtmine. Vanemat teavitatakse juhtunust kohe;

8.3.11. põhjendatud kahtluse korral, et õpilase valduses on käesoleva kodukorra punktis 10 kohaselt keelatud esemeid või aineid, nende olemasolu kontrollimine ja äravõtmine õpilase valdusest, sealhulgas õpilase riietest ja õpilase kasutuses olevast suletud kapist (kontrollijaks on direktor või tema määratud isik). Vanemat teavitatakse juhtunust kohe;

8.3.12. õppetunnist eemaldamine koos kohustusega viibida peamaja õpikeskuses või Kotzebue maja õppejuhi ruumis ja saavutada tunni lõpuks nõutavad õpitulemused;

8.3.13. konfliktolukorras osalenud poolte lepitamine eesmärgiga saavutada kokkulepe edasiseks tegevuseks;

8.3.14. kooli jaoks kasuliku tegevuse elluviimine (kohaldatakse õpilase või vanema nõusolekul);

8.3.15. pärast õppetundide lõppemist koolis viibimise kohustus koos määratud tegevusega kuni 1,5 tunni ulatuses ühe õppepäeva jooksul (teavitatakse vanemat kirjalikult);

8.3.16. ajutine keeld võtta osa õppekavavälisest tegevusest koolis, näiteks üritustest ja väljasõitudest (teavitatakse vanemat kirjalikult);

8.3.17. ajutine õppes osalemise keeld koos kohustusega saavutada selle perioodi lõpul nõutavad õpitulemused (otsustab õppenõukogu, kaasatakse lapsevanem, vormistatakse kirjalikult);

8.3.18. põhikooli õpilase tunnikäitumise jälgimine (põhikooli õpilase käitumisleht).

8.4. Koolikohustuse mittetäitmise korral rakendatakse õpilase suhtes üht või mitut järgmist mõjutusmeedet:

8.4.1. hilinemiste korral teavitatakse sellest vanemat eKooli kaudu (märkega „+“);

8.4.2. põhjuseta puudumise korral teavitatakse sellest vanemat eKoolis (märkega „p“);

8.4.3. korduvate hilinemiste ja/või põhjuseta puudumiste korral alates viiest korrast kokku alandab aineõpetaja õpilase hinnangut käitumisele põhikoolis trimestri lõpus;

8.4.4. korduvate hilinemiste ja/või põhjuseta puudumiste korral alates kümnest korrast kokku (1.–3. klassis poolaasta, 4.–9. klassis trimestri ja gümnaasiumis poolaasta jooksul) teavitab klassijuhataja sellest kooli juhtkonda ja õpilasele (v.a G3 aste)  tehakse direktori käskkirjaga noomitus;

8.4.5. põhjuseta puudumise korral alates viieteistkümnest ainetunnist või kolmest õppepäevast (põhikoolis trimestri ja gümnaasiumis poolaasta jooksul) kutsutakse põhikooli õpilane koos vanemaga aruandluseks õppejuhi ja gümnaasiumiõpilane (v.a G3 aste) kooli juhtkonna või õppetoolide juhatajate juurde, millele järgneb noomitus direktori käskkirjaga ning vajadusel tehakse esildis kohalikule omavalitsusele;

8.4.6. G3 õpilase puudumiste ja/või hilinemiste korral alates viiekümnest ainetunnist trimestris (v.a kooli esindamine, eKoolis märkega „G“) kutsutakse õpilane aruandluseks õppejuhi juurde. Puudumiste jätkumisel samas mahus viiakse läbi uus vestlus, millele võib järgneda kirjalik noomitus direktori käskkirjaga;

8.5. Põhjuseta puudutud tunnid, hilinemised ja direktori  käskkirjaga tehtud kirjalik noomitus märgitakse õpilase klassitunnistusele.

8.6. Gümnaasiumiõpilase puudumiste (v.a kooli esindamine, eKoolis märkega „G“)  korral alates 20%-st ühe kursuse tundidest on aineõpetajal õigus teha kursuse lõpus õpilasele arvestuslik töö kogu kursuse materjali ulatuses.

8.7. Tugimeetmete ja teenuste rakendamise põhimõtted ning õpilaste arengu toetamine (Lisa 7).

9.      Täiendavad alused õpilase gümnaasiumist väljaarvamiseks

9.1. Gümnaasiumiõpilase koolist väljaarvamise otsuse teeb direktor, võttes aluseks põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses § 28 ja käesolevas Gustav Adolfi Gümnaasiumi kodukorra punktis 9.2 sätestatut.

9.2. Gümnaasiumiõpilane arvatakse koolist välja, kui ta ei ole sooritanud kursusehinde „F“ parandamiseks täiendavat õppetööd hiljemalt õppeaasta lõpuks (käesoleva õppeaasta 31. augustiks) ja tema kursusehinde parandamise aega ei ole individuaalse õppekava kohaselt pikendatud.

10.  Vaimset ja füüsilist turvalisust ohustavate olukordade ennetamine, nendele reageerimine,  juhtumist teavitamine ning nende lahendamine

 

10.1. Vaimse ja füüsilise turvalisuse tagamise eest koolis vastutavad kõik koolipere liikmed.

10.2. Kiusujuhtumite lahendamiseks moodustatakse õpetajatest, juhtkonna liikmetest ja tugispetsialistidest koosnev KiVa meeskond.

10.3. Vaimset või füüsilist vägivalda märkav õpilane pöördub lähedaloleva täiskasvanu poole, kes osutab esmast abi ja pöördub juhtumi lahendamiseks klassijuhataja, KiVa meeskonna, kooli juhtkonna või tervishoiutöötaja poole.

10.4. Korduva füüsilise ja vaimse vägivalla ehk kiusamisjuhtumite lahendamisega tegeleb KiVa meeskond. Ohvri ja kiusamises osalenutega sõlmitakse edasised kokkulepped, et leida lahendus.

10.5. KiVa meeskonna liikmed informeerivad tulemustest klassijuhatajat, kes teavitab juhtunust ja kokkulepetest mõlema osapoole vanemaid. Tõsisemate juhtumite korral teavitab vanemaid KiVa meeskond.

10.6. Vajadusel kaasab kooli juhtkond juhtumi lahendamiseks linnaosa sotsiaaltöötaja, lastekaitsetöötaja ja/või politsei.

10.7. Kooli juhtkond teavitab tõsisematest juhtumitest kooli hoolekogu ja Tallinna Haridusametit.

10.8. Koolis on õpilasele keelatud järgmised esemed ja ained:

10.8.1. relv relvaseaduse tähenduses;

10.8.2. lõhkeaine, pürotehniline aine ja pürotehniline toode;

10.8.3. aine, mida kasutatakse mürgistuse või joobe tekitamiseks;

10.8.4. aine, mis on seaduse alusel keelatud õpilase vanusest tulenevalt (alkohol, tubakas jne);

10.8.5. muu ese või aine, mida kasutatakse õpilase või teise isiku elu või tervise ohtu seadmiseks või võõra asja kahjustamiseks (näiteks söövitava toimega ained, ragulkad, puust ja muust materjalist valmistatud nuiad, mõõgad, löömiseks mõeldud esemed, pipragaas, tulemasinad, tikud);

10.8.6. tuli- ja külmrelvi matkivad ning laserkiirega mänguasjad.

10.9. Koolitöötajal on õigus võtta seadusega mittekeelatud ese või aine hoiule:

10.9.1. kui eset või ainet kasutakse viisil, mis pole kooskõlas kooli kodukorraga;

10.9.2. kui eset või ainet kasutakse viisil, mis ohustab isikut ennast ja/või teisi;

10.9.3. kui see takistab või häirib õppeprotsessi läbiviimist.

10.10. Hiljemalt õpilase õppepäeva lõppedes tagastatakse õpilasele või vanemale käesoleva kodukorra punkti 10.9 alusel hoiule võetud ese või aine.

10.11. Hoiule võetud esemed või ained hoiustatakse õppejuhi ruumis.

10.12. Käesoleva kodukorra punktis 10.8 keelatud eseme või aine hoiule võtmisel tegutsetakse järgmiselt:

10.12.1. kool tagastab käesolevas kodukorras punktis 10.8 nimetatud esemed ja ained vanemale pärast õpilase käitumise arutamist vanemaga või annab need vajaduse korral eseme või aine ohtlikkusest lähtudes üle politseile;

10.12.2. hoiustamise kohta koostatakse protokoll (Lisa 5).

11.  Kooli hoonetest ja territooriumilt sisse- ja väljaliikumise kontrollimine ning piiramine

 

11.1. Kooli hoonetest või territooriumilt isikute sisse- ja väljaliikumist kontrollitakse ning isikud tuvastatakse.

11.2. Kooli hoonete välisuksed ja väravad on lukustatud. Siseneda ja väljuda saab õpilase, vanema või koolitöötaja IDga. Sisse- ja väljaliikumise andmed registreeritakse.

11.3. Koolis on valvelauatöötajad, kelle ülesannete hulka kuulub salvestavate kaamerate abil toimuva jälgimine reaalajas, sisse- ja väljaliikumiste kontrollimine ja kooli külastavate isikute tuvastamine.

11.4. Koolipäeva keskel võib õpilane koolist lahkuda ainult kooliõe, klassijuhataja või õppejuhi loal.

11.5. Põhikooli õpilasel on keelatud koolipäeva jooksul kooli territooriumilt väljuda (v.a õppehoonetevaheline liikumine).

11.6. Võõrad isikud ei tohi ilma koolitöötaja loata kooli ruumides viibida. Kõik külalised registreeritakse valvelauas.

12.  Videovalvesüsteemi kasutamine

12.1. Videovalvesüsteemi õiguslik alus on põhikooli- ja gümnaasiumiseadus § 44 lg 5. Videovalvesüsteemi eesmärk on õpilaste ja koolitöötajate vaimset või füüsilise turvalisuse tagamine, turvalisust ohustavate olukordade ennetamine ning olukorrale reageerimine.

12.2. Üldkasutatavatesse ruumidesse ja õppehoonete välisterritooriumile on paigaldatud 62 statsionaarset kaamerat ja 3 termokaamerat, mis salvestavad ööpäev läbi.

12.3. Videovalvesüsteemi edastatavat pilti jälgitakse valvelaudades (peamaja, võimlamaja ja Kotzebue maja). Videosüsteemi edastatava pildi jälgimine on kaitstud parooliga.

12.4. Digitaalsed videosalvestised võimaldavad vaadata sündmusi tagasiulatuvalt kuni kolm nädalat.

12.5. Salvestiste vastutav töötleja on Gustav Adolfi Gümnaasium. Salvestatud informatsioonile ligipääs ja vaatamine on kaitstud parooliga. Salvestatud videomaterjali vaatamise eesmärk on tuvastada toimunud sündmuste asjaolusid ja selles osalenuid. Salvestatud informatsiooni läbivaatamiseks annab loa kooli juhtkonna liige.

12.6. Salvestatud informatsioonist koopiate väljastamine on lubatud politseile ja teistel juhtudel, kui salvestise küsijal on seadusest tulenev õigus andmeid saada. Andmesubjektil on õigus saada salvestiste koopiaid üksnes iseenda kohta. Salvestisest koopia saamiseks tuleb esitada allkirjastatud taotlus [email protected], milles on ära näidatud andmete saamise õiguslik alus ja  ajavahemik, mille kohta salvestist soovitakse.

12.7. Salvestise säilitamise tähtaeg 30 päeva.

12.8. Videovalvesüsteemi kasutamise eest vastutab haldusjuht.

12.9. Turvakaamerad on tähistatud kaamera välisperimeetrisse  paigaldatud teabetahvlitega, millel on kaamera kujutis ja kiri „VIDEOVALVE”. Teabetahvlile on märgitud vastutava töötleja kontakt, eesmärk ning õiguslik alus ja viide kaamera kasutamise korrale.

13.  Teavikute kasutamine ning koolile tagastamine

13.1. Kooli raamatukogu väljastab vajaminevad õpikud, tööraamatud ja töövihikud õppeaasta alguses.

13.2. Põhikooliõpilasel on tasuta kasutamiseks kooli õppekava läbimiseks vajalikud õpikud, tööraamatud, töövihikud.

13.3. Õppeaasta lõpus tagastavad koolile 1.–6. klassi õpilased kasutada antud õpikud (s.h aabits). Tööraamatuid ja töövihikuid koolile ei tagastata.

13.4. Õppeaasta lõpus tagastavad koolile 7.–9. klassi õpilased kasutada antud õpikud ja tööraamatud (v.a tööraamatud, mis on soovi korral isiklikuks kasutamiseks soetatud). Kooli kasutada antud ja õppeaasta lõpus tagastatavasse tööraamatusse õpilane märkmeid teha ei tohi.  Töövihikuid koolile ei tagastata.

13.5. Gümnaasiumiõpilasele on tasuta kasutamiseks õpikud. Töövihikute ja tööraamatute eest tasub õpilane.

13.6. Õpilane on kohustatud kooli kasutada antud õppevahendeid ja laenutatud teavikuid korralikult hoidma. Märkmete tegemine nendesse on keelatud (v.a isiklikuks kasutamiseks antud töövihikud ja tööraamatud).

13.7. Õpikutel (s.h aabitsal) ja tööraamatutel peavad ümber olema kilekaaned koos nimesildiga.

13.8. Õpikud ja 7.–9. klassi tööraamatud (v.a isiklikuks kasutamiseks soetatud tööraamatud)  tagastatakse õpikeskuse juhatajale puhastatult ja korrastatult.

13.9. Õpilane on kohustatud teatama kadunud või rikutud teavikust õpikeskuse juhatajale.

13.10. Kaotatud või rikutud teavik tuleb koolile hüvitada. Alaealiste lugejate tekitatud kahju hüvitab vanem või lapse seaduslik esindaja.

13.11. Kaotatud või rikutud teaviku asendab lugeja samaga või GAG raamatukogu poolt võrdväärseks tunnistatud teavikuga. Teaviku mitteasendamisel on lugeja kohustatud tasuma selle  kolmekordse turuväärtuse. 1992. aastal ja varem ilmunud teavik hüvitatakse 10 euroga.

13.12. Kaotatud või rikutud teavikute hüvitamisest saadud vahenditega kaetakse teaviku asendamisega tekitatud kulutused ning täiendatakse raamatukogufondi.

13.13. Uue õppeaasta õpikuid ei laenutata õpilasele enne, kui eelnevad võlgnevused on likvideeritud.

13.14. Koolist lahkuvatel õpilastel ja koolitöötajatel tuleb raamatukogule tagastada kõik laenutatud teavikud. Õpilasel tuleb koolist lahkumise avaldusele võtta õpikeskuse juhataja allkiri, mis tõendab võlgnevuste puudumist raamatukogus.

13.15. Enne põhikooli ja gümnaasiumi lõpuaktust tuleb õpilasel tagastada või hüvitada kõik kooli kasutada antud teavikud. Võlgnevuste korral lõputunnistust ei väljastata.

14.  Õpilaspileti kasutamine

14.1. Gustav Adolfi Gümnaasiumi õpilaspiletiks on raadiosageduspõhine kontaktivaba kiibiga õpilase ID.

14.2. Õpilane on kohustatud koolis õpilase ID-d kaasas kandma.

14.3. Õpilane on kohustatud igal sisenemisel ja lahkumisel registreerima end õpilase IDga Gustav Adolfi Gümnaasiumi peamajja (aadressil Suur-Kloostri 16), võimlamajja (aadressil Suur-Kloostri 7 ja Väike-Kloostri 2) ning Kotzebue majja (aadressil Vana-Kalamaja 9). Õpilase ID-d kasutades on õpilasel võimalik avada talle kasutamiseks ette nähtud kooli välisuksed ja 1.–6. klassi  õpilasel Kotzebue õppehoone hoovivärav.

14.4. Progümnaasiumi ja gümnaasiumi õpilane on kohustatud registreerima õpilase ID-ga end talle ette nähtud ajavahemikul toitlustamisel kooli sööklas.

14.5. Õpilasel on kohustus registreerida päevapraad ja hommikupuder õpilase ID-ga. Kuu jooksul registreeritud päevaprae ja hommikupudru koondarve saadetakse digitaalselt vanema e-posti aadressile.

14.6. Õpilasel on kohustus kasutada õpilase ID-d raamatukogus lugejakaardina.

14.7. Õpilasel on õigus õpilase ID-d kasutada GAG-s pakutavate lisateenuste (nt garderoobikappide) tarbimisel.

14.8. Õpilasel on õigus kasutada õpilase ID-d ühistranspordis e-piletina.

14.9. Õpilase ID edasiandmine teisele isikule on keelatud.

14.10. Õpilane teavitab juhiabi ([email protected]) kaotatud õpilase ID-st ja esimesel võimalusel tellib uue.

14.11. Õpilase ID kehtib kolm aastat või õpilase koolist lahkumiseni.

15.  Kooli ruumide, õppe-, spordi-, tehniliste ja muude vahendite kasutamine tunnivälisel ajal

15.1. Õpilasel on õigus kokkuleppe alusel kasutada sihtotstarbeliselt tasuta ja kokkulepitud viisil oma kooli ruume (õpikeskust, arvutiklasse, spordisaale, riietusruume, jõusaali, sauna, bändiruumi) ja õppe-, spordi-, tehnilisi ning teisi vahendeid tööpäeva vältel ning ettenähtud tingimustel (Lisa 3 võimlamaja spordisaalide kasutamise kord).

15.2. Kokkulepe võib olla suuline või kirjalik. Kokkuleppe koolipoolne esindaja on laiendatud juhtkonna liige, IT-töötaja või vastava ruumi eest vastutaja.

15.3. Õppe-, spordi-, tehniliste ja muude vahendite ning ruumide kasutamisega tekkinud kahju tuleb õpilasel või tema vanemal koolile hüvitada.

15.4. Õpilane suhtub kooli varasse hoolivalt ja tagastab kooli väljastatud vahendid õigel ajal.

15.5. Kotzebue maja õpilane (1.–6. klass) peab oma nime valvelauas kirja panema, kui soovib pärast kella 15.30 kooli ruumides iseseisvalt viibida.

15.6. Kotzebue maja arvutiklasse saab kasutada kuni 16.00.

15.7. IT-õpilastel on lubatud kooli IT vahendeid iseseisvalt broneerida ja sihipäraselt kasutada vastavalt kokkuleppele IT töötajaga.

15.8. Käsitööklasse ja õppekööke ning nende ruumide vahendeid saab 1.–6. klassi õpilane sihipäraselt kasutada vaid käsitöö ja kodunduse õpetaja või aineõpetaja juuresolekul, progümnaasiumi ja gümnaasiumi õpilane eelneval kokkuleppel käsitöö ja kodunduse õpetajaga.

16.  Isikuandmete töötlemine ja infosüsteemide kasutamine

16.1. Isikuandmete töötlemiseks küsitakse nõusolekut kõigilt kooli õppima asunud õpilaste vanematelt. Täisealised õpilased annavad isikuandmete töötlemiseks nõusoleku ise.

16.2. Isikul on õigus nõusolek oma isikuandmete töötlemiseks igal ajal tagasi võtta esitades avalduse aadressil [email protected]

16.3. Isikuandmete töötlemise eesmärgiks koolis on õppetööd puudutava info edastamine, õppeesmärgil kasutatavate kontode loomine, õpilase tunnustamine ja koolielu sündmuste kajastamine.

16.4. Õppe-eesmärgil kasutatavad ja isikuandmetega seotud e-keskkonnad ja infosüsteemid on EHIS (hariduse infosüsteem), eKool (õppeinfosüsteem), EIS (eksamite infosüsteem), RIKS (raamatukogu infosüsteem), SYS (õpilaspileti haldus), arvutikasutaja konto, Gmail, Google Drive ja Docs, Google Classroom, Google Calendar, Google Keep, Google My Maps, Google Takeout, Google Hangouts, Google Meet, Google Chat, Google Tasks, Groups for Business, Moodle, Nutisport, Miksike, Vint, Tinkercad, Matetalgud, eTwinning, Noteflight, Coggle, Scratch, Canva, Nutridata, Sportlyzer, Endomondo, Google Jamboard, Quizlet, Endomondo, Diagrams.net, ArcGIS, Learning Apps, Quizlet, Pinterest ja Opiq või muu vastavas nimekirjas kinnitatud infosüsteem.

16.5. Infosüsteemide ja veebirakenduste kasutamiseks, mis on seotud isikuandmete töötlemisega ja ei ole kirjas punktis 16.4, küsitakse luba eraldi.

16.6. Õpilastele luuakse kooli astudes Gmaili ([email protected]) ja arvutikasutaja konto (eesnimi.perekonnanimi).

16.7. Kooli astudes luuakse õpilaste ja vanemate e-posti loendid, et vahetada infot kooli ja kodu vahel.

16.8. Kooli loodud arvutikasutaja ja e-posti konto kustutatakse, kui õpilane lahkub koolist. Vanema e-posti aadress kustutatakse e-posti loenditest.

16.9. Kooli kodulehel ja Facebookis avalikustatakse nimeliselt ja/või illustreeriva pildiga selleks loa andnud õpilaste silmapaistvaid saavutusi ja esile tõstmist väärivaid tegevusi, mille eesmärgiks on õpilase tunnustamine ja koolielu oluliste sündmuste kajastamine.

16.10. Õpilaste/vilistlaste/koolitöötajate saavutusi kajastatakse alaliselt kooli kodulehel järgmiselt:

16.10.1. vilistlaste nimed (alates aastast 1918);

16.10.2. kuld- ja hõbemedaliga kooli lõpetajad (alates aastast 1945);

16.10.3. kooli ausportlased (alates aastast 1965);

16.10.4. kergejõustikurekordid (alates aastast 1956);

16.10.5. õpilased, kes on saavutanud vabariiklikul olümpiaadil või ainevõistlusel 1.–20. koha, piirkondlikul olümpiaadil 1.–10. koha, kooli olümpiaadil 1.–3. koha, Riia-VilniusTallinna-Helsingi reaalainete olümpiaadil individuaalselt 1.–3. koha, parimad loovtööd 8. klassis, saavutused spordivõistlusel GAG-d esindades Tallinna linna võistlustel 1.–3. koha, osalenud aktiivselt koolielu edendamisel ja kooli esindamisel või teinud silmapaistvalt KHTT tunde (alates aastast 2015);

16.10.6. Gustav Adolfi Sihtasutuse ja vilistlaskogu stipendiumi laureaadid ja Tallinna Haridusameti väljastatud tunnustused õpilastele (alates aastast 2015);

16.10.7. koolitöötajate tunnustused (alates aastast 2015).

16.11. Kooli territooriumil ja kooli korraldatud avalikel sündmustel võib filmida või pildistada ainult kooli juhtkonna eelneval nõusolekul.

16.12. Lapsevanem võib kooli korraldatud avalikul sündmusel filmida või pildistada (nt aktus, jõulupidu) ja saadud fotosid oma sõprade või pereringis vaadata. Kui vanem soovib sündmusel tehtud pilti, millele on jäänud ka teised isikud, avalikustada internetis, tuleb küsida kõigilt pildile jäänutelt nõusolek. Kui teine isik nõusolekut ei anna, ei tohi pilte avalikustada.

16.13. Infoturbe küsimuste korral saab pöörduda [email protected]

16.14. Andmekaitse küsimuste korral saab pöörduda [email protected]

17.   Infovahetuse hea tava kooli ja kodu vahel

17.1. Kool vahendab vanematele infot õppeinfosüsteemi (eKooli)  ja e-posti teel.

17.2. Ainealaste küsimuste korral pöördutakse esmalt aineõpetaja poole. Kui probleem ei lahene, pöördutakse klassijuhataja, seejärel vastava aine õppetoolijuhataja ja õppejuhi poole.

17.3. Hinnetesse puutuvat arutab vanem esmajärjekorras lapsega. Alles seejärel pöördub aineõpetaja poole.

17.4. Küsimused ja mured esitatakse üldjuhul e-posti teel. Sotsiaalmeediakanaleid pöördumiseks ei  kasutata. Õpetajad vastavad viie tööpäeva jooksul.

17.5. Õpetajatel ei ole töötelefone. Isiklikule telefonile (kui õpetaja on seda jaganud) palume helistada ainult erandkorras ja arvestades õpetaja tööaega (kell 8–16) ning tunniplaani. Juhtkonnaliikmete ja juhiabide töötelefonide numbrid on kooli kodulehel.

17.6. Kui vanem soovib kohtuda aineõpetaja, klassijuhataja või juhtkonnaliikmega, lepitakse eelnevalt kohtumine kokku e-posti teel.

Lisa 1

GUSTAV ADOLFI GÜMNAASIUMI ÕPILASE RIIETUMISSTANDARD

Ühtne riietumisstandard on

●akadeemilise keskkonna tegur, mis distsiplineerib ja aitab luua koolitunnet,

tagab õpilasliku välimuse ja aitab kujundada üldist riietumiskultuuri.

Igapäevane riietus

Igapäevane riietus on klassikaliselt korrektne.

Noormeestel klassikalise lõikega püksid (ka teksapüksid)

● Neidudel  seelik või kleit, lubatud ka klassikalise lõikega püksid (teksapüksid)

Triiksärk, pluus või korrektne T-särk

Džemper, kardigan, vest või pintsak

● Soojade ilmadega on lubatud kanda soliidseid ühevärvilisi põlvpükse

Neidudel on lubatud vaid tagasihoidlik meik ja ehted

Vahetusjalatsid

Pidulik riietus

Pidulik riietus on nõutav aktustel ja kokkulepitud üritustel.

Gustav Adolfi Gümnaasiumi õpilase pidulik riietus on soovitavalt must-valgete rõivaelementide kombinatsiooni kooli sümboolikat kandvate aksessuaaridega või rahvariided.

Noormeestel soovitatavalt tume ülikond või viigipüksid, valge või ühevärviline särk, soovitavalt koolilips ja välitingimustes koolimüts.

Neidudel tume seelik või tumedad püksid, kostüüm või kleit, valge või hele pluus. Soovi korral koolilips või kombineeritult kooli värvides tagasihoidlikud aksessuaarid. Välitingimustes koolimüts. Pidulikel üritustel kantakse alati kingi.

Koolimüts

Gustav Adolfi Gümnaasiumi õpilane kannab uhkusega oma koolimütsi pidulikel ja esindusüritustel ning kui ilmastikuolud seda lubavad.

Sobimatu riietus

Gustav Adolfi Gümnaasiumi õpilane ei kanna koolis dresse (v.a. kehalise kasvatuse tund), kapuutsiga trikotaažtooteid, keha paljastavat või neoonvärvides riietust, rebitud teksaseid, lühikesi vaba aja pükse (nn surfipükse) ja vulgaarse sõnumiga rõivaid.

Kardigan – V-kaelusega, eest nööbitav silmkoeese

Džemper – kootud või trikoost õmmeldud üle pea selga käiv kampsun

Korrektne –  laitmatu, viisakas, korralik

Lisa 2

HEA KOOLIKAASLASE REEGLID GAG ÕPILASELE

Hea koolikaaslase reeglid on sõnastanud GAG põhikooli õpilase.

Hea koolikaaslane ei kasuta füüsilist ega vaimset vägivalda.

Hea koolikaaslane teab, et kiusamisest rääkimine ja teise mure märkamine ei ole kaebamine, vaid kaasõpilase kaitsmine.

Hea koolikaaslane teatab vägivallast vastutustundlikule täiskasvanule.

Hea koolikaaslane on noorematele eeskujuks.

Hea koolikaaslane on teiste suhtes sõbralik, salliv, mõistev ja abivalmis.

Hea koolikaaslane märkab ja aitab hädasolijat.

Hea koolikaaslane ei võta küsimata kaasõpilase vara ega riku seda.

Hea koolikaaslane ei vala teise õpilase peale välja oma viha ja paha tuju.

Hea koolikaaslane suhtub teistesse õpilastesse eelarvamuseta.

●Hea koolikaaslane hindab kaasõpilast tema tegude; mitte välimuse, jõukuse, rassi ja hinnete järgi.

Hea koolikaaslane on kõigi vastu viisakas ja teab, et kõigil on võrdsed õigused.

Hea koolikaaslane teab ja austab vanasõnu „Enne mõtle, siis ütle“ , „Ära tee teisele seda, mida sa ei taha, et sulle tehakse“ ja „Kus viga näed laita, seal tule ja aita“.

Hea koolikaaslane hoiab oma klassi ühtsust.

Hea koolikaaslane ütleb tihti teisele midagi head.

Hea koolikaaslane oskab kuulata ja austab teise arvamust.

Hea koolikaaslane räägib normaalse häälega.

Hea koolikaaslane püüab suhelda rohkem kaasõpilastega, kellega muidu ei suhtle, sest see rikastab maailmapilti.

Lisa 3

GUSTAV ADOLFI GÜMNAASIUMI PRAKTILINE VÄÄRTUSKASVATUS

Kogukonna hüvanguks tehtava töö põhimõtted

1. Gustav Adolfi Gümnaasiumi õpilaste kogukonna hüvanguks tehtav töö on kooli väärtus- ja töökasvatuse osa, mis vastab õpilase eale ja võimetele ning teostatakse igal kooliaastal soovitatavas mahus.

2. Kogukonna hüvanguks vabatahtlikult tehtava töö soovitatav tundide arv ühes õppeaastas:

1. klassis   1–2 tundi;

2.–3. klassis   2–4 tundi;

4.–6. klassis   4–6 tundi;

7.–9. klassis   6–8 tundi;

G1– G2 astmes 8–10 tundi;

G3 astmes soovitatavat tundide arvu ei ole piiritletud.

3. Ettenähtust rohkem kogukonna hüvanguks tehtava töö tundide eest võidakse õpilast tunnustada kiituse avaldamisega või muul moel motiveerimisega.

4. Kogukonna hüvanguks tehtavat tööd võib teha klassiga, grupiga või individuaalselt.

5. Kogukonna hüvanguks tehtavat tööd võivad  juhendada kõik koolitöötajad ning klassi ühistööd aitavad planeerida vanemad.

6. Kogukonna hüvanguks tehtava töö arvestatavad valdkonnad on:

6.1 kooli heaks tehtav töö, mis kannab kooli ruumide ja territooriumi materiaalse õpikeskkonna korrastamise ja säilimise tagamise eesmärki;

6.2 ülekooliliste sündmuste korraldamine (sh sport) ja kaastöö sündmuste korraldamise töörühmades;

6.3 koolivälise asutuse ja organisatsiooni juures kogukonna hüvanguks tehtav töö.

7. Kooli heaks tehtav on:

7.1 kooliaktuste ja -sündmuste ning kooli esindamisega seotud ülesannete ettevalmistamine kokkuleppel huvijuhi või juhendajaga, samuti väljaspool kooliaega toimuvad esinemised;

7.2 heakorratööd kokkuleppel majandusjuhiga (nt koristus-, puhastus- ja parandustööd, esemete transportimine jm); pildistamine, saali ja ruumide kujundamine ja valmis seadmine, kooli külaliste vastuvõtt, giidituuride läbiviimine; heli- ja valgustehnilised tööd sündmustel, IT-õpilaste tööd jm tegevused, millel on kogukonna heaks tehtava töö tunnused;

7.3 tööd kooli raamatukogus kokkuleppel raamatukoguhoidjaga (nt õpikute parandamine, komplekteerimine, väljastamine, tagastamine, triipkoodistamine, tembeldamine, transportimine jm);

7.4 IKT-ga seotud tööd kokkuleppel infojuhi ja haridustehnoloogiga (nt esitlustehnika paigaldamine, arvutite, ekraanide ja projektorite puhastamine, programmeerimise ja arvutigraafika alased kujundamistööd – plakatite, raamatute ja buklettide kujundamine ja trükieelne ettevalmistus jm);

7.5 tööd kokkuleppel klassijuhataja, aineõpetaja, õppetooli juhataja ja juhtkonna liikmega.

8. Kogukonna hüvanguks tehtava töö üle peetakse arvestust õppeaasta jooksul alates 1. septembrist kuni 15. maini. Alates 16. maist kuni 31. augustini kogukonna hüvanguks tehtava töö tunnid kantakse üle järgmisse õppeaastasse.

9. Koolitöötaja, vanem või koolivälise asutuse ja organisatsiooni esindaja teavitab klassijuhatajat või juhiabi kogukonna hüvanguks tehtud tööst (töö tegija nimi, sisu, maht, juhendaja nimi), mille fikseerib klassijuhataja või juhiabi Google Docs keskkonnas, millele on juurdepääs ning sisestusõigus klassijuhatajatel, õppetoolijuhajatel, huvijuhtidel ja juhiabidel.

10. Kogukonna hüvanguks tehtava töö sooritamine kajastub õpilase klassitunnistusel märkega arvestatud, kui on täidetud lisa 3 punktis 2 välja toodud miinimumtundide arv.

Lisa 4

GUSTAV  ADOLFI GÜMNAASIUMI VÕIMLA JA SPORDISAALIDE KASUTAMINE

1. Gustav Adolfi Gümnaasiumi võimla spordisaalide kasutaja täidab käesolevat kodukorda ja juhindub oma tegevustes etteantud punktidest.

1.1. Hoiab kõikides spordisaalides ja nende lisaruumides (inventari ruumid, saun) ning territooriumil puhtust ja korda.

1.2. Riietumiseks ja pesemiseks kasutab ainult vastavaid riietusruume.

1.3. Kasutab spordiinventari ja treeningvahendeid alati heaperemehelikult ning hoolitseb, et vahendid saaksid alati tagasi oma kohale. Vahendeid ei tohi treeningsaalidest välja viia (sh kasutamiseks teises ruumis või kohas).

1.4. Teatab õpetajat/treenerit rikutud ja/või lõhutud vahenditest ning hüvitab tekitatud kahju.

1.5. Viibib spordiruumides ainult sportlikes puhastes vahetusjalatsites. Keelatud on spordisaalides olla välisjalanõudes!

1.6. Suhtub kaasõpilastesse ja treenijatesse lugupidavalt ning jälgib, et oma tegevuse või tegevusetusega ei segataks teisi kasutajaid.

1.7. Peab kinni treening- ja õppetööks ette nähtud spordisaalide kasutusaegadest ning kasutab neid ainult sihtotstarbeliselt.

1.8. Teise korruse klassiruumi rõdu ja auditooriumi vahelise seina avamine on lubatud vaid õpetaja või majandusjuhi korraldusel. Iseseisev vaheseina avamine on keelatud. Avatud rõdul viibides jälgida ohutust, arvestades, et rõdu piire on madal ja seega ohtlik suurema hulga inimeste ligiduses viibimise korral.

1.9. Siseneb ja väljub ruumidest kasutades ainult selleks ettenähtud uksi.

1.10. Viib leitud esemed valvelaua töötaja/õpetaja kätte.

1.11. Täidab üldisi ohutusnõudeid nii enda kui ka teiste kasutajate suhtes.

2. Võimlamajas on keelatud

2.1. Kaasa võetud toidu ja jookide tarbimine (v.a vesi ja spordijoogid, mis on spetsiaalses spordijoogi pudelis). Keelatud on kaasa tuua klaastaarat või teisi kergesti purunevaid ja vigastusohtlikke esemeid.

2.2. Alla 15-aastased lapsed tohivad viibida spordisaalides ainult treeneri/õpetaja/lapsevanema loal.

3. Riietusruumide kasutamine

3.1. Riietusruumidesse ei siseneta välisjalanõudes. Välisjalanõud tuleb jätta selleks ette nähtud kohta riietumisruumide ees.

3.2. Riietusruumidesse ei jäeta raha, telefone ega teisi väärtuslikke esemeid. Kool ei vastuta riietusruumi jäetud asjade eest.

3.3. Õpilane hoiab riietusruumides puhtust ja korda. Viimane riietusruumist lahkuja kontrollib, et vesi ei jookse kraanist ja tuled on kustutatud.

3.4. Riietuma võib minna 15 minutit enne tunni algust. Kui oled riietunud, vabasta koht järgmisele.

4. Jõusaali kasutamine

4.1. Jõusaal on avatud esmaspäevast reedeni kella 16.30–20.00 ja esmaspäeviti kella 7.45–8.45 tasuta Gustav Adolfi Gümnaasiumi õpetajatele, koolitöötajatele ja õpilastele alates 16. eluaastast. 12–16 aasta vanused lapsed võivad kasutada jõusaali kokkuleppel kehalise kasvatuse õpetajatega.  Alla 12-aastastele õpilastele jõusaalis viibimine keelatud.

4.2. Kõik kasutajad registreerivad end jõusaali kasutajaks võimlamaja valvelauas kirjalikult seal olevasse päevikusse (hiljem asendub kiipkaardi süsteemiga).

4.3. Jõusaali kasutatakse ainult sihtotstarbelise treeningu eesmärgil.

4.4. Jõusaalis kantakse treeningul spordiriideid ja puhtaid sportlikke jalanõusid.

4.5. Jõusaali kasutaja vastutab inventari kasutamise ja korrashoiu eest.

4.6. Trenažööre kasutatakse vaheldumisi teiste treenijatega ja vajadusel lepitakse kokku selle senise kasutajaga.

4.7. Maksimaalsete raskuste tõstmisel kasutatakse julgestust, kui on oht, et soorituse ebaõnnestumisel võib ta kahjustada enda tervist või saali sisustust.

4.8. Jõusaali kasutaja viib kasutatud inventari treeningu lõppedes selleks ette nähtud kohta.

4.9. Jõusaali kasutaja asetab kasutatud vahendid tagasi selleks ettenähtud kohta s.h. mitte jätma kettaid kangile.

4.10. Treeningu järel puhastab trenažöörid ja abivahendid desinfitseeriva vahendi ja paberkäterätiga.

4.11. Toiduga (sh närimiskumm) ja kleepuvate jookidega on sisenemine jõusaali  keelatud.

4.12. Jõusaali on keelatud tuua klaastaarat või teisi kergesti purunevaid ja vigastusohtlikke esemeid.

4.13. Jõusaali inventari välja viimine on keelatud ja inventari rikkumisel (tahtlikult või ettevaatamatuse tõttu) on kahjutekitajal kohustus tekitatud kahju hüvitada täies mahus.

4.14. Rikutud või        lõhutud inventarist tuleb teatada kohe õpetajat/treenerit või võimlamaja valvelaua töötajat ja leppida kokku selle heastamine/hüvitamine.

4.15. Jälgib üldisi ohutusnõudeid nii enda kui ka teiste treenijate suhtes.

4.16. Jõusaali kasutaja hoiab puhtust ja viskab prahi prügikasti.

5. Sauna kasutamine

5.1. Saun on avatud esmaspäevast-reedeni kella 16.30–20.00 Gustav Adolfi Gümnaasiumi õpilastele ja õpetajatele tasuta.

5.2. Tegemist on ühissaunaga. Palun kasutada saunas käies ujumisriietust.

5.3. Sauna kasutatakse ainult ettenähtud ajal. Sauna omavoliline kasutamine on keelatud. Tundide ajal on saun suletud.

5.4. Duširuumides, saunas ja riietusruumis on keelatud raseerimine, habeme ajamine, juuste värvimine ja kõik muud kehaprotseduurid mee ning kehasooladega.

5.5. Saunas laval tuleb kasutada istumisalust või rätikut.

5.6. Sauna kerisele visatakse ainult kuuma vett. Külma vee ja teiste vedelike viskamine kerisele on keelatud.

5.7. Keelatud on vihtlemine ja alkohoolsete jookide tarbimine.

5.8. Riietus, duširuumides ja saunas on suitsetamine või tule tekitamine on rangelt keelatud!

6. Pallimängu saalide ja aeroobika saali kasutamine

6.1. Pallimängu ja aeroobika saale tohib kasutada ainult sihtotstarbelise treeningu eesmärgil ning õpetaja/treeneri juuresolekul.

6.2. Treenijad kannavad spordiriideid ning puhtaid sportlikke (vahetus) jalanõusid.

6.3. Pallimängusaalidesse tohib siseneda ainult ettenähtud ustest.

6.4. Toiduga (sh närimiskumm) ja kleepuvate jookidega saali sisenemine on keelatud.

6.5. Kasutaja vastutab selle eest, et asetab treeningul  kasutatud vahendid tagasi selleks ettenähtud kohta ning käitub kõikide vahenditega heaperemehelikult neid kahjustamata. Inventari välja viimine ettenähtud saalist on keelatud.

6.6. Inventariruumist võetud inventari kasutamise ja tagastamise eest vastutab treener/õpetaja.

6.7. Ilma õpetaja/treeneri loata köitel ja varbseinal ronimine keelatud.

6.8. Saali kardinate sikutamine (tirimine) ja nendesse jooksmine on keelatud.

6.9. Kokku lükatud tribüüni ülemisele reale ronimine on keelatud.

6.10. Pallimängude saalis on keelatud rippuda korvirõngastel või muudel konstruktsioonidel.

6.11. Kõik saali sektorid tuleb pärast treeningu lõpetamist korda seada.

6.12. Soovimatult rikutud või lõhutud inventarist tuleb teatada koheselt treenerit/õpetajat.

6.13. Külalistel on pallimängude saalis viibimine lubatud ainult puhastes jalanõudes (sisejalanõudes).

6.14. Võimlamajja kaasa võetud isikliku spordiinventari eest vastutab omanik.

6.15. Pallisaali kasutaja on kohustatud kinni pidama treeningaegadest.

Lisa 5

Õpilase eseme hoiulevõtmise protokoll

Gustav Adolfi Gümnaasium

Eseme äravõtja (nimi)

Õpilase nimi ja klass, kellelt ese/esemed ära võeti

Hoiule võtmise kuupäev ja kellaaeg

Hoiule võetud esemete või ainete loetelu

Asja hoiule võtmise põhjus

Õpilast teavitati eseme hoiule võtmisest ja põhjustest  JAH / EI

Õpilasele tehti ettepanek loovutada ese vabatahtlikult  JAH / EI

Õpilane loovutas eseme vabatahtlikult JAH / EI

Esemed tagastatakse

Protokollija allkiri

Õpilase allkiri

Õpilane on hoiule võetud asjad tagasi saanud ning ei oma mingeid pretensioone (õpilase nimi, allkiri, kuupäev, kellaaeg)

Isikut ohustavad või korduvalt kooli hoiule võetud asjad tagastatakse õpilase vanemale (asja kättesaanud lapsevanema nimi, allkiri, kuupäev ja kellaaeg)

Lisa 6

Arvamuste ja kaebuste käsitlemise kord

1. Üldosa

1.1. Lähtudes lastekaitseseadusest (§ 36 lõige 3) on õpilasel ja tema esindajal (vanemal) õigus ja võimalus esitada koolile arvamusi ja kaebusi. Kui arvamuse või kaebuse esitab vanem, peab tal selleks olema lapse suuline nõusolek.

1.2. Kaebuste ja arvamuste käsitlemise eesmärgiks on koolile esitatavate arvamuste ja kaebuste võimalikult kiire läbivaatamine ning lahendamine, et tagada õpilase heaolu ja kaasatus.

1.3. Arvamusi ja kaebusi käsitledes järgitakse konfidentsiaalsuse tagamise nõudeid.

2. Arvamuse ja kaebuse esitamine

2.1. Arvamuse või kaebuse esitamiseks pöördub õpilane või vanem kirjalikult või suuliselt koolitöötaja poole.

2.2. Kirjaliku arvamuse või kaebuse saab esitada vabas vormis kooli direktorile, õppejuhtidele või kooli kantseleisse e-posti aadressile [email protected].

2.3. Arvamust või kaebust esitades tuleb pidada silmas, et märgitud oleks kaebuse sisu ja

eesmärk, mida taotletakse, esitamise aeg, esitaja nimi ja kontaktandmed.

2.4. Anonüümselt esitaud kaebused vaadatakse läbi, aga need ei kuulu menetlemisele.

3. Arvamuse ja kaebuse registreerimine

3.1. Kõik arvamused ja kaebused võetakse vastu ja registreeritakse kooli kantseleis.

3.2. Arvamuse või kaebuse vastu võtnud töötaja registreerib kaebuse täites vastava vormi,

mis kajastab kaebuse sisu ja taotlust, esitamise aega ja nimelise pöördumise korral esitaja nime ja kontaktandmeid.

3.3. Suuline arvamus või kaebus registreeritakse selle esitaja ütluste põhjal.

4. Arvamuse ja kaebuse käsitlemine

4.1. Arvamusi ja kaebusi menetleb direktor, kes hindab pöördumise sisu, tõsidust ja lahendusele kuluvat aega ning suunab arvamused ja kaebused valdkonnapõhiseks lahendamiseks juhtkonnaliikmetele või koolitöötajatele.

4.3. Direktor teavitab pöördujat arvamuse või kaebuse laekumisest ja menetluseks kuluvast arvatavast ajast (kirjaliku pöördumise puhul üldjuhul 30 kalendripäeva alates registreerimisest).

4.4. Arvamuse või kaebuse lahendaja edastab oma kirjaliku arvamuse koos kogutud materjalidega direktorile, kes selle põhjal annab pöördujale vastuse arvamuse või kaebuse menetluse tulemuste kohta.

Lisa 7

TUGITEENUSTE RAKENDAMINE JA ÕPILASTE ARENGU TOETAMINE

 1.    Üldpõhimõtted

1.1. Kool lähtub õpilase arengu toetamisel põhikooli ja gümnaasiumiseadusest, põhikooli riiklikust õppekavast, tugispetsialistide teenuse kirjeldusest, teenuse rakendamise korrast ja kaasava hariduse põhimõtetest.

1.2. Tulenevalt õpilase individuaalsetest vajadusest tagatakse õpilasele võimetekohane õpe ja vajalik tugi õpetajate, tugispetsialistide, abiõpetajate ja teiste spetsialistide koostöös.

1.3. Koostööd toe vajaduse hindamiseks ja tugiteenuste korraldamiseks koordineerib Gustav Adolfi Gümnaasiumis tugiteenuste juht.

 2.    Õpilase arengu toetamine

2.1. Õpetajad jälgivad õpilase arengut, käitumist ja hoolsust ning tagasisidestavad õppeinfosüsteemi (eKool) vahendusel.

2.2.  Saavutatud  õpitulemused on aluseks õppe edasiseks kavandamiseks.

2.3. Õpilasel on õigus saada täiendavat konsultatsiooni aineõpetajalt (vastavalt aineõpetajaga kokku lepitud konsultatsiooniajale).

2.4. Õpilasel on võimalus sooritada järeltöid vastavalt „Gustav Adolfi Gümnaasiumi õpilaste hindamise korrale“.

2.5. Õpetajad kohandavad vajaduse korral õpet ainetunnis õpilase individuaalsete vajaduste ja võimete järgi.

2.6. Õpetaja nõustab vajaduse korral õpilase vanemat õpilase arengu toetamises ja koduses õppimises.

2.7. Õpilase arengu toetamiseks korraldab klassijuhataja regulaarselt arenguvestlusi.

2.8. Õppejuht nõustab trimestri- või kursushinde „F“/„MA“  või käitumisele/hoolsusele „MR“ hinnangu saanud või sagedasti õppetööst puuduvat õpilast ja vanemat. Õpilase ja vanemaga viiakse läbi vestlus, kus selgitatakse välja mitteedasijõudmise, puudumise või mitterahuldava käitumise põhjused, vajadusel kaasatakse tugispetsialistid.

3.  Tugispetsialistide teenuse kirjeldus

3.1. Õpilasele tagatakse koolis tasuta tugispetsialistide teenuse kättesaadavus.

3.2. Tugispetsialistide teenus on õppeprotsessis õpilase arengut, võimetekohast õppimist ja sotsiaalseid oskuseid toetav eripedagoogi ja psühholoogi teenus.

3.3. Tugispetsialist teeb koostööd õpetajate ja teiste tugispetsialistidega õpilase toetusvajaduse väljaselgitamiseks ning hindab õpilase arengut ja toimetulekut õpikeskkonnas eriala kompetentsist lähtuvalt.

3.4. Tugispetsialist nõustab ja toetab õpetajat järgmiselt:

3.4.1. õpilase õppe- ja arendustegevuse plaanimisel ning läbiviimisel;

3.4.2.  õpilasele sobiva õppemetoodika ja õppevormi leidmisel;

3.4.3. õpilasele sobilike õppematerjalide, abivahendite valimisel ja kohandamisel;

3.4.4. individuaalse õppe korralduse kava või õppekava koostamisel.

3.5. Tugispetsialist toetab ja suunab õpilast järgmiselt:

 3.5.1. esile kerkinud probleemide lahendamisel;

3.5.2. kavandab ja viib läbi õpilase erivajadusest tulenevalt sekkumisi ning õpilase arengut, toimetulekut ja sotsiaalset tegevusvõimet toetavaid tegevusi (individuaalselt või rühmas);

3.5.3. hindab rakendatud meetmete tulemuslikkust.

3.6.  Tugispetsialist teeb vajadusel koostööd meditsiini-, rehabilitatsiooni-, sotsiaalvaldkonna jm spetsialistidega õpilasele vajaliku toe pakkumiseks.

4. Õpilasele vajaliku toe väljaselgitamine, tugimeetmete valik ja rakendamine

4.1. Kui õpilasel ilmneb vajadus saada tuge, teavitatakse sellest vanemat ning kool korraldab õpilase pedagoogilis-psühholoogilise hindamise. Vajadusel tehakse vanemale ettepanek pöörduda kooliväliste spetsialistide poole lisauuringute eesmärgil.

4.2. Õpetajate tähelepanekud, hindamise, testimise ja uuringute tulemused, tugispetsialistide ja/või koolivälise nõustamismeeskonna antud soovitused kantakse õpilase individuaalse arengu jälgimise kaardile, mis asub õppeinfosüsteemis (eKool).

4.3. Tugiteenuste juht teeb ettepaneku vanemale, õpetajale ja direktorile koolis pakutavate õpilase arengut toetavate meetmete rakendamiseks.

4.4. Tugimeetme valikul arvestatakse õpilase vanust, vajadusi, individuaalseid eeldusi ja võimeid, samuti lahendamist vajava probleemi iseloomu.

4.5. Lähtuvalt erivajadusest saab kool rakendada üldist tuge ja nõustamismeeskonna soovitusel ning lapsevanema nõusolekul tõhustatud või erituge.

5.  Üldine tugi

5.1. Üldist tuge pakutakse õpilasele, kellel tekib takistus koolikohustuse täitmisel või mahajäämus õpitulemuste saavutamisel tulenevalt vähesest koolivalmidusest, kirjutamis- , lugemis- , arvutamisraskusest, ebapiisavast õppekeele valdamisest või ajutisest õpiraskusest, mis võib olla tingitud tervislikust seisundist, psüühilisest või sotsiaalmajanduslikust taustast.

5.2.  Üldist tuge pakutakse õpilasele, kes tulenevalt kõrgematest vaimsetest võimetest, eriandekusest, tugevast motivatsioonist vajab erisusi õppekorralduses.

 5.3.  Üldine tugi õpiväljundite saavutamiseks on järgmine:

5.3.1. õpetajapoolne lapse vajadustest lähtuv individuaalne juhendamine ainetunnis;

5.3.2. muudatused või kohandused õppesisus, õppekoormuses, õppekorralduses ja õppekeskkonnas, millega ei kaasne nominaalse õppeaja muudatust, õpitulemuste vähendamist või asendamist (kokkulepped vormistatakse õpilase individuaalse arengu jälgimise kaardil);

5.3.3. tugispetsialistide teenus;

5.3.4. õpiabitundide korraldamine individuaalselt või rühmas;

5.3.5. individuaalse õppekava rakendamine (kinnitatakse direktori käskkirjaga);

5.3.6. õpiabirühma vastuvõtmine (kinnitatakse direktori käskkirjaga).

5.4. Üldine tugi püsivate käitumisprobleemide ja koolikohustuse mittetäitmise puhul on järgmine:

5.4.1. vestlused õpilase ja lapsevanemaga;

5.4.2. käitumise tugikava rakendamine;

5.4.3. õppekeskkonna ajutine kohandamine;

5.4.4. kooli tugispetsialistide nõustamine;

5.4.5. individuaalse õppekava rakendamine;

5.4.6. vajadusel kohaliku omavalitsuse sotsiaalosakonna kaasamine.

5.5.     Üldine tugi andekuse ilmnemisel on järgmine:

5.5.1. diferentseeritud õpiülesanded, mille sisu ja raskusaste võimaldavad õpilasel sobiva pingutustasemega õppida;

5.5.2. arengu toetamine teiste arenguprogrammide ja haridusasutuste kaudu;

5.5.3. täiendav õpetajapoolne juhendamine ja nõustamine olümpiaadiks ja ainevõistluseks valmistumisel;

5.5.4. osalemine aineolümpiaadidel, -võistlustel ja õpilasprojektides;

5.5.5. võimalus osaleda enesetäiendamise ja olümpiaadideks valmistumise eesmärgil TÜ Teaduskooli kursustel;

5.5.6. organiseerida, osaleda ja esineda ülekoolilistel sündmustel;

5.5.7. varasema õpikogemuse arvestamiseks muudatused või kohandused õppesisus, õppekoormuses, õppekorralduses ja õppekeskkonnas (kokkulepped vormistatakse õpilase individuaalse arengu jälgimise kaardil);

 5.5.8. individuaalse õppekava rakendamine.

6.  Tõhustatud- või eritugi

6.1. Tõhustatud või erituge rakendatakse juhul, kui kooli pakutud üldine tugi ei anna õpilase arenguks tulemusi ja kooliväline nõustamismeeskond on teinud vastava soovituse.

6.2. Lapsevanema kirjaliku nõusoleku alusel saab kool EHISes juurdepääsu nõustamismeeskonna soovitusele.

6.3.  Tõhustatud või erituge rakendatakse lapsevanema kirjaliku avalduse alusel.

6.4. Tõhustatud tuge rakendatakse õpilasele, kes oma püsiva õpiraskuse, psüühika või käitumishäire või muu terviseseisundi tõttu vajab vähemalt üht järgmistest teenustest:

6.4.1. pidevat tugispetsialistide teenust ja individuaalset õppekava ühes, mitmes või kõikides ainetes;

6.4.2. pidevat tugispetsialistide teenust ja osaajaga õpet individuaalselt või rühmas;

 6.4.3. pidevat tugispetsialistide teenust ja individuaalset tuge klassis toimuva õppetöö ajal;

6.4.4. õpet eriklassis.

6.5.  Erituge rakendatakse õpilasele, kes tulenevalt tema raskest ja püsivast psüühikahäirest, intellekti-, meele- või liitpuudest vajab järgmisi õppekorralduse muudatusi:

6.5.1. puudespetsiifilist õppekorraldust, -keskkonda, -metoodikat, -vahendeid ning õppes osalemiseks pidevat tugispetsialistide teenust lõimituna sotsiaal- või tervishoiuteenustega või mõlemaga;

6.5.2. osaajaga õpet individuaalselt, rühmas, pidevat individuaalset tuge klassis või õpet eriklassis

7.   Individuaalne õppekava

7.1. Individuaalse õppekava alusel võib kool teha õpilast õpetades muudatusi või kohandusi õppeajas, -sisus, -protsessis ja -keskkonnas.

7.2.  Kool koostab individuaalse õppekava järgmistel juhtudel:

7.2.1. õpilasele rakendatakse õppekorraldust, mille puhul õpilane on väga vähesel määral kaasatud klassis läbiviidavasse õppesse;

7.2.2. õpilase õppekava erineb klassile tehtud õppekavast;

7.2.3. õpilase klassi läbimise aega või nominaalset õppeaega muudetakse;

7.2.4. õpilasele rakendatud kohandustega kaasneb nädalakoormuse või õppe intensiivsuse oluline kasv või kahanemine kooli või riikliku õppekavaga võrreldes;

7.2.5. kooliväline nõustamismeeskond on andnud õpilase arengu toetamiseks soovituse vähendada või asendada riiklikes õppekavades sätestatud õpitulemusi või vabastada kohustusliku õppeaine õppimisest;

7.3. Õpilase hariduslikust erivajadusest tulenevalt on lapsevanemal võimalus saada lisanõustamist ja soovitusi õpilase arengu toetamiseks Tallinna    Õppenõustamiskeskusest ja Innove Rajaleidja keskusest.

8.  Osutatud toe tulemuslikkuse hindamine

8.1. Vähemalt korra õppeaastas ja juhul, kui koolivälise nõustamismeeskonna määratud toe rakendamise tähtaeg on lõppenud, hindab kooli tugiteenuste juht koostöös õpetajate ja teiste tugispetsialistidega soovitatud toe rakendamise mõju ning teeb ettepanekud edasiseks tegevuseks.

8.2. Õppeinfosüsteemis (eKool) asub õpilase individuaalse arengu kaart, kuhu kantakse rakendatud teenused, tugi ja hinnang nende tulemuslikkuse kohta, edasised soovitused ning lapsevanema ja lapse arvamus.