1. Õpilase hindamise alused

1.1. Õpilaste hindamisel lähtutakse Vabariigi valitsuse 06.01.2011 määrusest nr 1 „Põhikooli riiklikust õppekava“ ja  Vabariigi valitsuse 06.01.2011 määrusest nr 2 „Gümnaasiumi riiklik õppekava“.

1.2. Hindamise eesmärk on innustada ja suunata õpilasi sihikindlalt teadmisi omandama ning toetada lapse individuaalset arengut.

1.3. 1.–3. klassis kasutatakse kõigis õppeainetes kujundava hindamise põhimõtteid. Õpetaja annab suulist ja kirjalikku tagasisidet, tunnustades edusamme ning juhtides tähelepanu vajakajäämistele.

1.4. 4.–9. klassis kasutatakse loov- ja oskusainetes (kunstiõpetuses, käsitöös ja kodunduses, tehnoloogiaõpetuses, muusikas, kehalises kasvatuses) ja õppesuunda kujundavates valikainetes mitteeristavat hindamist „arvestatud“ („AR+“, „AR“) ja „mittearvestatud“ („MA“). Teistes õppeainetes kasutatakse tähthindamist seitsmepalliskaalal.

1.5. Gümnaasiumis kasutatakse kohustuslikes õppeainetes tähthindamist seitsmepalliskaalal ja valikainetes mitteeristavat hindamist „arvestatud“ („AR+“, „AR“) ja „mittearvestatud“ („MA“) hindamist.

1.6. Ainealaste teadmiste ja oskuste kirjalike tööde hindamise tulemusi väljendatakse alljärgneval skaalal, kui õpetaja ei ole andnud teada teisiti.

A+	Hiilgav	97–100%	Õpitulemused on suurepärasel tasemel. Rakendab omandatud teadmisi ja oskusi iseseisvalt, analüüsib õpitut, loob seoseid uute ja varasemate teadmiste vahel.
A	Suurepärane tase	90–96%
B	Väga hea tase	85–89%	Õpitulemused on väga heal tasemel. Rakendab omandatud teadmisi ja oskusi iseseisvalt, analüüsib õpitut, loob seoseid uute ja varasemate teadmiste vahel. Teadmiste ja oskuste  rakendamisel võib olla eksimusi.
C	Hea tase	75–84%	Õpitulemused on heal tasemel. Teadmiste ja oskuste rakendamisel, analüüsimisel, seoste loomisel uute ja varasemate teadmiste vahel esineb mõningaid puudujääke.
D	Rahuldav tase	65–74%	Õpitulemused on rahuldaval tasemel, mis võimaldab õpitud teadmisi osaliselt rakendada, kuid iseseisval töötamisel esineb puudujääke. Õpilasel on olemas vajalikud baasteadmised edasiõppimiseks.
E	Minimaalne tase	50–64%	Õpitulemused on miinimumtasemel. Teadmiste ja oskuste rakendamisel esineb tõsiseid puudujääke ja edasiõppimisel võib esineda raskusi.
F	Mitterahuldav tase	0–49%	Hinnang „F“ on negatiivne tulemus. Puudub miinimumteadmiste tase või ülesanne on sooritamata. Hinnang „F“  antakse, kui õpilane on kasutanud ebaausaid võtteid (nt mahakirjutamine, plagiaat) või esitatu ei vasta tööjuhendile.
AR+	Arvestatud		Hiilgav tulemus või silmapaistev pingutus.
AR		50–100%	Teadmised ja oskused on omandatud.
MA	Mittearvestatud	0–49%	Teadmised ja oskused on omandamata  või ülesanne on sooritamata. Hinnang „MA“  antakse, kui õpilane on kasutanud ebaausaid võtteid (nt mahakirjutamine, plagiaat) või esitatu ei vasta tööjuhendile.

1.7. Põhikooli õpilase ainealasest madalast võimekusest tulenevalt või individuaalse õppekava alusel õppides hinnatakse õpilast hindega „E”, kui kokkulepitud kohanduste toel (abivahendid, lisajuhendamine vms) suudab õpilane riiklikus õppekavas toodud õpiväljundid saavutada vähemalt 50% ulatuses. Kokkulepitud kohanduste alusel saadud hindele lisatakse  eKoolis märge „töö sooritatud kohandustega”.

1.8. Lõpueksamid ja riiklikud tasemetööd hinnatakse vastavalt kaasasolevale hindamisjuhendile.

1.9. Gümnaasiumi G2 astme uurimistöö hindamine on protsessipõhine ning sätestatakse kooli uurimistööde läbiviimise ja hindamise korras. Gümnaasiumi G2 astme õpilasfirma hindamine on protsessipõhine ning sätestatakse kooli õpilasfirmade läbiviimise ja hindamise korras.

1.10. Gümnaasiumi koolilõpueksami hindamiskriteeriumid sätestatakse koolilõpueksami eristuskirjas.

1.11. Aineõpetaja tutvustab õpilastele trimestri, kursuse või poolaasta alguses peamiseid  läbitavaid teemasid, oma hindamise põhimõtteid ja kuidas kujuneb kokkuvõttev hinne ning teeb vastavasisulise sissekande eKooli trimestri, kursuse või poolaasta esimese tunnikirjelduse juurde.

1.12. Loov- ja oskusainetes (kehaline kasvatus, muusika, kunst, tehnoloogiõpetus, käsitöö ja kodundus) ei eelistata hindamisel andekust, vaid õpilaste püüdlikkust, osalemist õppeprotsessis, teoreetilisi teadmisi ja arengut.

1.13. Tervisest tingitud erivajadustega õpilaste hindamisel arvestatakse nende osavõttu kehalise kasvatuse tundidest ja raviarsti määratud harjutuste sooritamist. Hinnatakse õpilase teadmisi spordist, liikumisest, kehaliste harjutuste sooritamisest ning õpetaja antud eriülesannete täitmist (referaatide koostamine, abistamine sportlike tegevuste läbiviimisel kehalise kasvatuse tunnis, spordipäeval jne). Vastav märge lisatakse eKooli. 

1.14. Õpilane, kes tervislikel põhjustel ei saa osaleda kehalise kasvatuse tunni füüsilistes tegevustes või spordipäeval, on kohustatud viibima tunnis ja täitma õpetaja antud asendusülesandeid.

2.     Hinnetest ja kontrolltöödest teavitamine

2.1. Lapsevanem saab jälgida õpilase hindeid eKoolist.

2.2. 1.–6. klassi õpilastele väljastatakse õppeaasta lõpus paberkandjal klassitunnistus.

2.3. 7.–9. klassis ja gümnaasiumis väljastatakse paberkandjal klassitunnistus õppeaasta lõpus vanema või õpilase soovil.

2.4. Õppepäevas võib olla üks kontrolltöö, kui osapooled ei lepi kokku teisiti. Lisaks võib õpilasel olla päevas täiendav kontrolltöö ühes grupitunnina antavas võõrkeeles. Kontrolltöö on ulatuslik materjal, mis hõlmab mitme tunni, peatüki või aineosa kontrolli ja milleks on vaja eelneval päeval valmistuda. Kontrolltööks ei loeta ülesandeid, mille ettevalmistamiseks on antud pikem periood (esitlus, referaat, kohustusliku kirjanduse
lugemiskontroll, projektitöö, loovad tööd, miniuurimus jm).

2.5.  Kontrolltöö peab olema ette plaanitud ja osapoolte vahel kokku lepitud vähemalt 5 õppepäeva enne kontrolltöö toimumist.

2.6. Kontrolltöö aeg fikseeritakse eKoolis. Õpetaja, kes esimesena fikseeris oma aines kontrolltöö, saab õiguse selle läbiviimiseks (v.a punktis 2.4 välja toodud juhul).

2.7. Tunnikontrolle võib teha igas tunnis. Tunnikontroll kontrollib paari eelneva tunni teadmisi. Tunnikontrolli hinnetest teavitatakse õpilasi hiljemalt viie tööpäeva jooksul.

2.8. Kontrolltööde hinnetest teavitatakse õpilasi hiljemalt kümne tööpäeva jooksul pärast töö sooritamist, kui õpetaja pole teada andnud teisiti.

3.     Käitumise ja hoolsuse tagasisidestamine

3.1. Tagasisidestamise eesmärk on suunata õpilast järgima üldtunnustatud käitumis- ja kõlblusnorme, täitma kooli kodukorra nõudeid ning motiveerida õpilast hoolikalt täitma õppeülesandeid.

3.2. Käitumist ja hoolsust tagasisidestavad aineõpetajad ühe kokkuvõtva hinnanguga.

3.3. 1.–3. klassis antakse tagasisidet kujundava hindamise põhimõtetest lähtuvalt kaks korda õppeaastas.

3.4. 4.–9. klassis annab aineõpetaja eKoolis hinnangu („H“, „R“, „MR“) iga trimestri lõpus.

3.5.  Gümnaasiumiastmes käitumisele ja hoolsusele eKoolis eraldi hinnangut („H“, „R“, „MR“) ei anta. Aineõpetaja võib lisada tähelepanekud käitumise ja hoolsuse kohta kursusehinde kommentaaridesse.

3.6. Põhikooli ja gümnaasiumiastme klassijuhataja annab kooliaasta lõpus tagasiside (eKoolis märge „T“) õpilase käitumisele, hoolsusele ja saavutustele.

3.7. Põhikooli 4.–9. klassis arvestatakse hinnangu andmisel kooli kodukorra täitmist, viisakat käitumist nii koolis kui ka väljaspool kooli, viisakat suhtlemist kaasõpilaste ja täiskasvanutega, sobiva sõnavara kasutamist, ausust, sõbralikkust ja abivalmidust, õpetaja korralduste täitmist, tunnirahu hoidmist, põhjuseta puudutud ja hilinetud tundide arvu, kooli vara, õppevahendite ja ruumide hoidmist, õppimist järjepidevalt ja võimetekohaselt, vajalike õppevahendite olemasolu, koduste ülesannete täitmist ja kokkulepitud tähtaegadest kinnipidamist.

3.8. Põhikooli 4.–9. klassis antakse hinnang „hea/hästi“ (eKoolis „H“) õpilasele, kes täidab punktis 3.7 nimetatut.

3.9. Põhikooli 4.–9. klassis antakse hinnang „rahuldav“ (eKoolis „R“) õpilasele, kellel esineb punktis 3.7 nimetatus olulisi eksimusi. Hinnangu „rahuldav“ puhul lisab aineõpetaja selgituse eKooli.

3.10. Põhikooli 4.–9. klassis antakse hinnang „mitterahuldav“ (eKoolis „MR“) õpilasele, kellel esineb punktis 3.7 nimetatus korduvaid eksimusi ja/või ei allu õpetaja korduvatele nõudmistele ja/või on käitunud ainetunnis ebaviisakalt ja/või on puudunud põhjuseta üle 20% õppetundidest ja/või kokkuvõttev hinne on mitterahuldav. Hinnangu „mitterahuldav“ puhul lisab aineõpetaja selgituse eKooli.

3.11. Aineõpetajad fikseerivad oma hinnangu eKoolis.

3.12. Käitumise ja hoolsuse hinnang ei kajasta õpilase teadmisi.

4.     Järelevastamine ja hinnete parandamine

4.1. Õpilane on kohustatud sooritama tegemata töö kahe nädala jooksul. Tegemata tööd käsitletakse kui järeltööd, mida on võimalik teha üks kord. Pärast kahe nädala möödumist pole õpilasel õigust ilma mõjuva põhjuseta tegemata tööd enam sooritada ning tema hinne on „F“ või „MA“.

4.2. Kui õpilane on puudunud koolist põhjuseta, siis ei pea õpetaja õpilasele järeltööd võimaldama. Tegemata töö hinnatakse hindega „F“ või „MA“.

4.3.  Õpilane on kohustatud uuesti sooritama mitterahuldavale hindele tehtud töö kahe nädala jooksul. Pärast kahe nädala möödumist pole õpilasel õigust ilma mõjuva põhjuseta parandada hindele „F“või „MA“ tehtud tööd.  Hindele „F“ või „MA“ sooritatud tunnikontrolle üldjuhul järele ei vastata, kui õpetaja ei otsusta teisiti.

4.4. Kui õpilane puudub pärast töö hindele „F“ või „MA“ sooritamist kahe nädala jooksul koolist mõjuvatel põhjustel ja soovib oma eelnevalt saadud mitterahuldavat hinnet parandada, on ta kohustatud aineõpetajale sellest kahe nädala jooksul teada andma. Sellisel juhul lepitakse aineõpetajaga erandkorras kokku hilisem järeltöö aeg.

4.5. Järeltööd on võimalus teha üks kord.

4.6. Kui õpilane ei ilmu aineõpetajaga kokku lepitud ajal järeltööd sooritama, siis ei pea õpetaja enam uut järeltöö aega võimaldama.

4.7. Positiivseid jooksvaid hindeid saab parandada kokkuleppel õpetajaga ainult erandkorras.

4.8. Positiivseid trimestri-, kursuse-, aasta- ja kooliastmehindeid parandada ei saa.

4.9. Kui kahe nädala jooksul ei ole sooritamata töö mõjuvate põhjusteta vastatud või õpetajale pole erandolukorrast teada antud, muutub eKoolis märge „!” hindeks „F“ või „MA“ ja seda ei  saa enam parandada.

4.10. Järele vastatud töö märgitakse eKooli kaldkriipsuga („F“/“„C“, „MA“/„AR“). Kui järeltöö sooritati hindele „F“ või „MA“, siis märgitakse eKooli „F“/„k“ või „MA“/„k“ ehk korduv mitterahuldavale hindele sooritatud töö. Trimestri- või kursusehinde väljapanemisel arvestab õpetaja parandatud töö puhul mõlemat hinnet. Järelevastatud töö puhul asendatakse hüüumärk eKoolis hindega.

4.11. Tegemata kodust või tunnis tehtud tööd võib hinnata hindega „F“ või „MA“ ja õpetaja ei pea õpilasele hinde parandamist võimaldama.

4.12.  Kui hindamisel tuvastatakse kõrvalise abi kasutamine, mahakirjutamine või plagiaat, hinnatakse vastavat suulist vastust (esitust), kirjalikku või praktilist tööd hindega „F“ või „MA“. Järele ei  saa vastata hinnet „F“ või „MA“, kui see on saadud kõrvalise abi või mahakirjutamise tõttu.

4.13. Gümnaasiumiõpilase puudumiste korral alates 20%-st ühe kursuse tundidest (v.a kooli esindamisega seotud puudumised, mis on eKoolis tähistatud märkega „G“) on aineõpetajal õigus teha kursuse lõpus õpilasele kirjalik, suuline või praktiline arvestuslik töö kogu kursuse materjali ulatuses. Positiivse kursusehinde saamiseks tuleb aineõpetaja määratud kursusetöö sooritada positiivsele hindele. Positiivne kursusetöö hinne on kursuse hinde määramisel arvestusliku hinde kaaluga. Juhul, kui õpilane sooritab kursusetöö hindele „F“ või „MA“, hinnatakse terve kursus kokkuvõtvalt kursusehindega „F“ või „MA“.

4.14. Kokkuleppel aineõpetajaga on gümnaasiumiõpilasel võimalus enne õppeperioodi lõppu parandada kursusehinnet „F“ või „MA“. Kui õpilane seda võimalust ei kasuta, määratakse talle õppenõukogu otsusega täiendav õppetöö, mida saab sooritada pärast õppeperioodi lõppu (aineõpetajaga kokkuleppel juunis ja/või augustis). Pärast täiendavat õppetööd saab kursust hinnata maksimaalselt hindega „D“.

4.15. Kui gümnaasiumi 3. astme (edaspidi G3) õpilane puudub kokkulepitud ja eKoolis fikseeritud kontrolltöö päeval, on õpilane kohustatud enne töö toimumist aineõpetajat teavitama. Vastasel juhul ei pea õpetaja õpilasele järeltööd võimaldama ja tegemata töö hinne on „F“ või „MA“.

5.      Koolisiseste üleminekueksamite ja tasemetööde läbiviimine

5.1. 8. klassis ja G1-s viiakse õppeaasta lõpus läbi ühes õppeaines üleminekueksam.

5.2. G2-s viiakse läbi õppesuunapõhine üleminekueksam, mis võib koosneda mitmest õppeainest.

5.3. Üleminekueksami hinne on võrdne ühe trimestri- või kursusehindega. Juhul kui õpilane sooritab eksami hindele „F“, peab ta sooritama järeleksami. Lõpliku eksamihinde määramisel arvestatakse parandatud eksami puhul mõlemat  hinnet.

5.4. Õppesuunapõhist üleminekueksamit G2-s võib hinnata kahe hindega, mis on võrdsed ühe kursusehindega nendes õppeainetes, millest eksam koosneb.

5.5. Õpilane, kes sooritab üleminekueksami hindele „F”, on kohustatud sooritama järeleksami. Järeleksami positiivne hinne saab maksimaalselt olla „D“.

5.6. 1.–6. klassis viiakse mõlema poolaasta lõpus läbi tasemetöö eesti keeles ja matemaatikas. I ja II kooliastme lõpus viiakse läbi suunapõhine tasemetöö.

5.7. 7.–8. klassis, G1-s ja G2-s viiakse õppeaasta lõpus läbi tasemetöö  kuni kolmes õppeaines. Tasemetöö võib olla suuline või kirjalik.

5.8. Laiendatud juhtkond koostöös aineõpetajatega koostab koolisiseste üleminekueksamite ja tasemetööde plaani koos ajakavaga, mis vaadatakse üle ja kinnitatakse iga õppeaasta algul. Õpilastele tehakse see teatavaks õppeaasta I poolaastal.

5.9. Töö sooritamiseks kuluva aja määrab aineõpetaja.

5.10. Töö sisu on vastavuses ainekavaga.

5.11. Üleminekueksami- või tasemetöö koostatakse koostöös õppetooli õpetajatega ja esitatakse kinnitamiseks vähemalt kaks nädalat enne eksami või tasemetöö läbiviimist.

5.12. Tasemetöö hinne omab olulist kaalu trimestri- või kursusehinde väljapanemisel.

6.      Kokkuvõttev hindamine põhikoolis

6.1. Kokkuvõttev trimestrihinne pannakse vähemalt kolme hinde alusel.

6.2. Trimestrihinde väljapanekul arvestab õpetaja tööde kaalukust, kuna hinnete osakaal on erinev.

6.3. Õppeaine aastahinne pannakse välja trimestri- ja üleminekueksami hinnete alusel.

6.4. Õppeainetes, mida õpitakse ainult ühes poolaastas, pannakse aastahinne välja poolaasta lõpus.

6.5. Kui õppeaine trimestrihinne on jäänud välja panemata ja õpilane ei ole kasutanud võimalust järele vastata, loetakse aastahinde väljapanekul antud aines omandatud teadmised ja oskused vastavaks hindele „F“ või „MA“.

6.6. 9. klassi õpilasele pannakse aastahinded välja enne lõpueksamite toimumist, välja arvatud õppeainetes, milles õpilane jäetakse täiendavale õppetööle.

6.7. Lähtudes põhikooli riikliku õppekava § 21 (4) teisendatakse põhikooli lõputunnistusel aastahinded viiepallisüsteemi järgnevalt: „A+“ ja „A“–„5“, „B“ ja „C“–„4“, „D“ ja „E –„3“ , „F“–„2“.

6.8. Lähtudes põhikooli riikliku õppekava § 21 (4) teisendatakse põhikooli lõputunnistusel aastahinded „AR+“, „AR“ ja „MA“ viiepallisüsteemi järgnevalt:

hindeks „5“ teisendatakse üldjuhul aastahinne „AR+“ või „AR“, kui õpilasel on olnud kõik jooksva õppeaasta trimestrihinded „AR+“ või „AR“;

hindeks „4“ teisendatakse aastahinne „AR“, kui õpilasel on olnud kõik jooksva õppeaasta trimestrihinded „AR+“ või „AR“, kuid õpetaja on eKooli kirjalikus tagasisides mitmel korral juhtinud tähelepanu, et õpilase sooritatud ülesannetes esineb olulisi puudujääke;

hindeks „3“ teisendatakse aastahinne, kui jooksva õppeaasta trimestrihinnete hulgas on üks trimester hinnatud „MA“ või aastahinne „AR“ on saadud täiendava õppetöö tulemusel;

hindeks „2“ teisendatakse aastahinne „MA“.

7.     Kokkuvõttev hindamine gümnaasiumis

7.1. Gümnaasiumis hinnatakse õpilase õpitulemusi vastavas õppeaines kokkuvõtvalt kursuse- ja kooliastmehindega.

7.2. Kursusehinne pannakse välja kursuse jooksul saadud hinnete alusel. Kursusehinde väljapanekul arvestab õpetaja tööde kaalukust, kuna hinnete osakaal on erinev (vaata punkt 1.6).

7.3. Kooliastmehinne pannakse välja enne õppeperioodi lõppu ainult positiivsete kursuse- ja üleminekueksamihinnete alusel.

7.4. Kui õpilane ei ole õppeaines sooritanud hindelisi töid positiivsele tulemusele ning õpilane ei ole kasutanud võimalust järele vastata, loetakse antud aines omandatud teadmised ja oskused vastavaks hindega „F“ või „MA“. Pärast täiendavat õppetööd saab kursust hinnata maksimaalselt hindega „D“ või „AR“.

7.5. Lähtudes gümnaasiumi riikliku õppekava § 18 (1) teisendatakse gümnaasiumi lõputunnistusel kooliastmehinded 5-palli süsteemi alljärgnevalt: „A+“ ja „A“–„5“, „B“ ja „C“–„4“, „D“ ja „E –„3“ , „F“–„2“.

7.6. Õppeainetes, milles on 1–8 kursust, ei teisendata kooliastmehinnet hindeks „5”, kui kursuse ja üleminekueksami hinnete hulgas on mõni hindest „C” madalam hinne.

7.7. Õppeainetes, milles on rohkem kui 8 kursust, ei teisendata kooliastmehinnet hindeks „5”, kui kursuse ja üleminekueksami hinnete hulgas on kaks või enam hindest „C” madalamat hinnet. Kooliastmehindeks „5“ teisendamisel peavad seejuures G3 kursusehinded olema „A+”, „A”, „B“  või „C“.

8.     Täiendav õppetöö, klassikursuse kordamine põhikoolis

8.1. 1.–3. kooliastmes jäetakse õpilane täiendavale õppetööle õppeainetes, milles tulenevalt trimestrihinnetest tuleks välja panna aastahinne „F“ või „MA“ või kellele on antud samaväärne sõnaline hinnang. Täiendav õppetöö viiakse läbi pärast õppeperioodi lõppu. Täiendava õppetöö raames täidab õpilane õpetaja vahetul juhendamisel spetsiaalseid õppeülesandeid. Täiendava õppetöö tulemusi kontrollitakse ja hinnatakse. Aastahinne pannakse välja pärast täiendava õppetöö lõppu, arvestades täiendava õppetöö tulemusi.

8.2. 1.–3. kooliastmes võib õppenõukogu otsusega jätta õpilase klassikursust kordama, kui õpilasel on kolmes või enamas õppeaines pandud välja aastahinne „F“ või „MA“ või antud samaväärne sõnaline hinnang ja täiendav õppetöö ei ole tulemusi andnud ning õppekavaga nõutavate õpitulemuste saavutamiseks ei ole otstarbekas rakendada individuaalset õppekava või muid tugisüsteeme. Õppenõukogu kaasab otsust tehes õpilase või tema seadusliku esindaja ning kuulab ära tema arvamuse.

8.3. 1.–3. kooliastmes võib õppenõukogu põhjendatud otsusega jätta klassikursust kordama õpilase, kellel on põhjendamata puudumiste tõttu kolmes või enamas õppeaines aastahinne „F“ või „MA“ või antud samaväärne sõnaline hinnang. Õppenõukogu kaasab otsust tehes õpilase või tema seadusliku esindaja ning kuulab ära tema arvamuse.

8.4. Õpilasega, kelle trimestri- või poolaastahinne on „F“ või „MA“, või antud samaväärne sõnaline hinnang, viiakse läbi arenguvestlus ja/või koostatakse selles aines individuaalne õppekava või määratakse mõni muu tugisüsteem.

9.     Täiendav õppetöö ja koolist väljaarvamine gümnaasiumis

9.1. Kui õpilane pole kursusehinnet „F“ või „MA“ kokkuleppel aineõpetajaga enne õppeperioodi lõppu parandanud, määratakse talle õppenõukogu otsusega täiendav õppetöö, mida saab sooritada pärast õppeperioodi lõppu (aineõpetajaga kokkuleppel juunis ja/või augustis). Pärast täiendavat õppetööd saab kursust hinnata maksimaalselt hindega „D“.

9.2. Gümnaasiumist arvatakse õpilane välja, kui ta ei ole sooritanud õppeperioodi lõpul talle määratud täiendavat õppetööd kursusehinde „F” või „MA“  parandamiseks ja tema kursusehinde parandamise aega ei ole individuaalse õppekava kohaselt pikendatud.

9.3. Gümnaasiumist arvatakse õpilane välja, kui talle on ühe õppeaasta jooksul pandud kolmes või enamas õppeaines üle poolte kursusehinnetena välja „F” või „MA“.

9.4. Gümnaasiumist arvatakse õpilane välja, kui õpilane ei täida nominaalse õppeaja jooksul gümnaasiumi lõpetamise tingimusi ja tema õppeaega ei ole individuaalse õppekava kohaselt pikendatud (nominaalne õppeaeg gümnaasiumis on kolm aastat).

10.  Õpilase järgmisse klassi üleviimine põhikoolis

10.1. Põhikooli õpilase järgmisse klassi üleviimise otsustab õppenõukogu.

10.2. 1.–3. kooliastmes viiakse õpilane, keda ei ole jäetud täiendavale õppetööle, järgmisse klassi üle enne õppeperioodi lõppu. Õpilane, kes jäeti täiendavale õppetööle, kuid keda ei jäeta klassikursust kordama, viiakse järgmisse klassi üle hiljemalt 30. augustiks.

10.3. Individuaalse õppekava järgi õppiv põhikooli õpilane viiakse üle järgmisesse klassi vastavalt tema õppeplaanile.

11.  Õpilase järgmisse astmesse üleviimine gümnaasiumis

11.1. Gümnaasiumiõpilase järgmisse astmesse üleviimise otsustab õppenõukogu.

11.2. G1 ja G2 õpilane, keda ei ole jäetud täiendavale õppetööle, viiakse üle järgmisse astmesse enne õppeperioodi lõppu. Õpilane, kes jäeti täiendavale õppetööle, viiakse järgmisse astmesse üle pärast täiendava õppetöö sooritamist.

11.3. Individuaalse õppekava järgi õppiv õpilane gümnaasiumis viiakse üle järgmisesse astmesse vastavalt tema õppeplaanile.

12.  Hinde vaidlustamine

12.1. Õpilasel ja tema seaduslikul esindajal on õigus hinded vaidlustada kümne päeva jooksul pärast hinde teada saamist, esitades kooli direktorile kirjalikult vastava taotluse
koos põhjendustega.

12.2. Hinde vaidlustamise korral teeb kooli direktor otsuse ja teavitab sellest taotluse esitajat kirjalikult viie tööpäeva jooksul otsuse vastuvõtmise päevast alates.