1.16. Ainealaste teadmiste ja oskuste hindamise tulemusi väljendatakse alljärgneval skaalal, kui õpetaja ei ole andnud teada teisiti.

2.1. Lapsevanem jälgib õpilase hindeid eKoolist.
2.2. 1.–6. klassi õpilastele väljastatakse õppeaasta lõpus paberkandjal klassitunnistus.
2.3. 7.–9. klassis ja gümnaasiumis väljastatakse paberkandjal klassitunnistus õppeaasta lõpus vanema või õpilase soovil.
2.4. Õppepäevas võib olla üks kontrolltöö, kui osapooled ei lepi kokku teisiti. Lisaks võib õpilasel olla päevas täiendav kontrolltöö ühes grupitunnis. Kontrolltöö on ulatuslik materjal, mis võib hõlmata mitme tunni, teema, peatüki või aineosa kontrolli ja milleks on vaja eelnevalt valmistuda.
2.5. Pikemat ettevalmistusperioodi nõudvad ülesanded (esitlus, referaat, kohustusliku kirjanduse lugemiskontroll, projektitöö, loovad tööd, miniuurimus jm) märgitakse eKoolis hindelise ülesande, mitte kontrolltööna, ning need ei kajastu kontrolltööde plaanis.
2.6. Kontrolltöö peab olema ette plaanitud ja osapoolte vahel kokku lepitud vähemalt 5 õppepäeva enne kontrolltöö toimumist.
2.7. Kontrolltöö aeg fikseeritakse eKoolis. Õpetaja, kes esimesena fikseeris oma aines kontrolltöö, saab õiguse selle läbiviimiseks (v.a punktis 2.4 välja toodud juhul).
2.8. Tunnikontrolle võib teha igas tunnis. Tunnikontroll kontrollib eelneva tunni või ühe alateema teadmisi. Tunnikontrolli hinnetest teavitatakse õpilasi hiljemalt viie tööpäeva jooksul.
2.9. Kontrolltööde hinnetest teavitatakse õpilasi hiljemalt kümne tööpäeva jooksul pärast töö sooritamist, kui õpetaja pole teada andnud teisiti.

3.1. Tagasisidestamise eesmärk on suunata õpilast järgima üldtunnustatud käitumis- ja kõlblusnorme, täitma kooli kodukorra nõudeid ning motiveerida õpilast hoolikalt täitma õppeülesandeid.
3.2. Käitumist ja hoolsust tagasisidestavad aineõpetajad ühe kokkuvõtva hinnanguga.
3.3. 1.–3. klassis antakse tagasisidet kujundava hindamise põhimõtetest lähtuvalt kaks korda õppeaastas.
3.4. 4.–9. klassis annab aineõpetaja ja klassijuhataja eKoolis hinnangu („H“, „R“, „MR“) kaks korda õppeaastas.
3.5. Gümnaasiumiastmes võib aineõpetaja lisada tähelepanekud käitumise ja hoolsuse kohta kursusehinde kommentaaridesse.
3.6. Põhikooli ja gümnaasiumiastme klassijuhataja annab kooliaasta lõpus tagasiside (eKoolis märge „T“) õpilase käitumisele, hoolsusele ja saavutustele.
3.7. Põhikooli 4.–9. klassis arvestatakse hinnangu andmisel kooli kodukorra täitmist, viisakat käitumist nii koolis kui ka väljaspool kooli, viisakat suhtlemist kaasõpilaste ja täiskasvanutega, sobiva sõnavara kasutamist, ausust, sõbralikkust ja abivalmidust, õpetaja korralduste täitmist, tunnirahu hoidmist, põhjuseta puudutud ja hilinetud tundide arvu, kooli vara, õppevahendite ja ruumide hoidmist, õppimist järjepidevalt ja võimetekohaselt, vajalike õppevahendite olemasolu, koduste ülesannete täitmist ja kokkulepitud tähtaegadest kinnipidamist.
3.8. Põhikooli 4.–9. klassis antakse hinnang „hea/hästi“ (eKoolis „H“) õpilasele, kes täidab punktis 3.7 nimetatut.
3.9. Põhikooli 4.–9. klassis antakse hinnang „rahuldav“ (eKoolis „R“) õpilasele, kellel esineb punktis 3.7 nimetatus olulisi eksimusi. Hinnangu „rahuldav“ puhul lisab aineõpetaja selgituse eKooli.
3.10. Põhikooli 4.–9. klassis antakse hinnang „mitterahuldav“ (eKoolis „MR“) õpilasele, kellel esineb punktis 3.7 nimetatus korduvaid eksimusi ja/või ei allu õpetaja korduvatele nõudmistele ja/või on käitunud ainetunnis ebaviisakalt ja/või on puudunud põhjuseta üle 20% õppetundidest ja/või kokkuvõttev hinne on mitterahuldav. Hinnangu „mitterahuldav“ puhul lisab aineõpetaja selgituse eKooli.
3.11. Käitumise ja hoolsuse hinnang ei kajasta õpilase teadmisi.

4.1. Õpilane on kohustatud sooritama tegemata töö kahe nädala jooksul. Tegemata tööd käsitletakse kui järeltööd, mida on võimalik teha üks kord. Pärast kahe nädala möödumist pole õpilasel õigust ilma mõjuva põhjuseta tegemata tööd enam sooritada ning tema hinne on „F“ või „MA“.
4.2. Kui õpilane on puudunud koolist põhjuseta, siis ei pea õpetaja õpilasele järeltööd võimaldama. Tegemata töö hinnatakse hindega „F“ või „MA“.
4.3. Õpilasel on võimalus uuesti sooritada mitterahuldavale hindele tehtud töö kahe nädala jooksul. Pärast kahe nädala möödumist pole õpilasel õigust ilma mõjuva põhjuseta parandada hindele „F“ või „MA“ tehtud tööd.
4.4. Tegemata kodust või tunnis tehtud tööd võib hinnata hindega „F“ või „MA“ ja õpetaja ei pea õpilasele hinde parandamist võimaldama.
4.5. Kui õpilane puudub pärast töö hindele „F“ või „MA“ sooritamist kahe nädala jooksul koolist mõjuvatel põhjustel ja soovib oma eelnevalt saadud mitterahuldavat hinnet parandada, on ta kohustatud aineõpetajale sellest kahe nädala jooksul teada andma. Sellisel juhul lepitakse aineõpetajaga erandkorras kokku hilisem järeltöö aeg.
4.6. Järeltööd on võimalus teha üks kord.
4.7. Kui õpilane ei ilmu aineõpetajaga kokku lepitud ajal järeltööd sooritama, siis ei pea õpetaja enam uut järeltöö aega võimaldama.
4.8. Positiivseid jooksvaid hindeid saab parandada kokkuleppel õpetajaga ainult erandkorras.
4.9. Positiivseid poolaasta-, kursuse-, aasta- ja kooliastmehindeid parandada ei saa.
4.10. Kui kahe nädala jooksul ei ole sooritamata töö mõjuvate põhjusteta vastatud või õpetajale pole erandolukorrast teada antud, muudetakse eKoolis märge „!” hindeks „F“ või „MA“ ja seda ei saa enam parandada.
4.11. Järele vastatud töö märgitakse eKooli kaldkriipsuga (näiteks „F“/„C“, „MA“/„AR“). Kui järeltöö sooritati hindele „F“ või „MA“, siis märgitakse eKooli „F“/„k“ või „MA“/„k“ ehk korduv mitterahuldavale hindele sooritatud töö. Poolaasta- või kursusehinde väljapanemisel arvestab õpetaja parandatud töö puhul mõlemat hinnet. Järelevastatud töö puhul asendatakse hüüumärk eKoolis hindega.
4.12. Kui hindamisel tuvastatakse kõrvalise abi kasutamine, mahakirjutamine või plagiaat, hinnatakse vastavat suulist vastust (esitust), kirjalikku või praktilist tööd hindega „F“ või „MA“. Järele ei saa vastata hinnet „F“ või „MA“, kui see on saadud kõrvalise abi või mahakirjutamise tõttu.
4.13. Gümnaasiumiõpilase puudumiste korral alates 20%-st ühe kursuse tundidest (v.a kooli esindamisega seotud puudumised, mis on eKoolis tähistatud märkega „G“) on aineõpetajal õigus teha kursuse lõpus õpilasele kirjalik, suuline või praktiline arvestuslik töö kogu kursuse materjali ulatuses. Positiivse kursusehinde saamiseks tuleb aineõpetaja määratud kursusetöö sooritada positiivsele hindele. Positiivne kursusetöö hinne on kursuse hinde määramisel arvestusliku hinde kaaluga. Juhul, kui õpilane sooritab kursusetöö hindele „F“ või „MA“, hinnatakse terve kursus kokkuvõtvalt kursusehindega „F“ või „MA“.
4.14. Kokkuleppel aineõpetajaga on gümnaasiumiõpilasel võimalus enne õppeperioodi lõppu parandada kursusehinnet „F“ või „MA“. Parandatud kursusehinne lisatakse tunnistusele kaldkriipsuga (näiteks „F“/„E“ või „MA“/„AR“). Kui õpilane seda võimalust ei kasuta, määratakse talle õppenõukogu otsusega täiendav õppetöö, mida saab sooritada pärast õppeperioodi lõppu (aineõpetajaga kokkuleppel juunis ja/või augustis).
4.15. Kui gümnaasiumi 3. astme (edaspidi G3) õpilane puudub kokkulepitud ja eKoolis fikseeritud kontrolltöö päeval, on õpilane kohustatud enne töö toimumist aineõpetajat teavitama. Vastasel juhul ei pea õpetaja õpilasele järeltööd võimaldama ja tegemata töö hinne on „F“ või „MA“.

5.1. 8. klassis ja G1-s viiakse õppeaasta lõpus läbi ühes õppeaines üleminekueksam.
5.2. Üleminekueksami hinne on võrdne ühe poolaasta- või kursusehindega. Juhul kui õpilane sooritab eksami hindele „F“, peab ta sooritama järeleksami. Järeleksami sooritamine märgitakse tunnistusele kaldkriipsuga (näiteks „F“/„D“). Aasta- või kooliastmehinde väljapanemisel arvestatakse mõlemat hinnet.
5.3. 1.–6. klassis viiakse mõlema poolaasta lõpus läbi tasemetöö eesti keeles ja matemaatikas. Prantsuse keele õppesuunal lisaks 3. ja 6. klassis prantsuse keele tasemetöö.
5.4. 7.–8. klassis, G1-s ja G2-s viiakse õppeaasta lõpus läbi tasemetöö kuni kahes õppeaines. Tasemetöö võib olla suuline või kirjalik.
5.5. Laiendatud juhtkond koostöös aineõpetajatega koostab koolisiseste üleminekueksamite ja tasemetööde plaani koos ajakavaga, mis vaadatakse üle ja kinnitatakse iga õppeaasta algul. Õpilastele tehakse see teatavaks õppeaasta I poolaastal.
5.6. Töö sooritamiseks kuluva aja määrab aineõpetaja.
5.7. Töö sisu on vastavuses ainekavaga.
5.8. Üleminekueksami- või tasemetöö koostatakse koostöös õppetooli õpetajatega ja esitatakse kinnitamiseks vähemalt kaks nädalat enne eksami või tasemetöö läbiviimist.
5.9. Tasemetöö hinne omab olulist kaalu poolaasta- või kursusehinde väljapanemisel.

6.1. Kokkuvõttev poolaastahinne pannakse vähemalt kolme hinde alusel.
6.2. Poolaastahinde väljapanekul võib õpetaja arvestada tööde kaalukust, kuna hinnete osakaal võib olla erinev. Aineõpetaja teavitab õpilasi kokkuvõtva hinde välja paneku kriteeriumitest iga poolaasta algul eKoolis õppesisu ja hindamise kirjelduse juures.
6.3. Õppeaine aastahinne pannakse välja poolaastahinnete alusel, 8. klassis poolaastahinnete ja üleminekueksami hinde alusel.
6.4. Kui aastahinne jääb poolaasta kokkuvõtvate hinnete alusel kahe hinde vahele (näiteks B ja A), siis otsustab lõpliku hinde aineõpetaja. Üldjuhul on suurema kaaluga II poolaasta hinne.
6.5. Kui õppeaine poolaastahinne on jäänud välja panemata (eKoolis märge „!“) ja õpilane ei ole kasutanud kahe nädala jooksul võimalust järele vastata, loetakse aastahinde väljapanekul antud aines omandatud teadmised ja oskused vastavaks hindele „F“ või „MA“.
6.6. I poolaasta mitterahuldavat hinnet „F“ või „MA“ on õpilasel võimalus parandada kahe nädala jooksul pärast poolaastahinde välja panemist. Kui õpilane kasutab võimalust ja parandab oma I poolaasta hinde, siis märgitakse tunnistusele poolaastahinne kaldkriipsuga (näiteks „F“/„E“ või „MA“/„AR“).
6.7. 9. klassi õpilasele pannakse aastahinded välja enne lõpueksamite toimumist, välja arvatud õppeainetes, milles õpilane jäetakse täiendavale õppetööle.
6.8. Lähtudes põhikooli riikliku õppekava § 21 (4) teisendatakse põhikooli lõputunnistusel aastahinded viiepallisüsteemi järgnevalt: „A+“ ja „A“–„5“, „B“ ja „C“–„4“, „D“ ja „E –„3“ , „F“–„2“.
6.9. Lähtudes põhikooli riikliku õppekava § 21 (4) teisendatakse põhikooli lõputunnistusel aastahinded „AR+“, „AR“ ja „MA“ viiepallisüsteemi järgnevalt:
hindeks „5“ teisendatakse aastahinne „AR+“ või „AR“, kui õpilasel on olnud kõik jooksvad ja poolaastahinded „AR+“ või „AR“;
hindeks „4“ teisendatakse aastahinne „AR“, kui õpilasel on olnud kõik jooksvad ja poolaastahinded „AR+“ või „AR“ ning negatiivne jooksev hinne on positiivseks parandatud.
hindeks „3“ teisendatakse aastahinne, kui õppeaasta jooksvate või poolaastahinnete hulgas on hinne „MA“, mida ei ole parandatud, või aastahinne „AR“ on saadud täiendava õppetöö tulemusel;
hindeks „2“ teisendatakse aastahinne „MA“.

7.1. Gümnaasiumis hinnatakse õpilase õpitulemusi vastavas õppeaines kokkuvõtvalt kursuse- ja kooliastmehindega.
7.2. Kursusehinne pannakse välja kursuse jooksul saadud hinnete alusel. Kursusehinde väljapanekul arvestab õpetaja tööde kaalukust, kuna hinnete osakaal on erinev (vaata punkt 1.13). Aineõpetaja teavitab õpilasi kursusehinde väljapaneku kriteeriumitest iga kursuse algul eKoolis õppesisu ja hindamise kirjelduse juures.
7.3. Kooliastmehinne pannakse välja enne õppeperioodi lõppu kõikide kursusehinnete ja üleminekueksamihinde alusel. Kui kooliastmehinne jääb kahe hinde vahele, siis otsustab kooliastmehinde aineõpetaja.
7.4. Kooliastmehinne pannakse esmalt välja mõttelise tähthindena, mis seejärel teisendatakse lähtudes gümnaasiumi riikliku õppekava § 18 (1) gümnaasiumi lõputunnistusele 5-palli süsteemi järgnevalt: „A+“ ja „A“–„5“, „B“ ja „C“–„4“, „D“ ja „E –„3“ , „F“–„2“.
7.5. Õppeainetes, milles on 1–8 kursust, ei teisendata kooliastmehinnet hindeks „5”, kui kursuse ja üleminekueksami hinnete hulgas on mõni hindest „C” madalam hinne.
7.6. Õppeainetes, milles on rohkem kui 8 kursust, ei teisendata kooliastmehinnet hindeks „5”, kui kursuse ja üleminekueksami hinnete hulgas on kaks või enam hindest „C” madalamat hinnet. Kooliastmehindeks „5“ teisendamisel peavad seejuures G3 kursusehinded olema „A+”, „A”, „B“ või „C“.

8.1. 1.–3. kooliastmes jäetakse õpilane täiendavale õppetööle õppeainetes, milles tulenevalt poolaastahinnetest tuleks välja panna aastahinne „F“ või „MA“ või kellele on antud samaväärne sõnaline hinnang. Täiendav õppetöö viiakse läbi pärast õppeperioodi lõppu. Täiendava õppetöö raames täidab õpilane õpetaja vahetul juhendamisel spetsiaalseid õppeülesandeid. Täiendava õppetöö tulemusi kontrollitakse ja hinnatakse. Aastahinne pannakse välja pärast täiendava õppetöö lõppu, arvestades täiendava õppetöö tulemusi.
8.2. 1.–3. kooliastmes võib õppenõukogu otsusega jätta õpilase klassikursust kordama, kui õpilasel on kolmes või enamas õppeaines pandud välja aastahinne „F“ või „MA“ või antud samaväärne sõnaline hinnang ja täiendav õppetöö ei ole tulemusi andnud ning õppekavaga nõutavate õpitulemuste saavutamiseks ei ole otstarbekas rakendada individuaalset õppekava või muid tugisüsteeme. Õppenõukogu kaasab otsust tehes õpilase või tema seadusliku esindaja ning kuulab ära tema arvamuse.
8.3. 1.–3. kooliastmes võib õppenõukogu põhjendatud otsusega jätta klassikursust kordama õpilase, kellel on põhjendamata puudumiste tõttu kolmes või enamas õppeaines aastahinne „F“ või „MA“ või antud samaväärne sõnaline hinnang. Õppenõukogu kaasab otsust tehes õpilase või tema seadusliku esindaja ning kuulab ära tema arvamuse.
8.4. Õpilasega, kelle poolaastahinne on „F“ või „MA“, või antud samaväärne sõnaline hinnang, viiakse läbi arenguvestlus ja/või koostatakse selles aines individuaalne õppekava või määratakse mõni muu tugisüsteem.

9.1. Kui õpilane pole kursusehinnet „F“ või „MA“ kokkuleppel aineõpetajaga enne õppeperioodi lõppu parandanud, määratakse talle õppenõukogu otsusega täiendav õppetöö, mida saab sooritada pärast õppeperioodi lõppu (aineõpetajaga kokkuleppel juunis ja/või augustis).
9.2. Gümnaasiumist arvatakse õpilane välja, kui ta ei ole sooritanud õppeperioodi lõpul talle määratud täiendavat õppetööd kursusehinde „F” või „MA“ parandamiseks ja tema kursusehinde parandamise aega ei ole individuaalse õppekava kohaselt pikendatud.
9.3. Gümnaasiumist arvatakse õpilane välja, kui talle on ühe õppeaasta jooksul pandud kolmes või enamas õppeaines üle poolte kursusehinnetena välja „F” või „MA“.
9.4. Gümnaasiumist arvatakse õpilane välja, kui õpilane ei täida nominaalse õppeaja jooksul gümnaasiumi lõpetamise tingimusi ja tema õppeaega ei ole individuaalse õppekava kohaselt pikendatud (nominaalne õppeaeg gümnaasiumis on kolm aastat).

10.1. Põhikooli õpilase järgmisse klassi üleviimise otsustab õppenõukogu.
10.2. 1.–3. kooliastmes viiakse õpilane, keda ei ole jäetud täiendavale õppetööle, järgmisse klassi üle enne õppeperioodi lõppu. Õpilane, kes jäeti täiendavale õppetööle, kuid keda ei jäeta klassikursust kordama, viiakse järgmisse klassi üle hiljemalt 30. augustiks.
10.3. Individuaalse õppekava järgi õppiv põhikooli õpilane viiakse üle järgmisesse klassi vastavalt tema õppeplaanile.

11.1. Gümnaasiumiõpilase järgmisse astmesse üleviimise otsustab õppenõukogu.
11.2. G1 ja G2 õpilane, keda ei ole jäetud täiendavale õppetööle, viiakse üle järgmisse astmesse enne õppeperioodi lõppu. Õpilane, kes jäeti täiendavale õppetööle, viiakse järgmisse astmesse üle pärast täiendava õppetöö sooritamist.
11.3. Individuaalse õppekava järgi õppiv õpilane gümnaasiumis viiakse üle järgmisesse astmesse vastavalt tema õppeplaanile.

12.1. Õpilasel ja tema seaduslikul esindajal on õigus hinded vaidlustada kümne päeva jooksul pärast hinde teada saamist, esitades kooli direktorile kirjalikult vastava taotluse koos põhjendustega.
12.2. Hinde vaidlustamise korral teeb kooli direktor otsuse ja teavitab sellest taotluse esitajat kirjalikult viie tööpäeva jooksul otsuse vastuvõtmise päevast alates.