Koolihümn

Kooli hümn

Gustav Adolfi Gümnaasiumi hümn võeti kasutusele 23. veebruaril 2007. aastal. Hümn ei ole ainult laul, millel on viis ja sõnad. Ta on midagi palju enamat. Hümn on kokkuvõte ühe kooli argipäevadest, möödunud ja ees ootavatest aegadest, siinsetest inimestest, nende mõtetest ning tegudest. Hümn on kooli muusikaline sümbol ning ühiselt lauldava helikeelena emotsionaalselt väljendatav koolikultuuri ja koolipere identiteedi kandja.

Hümni sõnad on kirjutanud Heiki Vilep ja Piret Rips, viisi Piret Rips. Helilooja komponeeris hümni kooli aulas, saades inspiratsiooni ajaloolise hoone võlvidest, õhustikust ja teadmisest, et siin on noori haritud aastasadu. Hümni sõnade loomeprotsessis osalesid ka oskusainete õppetooli muusika- ning humanitaarainete õppetooli emakeele ja kirjanduse õpetajad.

Gustav Adolfi Gümnaasiumi hümn ja 1966. aastal kooli vilistlase Maire Saare poolt loodud koolilaul on osa kooli sümboolikast ja mõlemad on kasutusel igal aktusel. Hümni lauldakse aktuste avalauluna ja koolilaulu lõpulauluna.

Hümni esmaettekanne GAG kammerkoori esitluses Eesti Vabariigi aastapäeva aktusel 23.02.2007.
Koori juhatas Merle Ilus, klaveril saatis Ly Tammerik.

Hümni sooloesitust saab kuulata ja vaadata siit.
Laulab Dagmar Mäe, klaveril Piret Rips.

GAG hümni noodid saab alla laadida siit:
– ühehäälne akordimärkidega
– lastekoori seade
– segakoori seade
– klaveri saade
– puhkpilliorkestri seade (koostamisel)

Kooli hümn

Heiki Vilep ja Piret Rips

On sajandeid seisnud see maja
ning tulnud ja läinud on võim
nagu polekski sõdasid käinud
see hoone on püsima jäänd.
Kui Rootsimaa kuningas tuli
Ja rajas Tallinnas kooli
Vaevalt temagi unistas sellest
et ta nimi on täna me koolil.
Refr. Vanim, vaimne ja väärikas
kuninglik mõte ja soov.
Et Eestimaa noored saaks õppida
olgu Gustav Adolfi kool.
Vanim, vaimne ja väärikas
meilgi on Sinule soov:
jää püsima sajandeid pärast meid
jäägu Gustav Adolfi kool.
Kui väikesel lilled on pihus
ja suurel on viimane tund
Ta kirjutab ajaloo vihus:
kool möödus kui näinuksin und.
Siis väike ja suur saavad üheks
ning aeg sulab imede väel.
Vahel tundub kui tänutäheks
Gustav Adolfki sirutab käe.
Refr. Vanim, vaimne ja väärikas…