1.1. Gustav Adolfi Gümnaasiumi missiooniks on luua sild sajandite pärandi ja unistuste tuleviku vahel ning võimaldada õpilasele arengukeskkonda pingutust nõudvate õpitulemuste omandamiseks. Kool järgib õpetamisel akadeemilist suunda, tänapäevaseid õpikäsituse põhimõtteid ja tehnoloogiat, võimaldades õpilasele eneseteostust ning andes valikuid oma õpitee kujundamiseks, mis on eelduseks järgmises haridusastmes edasiõppimiseks.
Kasvatuseesmärgid saavutatakse põhimõttel, et ennastjuhtiv õpilane ja väärtustatud õpetaja loovad koos koolirõõmu. Õpetaja vastutab õpetamise, õpilane õppimise ja lapsevanem oma lapse igakülgse toetamise eest. Sihid seatakse kogu koolipere, õpilase ja perekonna vastastikuses koostöös, mida toetab ainulaadse keskkonnaga teadmisi, oskusi, vaimseid ja püsivaid väärtusi austav ajalooline kool.
1.2. Lähtuvalt Gustav Adolfi Gümnaasiumi põhiväärtustest, milleks on kooli ajalugu, professionaalsus, motivatsioon, turvalisus, loomevabadus, isamaalisus, tervislikud eluviisid ning emotsionaalne intelligentsus ja head suhted, loob põhikool järgmised eeldused:
● heal tasemel püsivate põhiteadmiste omandamiseks riikliku õppekava ulatuses ja vastavalt võimetele õpingute jätkamiseks järgmisel haridusastmel;
● elukestvaks õppeks ning täisväärtuslikuks eneseteostuseks;
● valikuvõimalustega kaasneva vastutuse võtmiseks oma õpitee eest;
● õpi-, enesereflektsiooni- ja ajaplaneerimisoskustega ennastjuhtiva noore kujunemiseks;
● nüüdisaegseid tehnoloogiaid eesmärgipäraselt kasutada oskavaks, uuendusaltiks, kiiresti muutuvas tehnoloogilises elu-, õpi- ja töökeskkonnas toimetuleva inimese kujunemiseks;
● isamaad, rahvust, keelt ja kultuuri väärtustavate hoiakute kujunemiseks ja koostööoskustega motiveeritud noore kasvamiseks, kes tunneb vastutust oma tegude tagajärgede eest;
● keskkonnateadlikuks, tervislikke eluviise ja vaimset heaolu väärtustavaks, sallivaks, ennast ja teisi austavaks ning kriitilise mõtlemisvõimega inimese kasvamiseks;
● kooli vaimsuse, ajalooliste traditsioonide ja püsiväärtuste edasikandjaks.

2.1. Õppetegevus ja selle tulemused kujundatakse tervikuks ainetevahelise lõimingu, õppeainete, koolisiseste ja iseseisva õppimise päevade projektülesannete ühise rõhuasetuse kaudu. Ainetevaheline lõiming saavutatakse õpetajate ainealase pädevuse kaudu õppetundides ja õppetoolide õpetajate koostöös.
2.2. Üldpädevused kujundatakse põhikoolis õppeainete lõimingu, tunni- ja koolivälise tegevuse, koolitöötajate isikliku eeskuju ning kooli ja kodu koostöö kaudu. Koolis kujundatavad üldpädevused on järgmised:
● kultuuri- ja väärtuspädevus – suutlikkus hinnata inimsuhteid ja tegevusi üldkehtivate moraalinormide seisukohast; tajuda ja väärtustada oma seotust teiste inimeste, ühiskonna, looduse, oma ja teiste maade ja rahvaste kultuuripärandi ning nüüdiskultuuri sündmustega; väärtustada loomingut ja kujundada ilumeelt; hinnata üldinimlikke ja ühiskondlikke väärtusi, väärtustada inimlikku, kultuurilist ja looduslikku mitmekesisust; teadvustada oma väärtushinnanguid; oskus väärtustada oma kooli (GAG) pikka ajalugu ja traditsioone;
● sotsiaalne ja kodanikupädevus – suutlikkus ennast teostada; toimida aktiivse, teadliku, abivalmi ja vastutustundliku kodanikuna ning toetada ühiskonna demokraatlikku arengut ja Eesti riiklikku iseseisvust; teada ja järgida ühiskondlikke väärtusi ja norme; austada ühiskondlikku mitmekesisust, religioonide ja rahvuste omapära; teha koostööd teiste inimestega erinevates situatsioonides; aktsepteerida inimeste ja nende väärtushinnangute erinevusi ning arvestada neid suhtlemisel;
● enesemääratluspädevus – suutlikkus mõista ja hinnata iseennast, oma nõrku ja tugevaid külgi; analüüsida oma käitumist erinevates olukordades; käituda ohutult ja järgida tervislikke eluviise; lahendada suhtlemisprobleeme;
● õpipädevus – planeerida õppimist ja oma aega ning seda plaani järgida; suutlikkus õppida individuaalselt ja rühmas ning hankida õppimiseks, hobideks, tervisekäitumiseks ja karjäärivalikuteks vajaminevat teavet; kasutada õpitut erinevates olukordades ja probleeme lahendades; seostada omandatud teadmisi varem õpitu ja päriseluga; analüüsida oma teadmisi ja oskusi, motiveeritust ja enesekindlust ning selle põhjal edasise õppimise vajadusi;
● suhtluspädevus – suutlikkus ennast selgelt, asjakohaselt ja viisakalt väljendada nii emakeeles kui ka põhikooli lõpus vähemalt kahes võõrkeeles, arvestades olukordi ja mõistes suhtluspartnereid ning suhtlemise turvalisust; ennast esitleda, oma seisukohti esitada ja põhjendada; lugeda ning eristada ja mõista teabe- ja tarbetekste ning ilukirjandust; kirjutada eri liiki tekste, kasutades korrektset viitamist, kohaseid keelevahendeid ja sobivat stiili; väärtustada õigekeelsust ja väljendusrikast keelt ning kokkuleppel põhinevat suhtlemisviisi;
● matemaatika-, loodusteaduste ja tehnoloogiaalane pädevus – suutlikkus kasutada matemaatikale omast keelt, sümboleid, meetodeid koolis ja igapäevaelus; suutlikkus kirjeldada ümbritsevat maailma loodusteaduslike mudelite ja mõõtmisvahendite abil ning teha tõenduspõhiseid otsuseid; mõista loodusteaduste ja tehnoloogia olulisust ja piiranguid; ohte ja nende vältimist; kasutada uusi tehnoloogiaid eesmärgipäraselt;
● ettevõtlikkuspädevus – suutlikkus ideid luua ja ellu viia, kasutades omandatud teadmisi ja oskusi erinevates elu- ja tegevusvaldkondades; näha probleeme ja neis peituvaid võimalusi, aidata kaasa probleemide lahendamisele; seada eesmärke, koostada plaane, neid tutvustada ja ellu viia; korraldada ühistegevusi ja neist osa võtta, näidata algatusvõimet ja vastutada tulemuste eest; reageerida loovalt, uuendusmeelselt ja paindlikult muutustele; võtta arukaid riske; rakendada finantskirjaoskust;
● digipädevus – suutlikkus kasutada uuenevat digitehnoloogiat toimetulekuks kiiresti muutuvas ühiskonnas nii õppimisel, kodanikuna tegutsedes kui ka kogukondades suheldes; leida ja säilitada digivahendite abil infot ning hinnata selle asjakohasust ja usaldusväärsust; osaleda digitaalses sisuloomes, sh tekstide, piltide, multimeediumide loomisel ja kasutamisel; kasutada probleemilahenduseks sobivaid digivahendeid ja võtteid, suhelda ja teha koostööd erinevates digikeskkondades; olla teadlik digikeskkonna ohtudest ning osata kaitsta oma privaatsust, isikuandmeid ja digitaalset identiteeti; järgida digikeskkonnas samu moraali- ja väärtuspõhimõtteid nagu igapäevaelus; suutlikkus ja tahe oma teadmisi tutvustada ka kaasõpilastele. IKT õpetus ja digipädevuste kujundamine toimub Gustav Adolfi Gümnaasiumis, kõikides õppeainetes lõimituna õpetajate ühistööna.

3.1. Gustav Adolfi Gümnaasiumi põhikooliosas on õpilasel võimalik õppida prantsuse keele õppesuunal (loodud 1967. aastal) ja üldõppesuunal (loodud 2017. aastal). Õpilased jagunevad õppesuundadesse kooli astudes.

4.1. Prantsuse keele õppesuunaga klassis hakatakse alates 2. klassist A-keelena õppima prantsuse keelt, alates 3. klassist B-keelena inglise keelt ja alates 7. klassist lisandub võimalus õppida vene keelt C-keele ehk valikainena.
4.2. Õppeainete nimetustes tehtud erisused prantsuse keele õppesuunal on järgmised:
● 1.–3. klassis on kunst ja tööõpetus lõimitud üheks õppeaineks „Kunst ja tööõpetus“;
● 2.–4. klassis on liikumisõpetuse ainekava raames üks tund nädalas õppeainet „Tantsuline liikumine“, mille põhialuseks on 2.–3. klassis rahvatants ja 4. klassis peotants;
● 1.–3. klassis on loodusõpetus ja inimeseõpetus lõimitud üheks õppeaineks „Loodus- ja inimeseõpetus“;
● 1.–3. klassis üks tund nädalas õppeainet „Digitund“, mille aluseks on digipädevuste kujundamine ja lõiming teiste ainevaldkondadega;
● 5. klassis on liikumisõpetuse ainekava raames üks tund nädalas õppeainet „Orienteerumine“, mille peamiseks eesmärgiks on õpilaste aktiivne ja põnevust pakkuv liikumine koos vaimse võimekuse arendamisega;
● 5. klassis on prantsuse keele ainekava raames üks tund nädalas õppeainet „Prantsuse kultuur“, kus laiendatakse prantsuse keele õppesuuna õpilase üldkultuurilist silmaringi, kasutades seniomandatud keelelisi oskusi millegi uue ja huvitava teada saamiseks;
● 6. klassis on prantsuse keele ainekava raames üks tund nädalas õppeainet „Draamaõpetus prantsuse keeles“, kus keskendutakse positiivse eduelamuse andmisele võõrkeeleõppes, õpilaste eneseväljendusoskuse ja loovuse arendamisele;
● 6. klassis on kunstiõpetuse ainekava raames üks tund nädalas õppeainet „Multimeedia“, kus on lõimitud IKT ja kunst;
● tehnoloogiaaineid (käsitöö ja kodundus ning tehnoloogiaõpetus) õpitakse 4. klassis poolaastate kaupa mõlemat ainet, 5. ja 6. klassis õpitakse 14 nädalat käsitööd ja kodundust, 14 nädalat tehnoloogiaõpetust ja 7 nädalaks valib õpilane ise kahe õppeaine projektitöö vahel oma õppegrupi. Progümnaasiumis teeb õpilane õppegrupi valiku kolmeks aastaks, kusjuures õppegruppide vahetus toimub igal õppeaastal 7 nädalaks (v.a 9. klassis).
Lisaks kohustuslikele tundidele on prantsuse keele õppesuunale lisatud järgmised tunnid:
● prantsuse keelele (A-keel) I kooliastmes – 4 tundi; II kooliastmes – 4 tundi; III kooliastmes – 3 tundi;
● prantsuse kultuur II kooliaste – 1 tund;
● draamaõpetus prantsuse keeles II kooliaste – 1 tund;
● inglise keelele (B-keel) I kooliastmes – 2 tundi; II kooliastmes – 3 tundi;
● matemaatikale I kooliastmes – 2 tundi; II kooliastmes – 2 tundi; III kooliastmes – 1 tund;
● võimalus valida soovi korral valikaineid, sealhulgas vene keelt valikainena (C-keel) III kooliaste – 8 tundi.
4.3. Keeleõppe sihttase prantsuse keele õppesuunal põhikooli lõpus:
● prantsuse keel B1.1;
● inglise keel B1.2;
● vene keel valikainena valinud õpilastel A1.2.
4.4. Valikainete valimise põhimõtted ja valikuvõimalused III kooliastmes prantsuse keele õppesuuna õpilastele: prantsuse keele õppesuuna õpilased saavad soovi korral valida huvipõhiseid aineid, mis võimaldavad õpilasel ise kujundada oma õppekava. Igal aastal pakub kool vähemalt 10 lennuülest valikainet, mille grupp avatakse, kui registreerunuid on vähemalt 15.
4.5. Valikainetele registreerimine toimub eelneva õppeaasta kevadel. Õpilane registreerib end ise ette nähtud ajal elektroonse lingi kaudu valikainele, võttes sellega vastutuse oma valiku eest. Õpilane märgib ankeedis oma valikaine 1., 2. ja 3. eelistuse. Kool tagab, et valikainet sooviv õpilane saab koha vähemalt ühte ära märgitud valikainesse. Soovi korral ja kui gruppide mahutavus ning tunniplaan seda võimaldavad, on õpilasel võimalik osaleda rohkem kui ühes valikaines aastas.
4.6. Prantsuse keele õppesuuna õpilaste vene keele (C-keele) valik tehakse kolmeks aastaks. Teistesse valikainetesse registreerimise otsustab õpilane igal aastal uuesti. Õpilasel on võimalik huvipakkuva aine õppimist järgmisel aastal jätkata juhul, kui valikainet pakutakse 7., 8. ja 9. klassis.
4.7. Valikainet hinnatakse mitteeristavalt (AR+, AR, MA). Õppeaasta keskel valikaine poolelijätmist ei võimaldata. Valikained võivad kooli võimalustest, õpetajate koormusest ja õppekavauuendustest tulenevalt muutuda. Võimalusel pakutakse prantsuse keele õppesuuna õpilastele järgmisi valikaineid:
● vene keel C-võõrkeelena prantsuse keele klassidele (7., 8. ja 9. klassis);
● loogika, loovus ja programmeerimine (7., 8. ja 9. klassis);
● robootika (7., 8. ja 9. klassis);
● loodusõpetuse süvakursus (7. klassis);
● keemia süvakursus (8. ja 9. klassis);
● füüsika süvakursus (8. ja 9. klassis);
● praktiline bioloogia (7., 8. ja 9. klassis);
● digimeedia (8. klassis);
● küberturvalisus (9. klassis);
● draama ja teater (7. klassis);
● avalik esinemine ja väitlus (9. klassis);
● loovkirjutamine ja illustratsioon (8. klassis);
● tervislik liikumine ja sportmängud (7. ja 8. klassis);
● ettevõtlusõpe ja minifirma (8. klassis);
● kokandus (7. ja 8. klassis);
● tekstiilitööd ja disain (7. ja 8. klassis);
● tütarlastekoor (7., 8. ja 9. klassis);
● poistekoor (7., 8. ja 9. klassis).
4.8. Prantsuse keele õppesuuna tunnijaotusplaan õppeaineti ja klassiti lisa 1.

5.1. Üldõppesuunaga klassis saab tugeva teadmiste vundamendi põhiainetes (matemaatika, eesti keel, võõrkeel). Üldõppesuunaga klassis hakatakse alates 2. klassist A-keelena õppima inglise keelt, alates 6. klassist saab õpilane valida B-keeleks prantsuse, vene või rootsi keele õppe ja 7. ja 8. klassis lisandub üks kohustuslik huvipõhine valikaine. 9. klassis on valikaine võtmine vabatahtlik. 7.–9. klassini õpitakse matemaatikat õppesuunaülestes temporühmades.
5.2. Õppeainete nimetustes tehtud erisused üldõppesuunal:
● 1.–3. klassis on kunst ja tööõpetus lõimitud üheks õppeaineks „Kunst ja tööõpetus“;
● 2.–4. klassis on liikumisõpetuse ainekava raames üks tund nädalas õppeainet „Tantsuline liikumine“, mille põhialuseks on 2.–3. klassis rahvatants ja 4. klassis peotants;
● 1.–3. klassis on loodusõpetus ja inimeseõpetus lõimitud üheks õppeaineks „Loodus- ja inimeseõpetus“;
● 1.–4. klassis üks tund nädalas õppeainet „Digitund“, mille aluseks on digipädevuste kujundamine ja lõiming teiste ainevaldkondadega;
● 4. klassis on kõiki õppeaineid lõimiv õppeaine „Leiutamine“. kus arendatakse õpilaste loovust, ettevõtlikkust, julgust mõelda, uudishimu, ning võimet lahendada probleeme loova intellekti ja tehnoloogia abil;
● 5. klassis on liikumisõpetuse ainekava raames üks tund nädalas õppeainet „Orienteerumine“, mille peamiseks eesmärgiks on õpilaste aktiivne ja põnevust pakkuv liikumine koos vaimse võimekuse arendamisega;
● 5. klassis on matemaatika õppeaine raames üks tund nädalas õppeainet „Mõttemängud“, kus arendatakse õpilaste loogikat, mälu, analüüsivõimet, paindlikku mõtlemist, võimet näha erinevaid lahendusi;
● 5. klassis on kirjanduse ainekava raames üks tund nädalas õppeainet „Draamaõpetust“, kus arendada õpilase suhtlemisoskust ja loovust, parandada õpilase keelekasutust ning enesekindlust;
● 5. klassis on loodusõpetuse ainekava raames üks tund nädalas õppeainet „Praktiline loodusteadus“, kus tehakse erinevaid loodusõpetuse ainekavaga seotud praktilisi töid;
● 6. klassis on kunstiõpetuse ainekava raames üks tund nädalas õppeainet „Multimeedia“, kus on lõimitud IKT ja kunst;
● tehnoloogiaaineid (käsitöö ja kodundus ning tehnoloogiaõpetus) õpitakse 4. klassis poolaastate kaupa mõlemat ainet, 5. ja 6. klassis õpitakse 14 nädalat käsitööd ja kodundust, 14 nädalat tehnoloogiaõpetust ja 7 nädalaks valib õpilane ise kahe õppeaine projektitöö vahel oma õppegrupi. Progümnaasiumis teeb õpilane õppegrupi valiku kolmeks aastaks, kusjuures õppegruppide vahetus toimub igal õppeaastal 7 nädalaks (v.a 9. klassis).
5.3. Lisaks kohustuslikele tundidele on lisatud järgmised tunnid:
● matemaatikale I kooliaste – 4 tundi; II kooliaste – 5 tundi; III kooliaste – 2 tundi;
● draamaõpetus II kooliaste – 1 tund;
● mõttemängud II kooliaste – 1 tund;
● praktiline loodusteadus II kooliaste – 1 tund;
● inglise keelele (A-keel) II kooliaste –2 tundi;
● leiutamine II kooliaste – 1 tund;
● valikained III kooliastmes – 2 tundi (üks valikaine 7., teine 8. klassis). 9. klassis on valikainete võtmine vabatahtlik.
5.4. Keeleõppe sihttase põhikooli lõpuks:
● A-võõrkeel (inglise keel) B1.2;
● B-võõrkeel (prantsuse, vene või rootsi keel) A2.2.
5.5. Valikainete valimise põhimõtted ja valikuvõimalused III kooliastmes üldõppesuuna õpilastele: üldõppesuuna õpilased saavad valida huvipõhiseid valikaineid, mis võimaldavad õpilasel ise kujundada oma õppekava. 7. ja 8. klassis valib õpilane ühe valikaine, 9. klassis on valikainete võtmine vabatahtlik. Igal aastal pakub kool vähemalt 10 lennuülest valikainet, mille grupp avatakse, kui registreerunuid on vähemalt 15.
5.6. Valikainetele registreerumine toimub eelneva õppeaasta kevadel. Õpilane ise registreerib end ette nähtud ajal elektroonse lingi kaudu valikainele, võttes seda tehes vastutuse oma valiku eest. Õpilane märgib ankeedis oma valikaine 1., 2. ja 3. eelistuse. Kool tagab, et valikainet sooviv õpilane saab koha vähemalt ühte ära märgitud valikainesse. Soovi korral ja kui gruppide mahutavus ning tunniplaan seda võimaldavad, on õpilasel võimalik osaleda rohkem kui ühes valikaines aastas. Õpilasel on võimalik huvipakkuva aine õppimist järgmisel aastal jätkata juhul, kui valikainet pakutakse 7., 8. ja 9. klassis. Valikaines osalemise otsustab õpilane igal aastal registreerides uuesti.
5.7. Valikainet hinnatakse mitteeristavalt (AR+, AR, MA). Õppeaasta keskel valikaine poolelijätmist ei võimaldata. Valikained võivad kooli võimalustest, õpetajate koormusest ja õppekavauuendustest tulenevalt muutuda. Võimalusel pakutakse üldõppesuuna õpilastele järgmisi valikaineid:
● loogika, loovus ja programmeerimine (7., 8. ja 9. klassis);
● robootika (7., 8. ja 9. klassis);
● loodusõpetuse süvakursus (7. klassis);
● keemia süvakursus (8. ja 9. klassis);
● füüsika süvakursus (8. ja 9. klassis);
● praktiline bioloogia (7., 8. ja 9. klassis);
● digimeedia (8. klassis);
● küberturvalisus (9. klassis);
● draama ja teater (7. klassis);
● avalik esinemine ja väitlus (9. klassis);
● loovkirjutamine ja illustratsioon (8. klassis);
● tervislik liikumine ja sportmängud (7. ja 8. klassis);
● ettevõtlusõpe ja minifirma (8. klassis);
● kokandus (7. ja 8. klassis);
● tekstiilitööd ja disain (7. ja 8. klassis);
● tütarlastekoor (7., 8. ja 9. klassis);
● poistekoor (7., 8. ja 9. klassis).
5.8. Matemaatika temporühmade moodustamise ja vahetamise põhimõtted: üldõppesuunal õpitakse III kooliastmes matemaatikat lennuülestes temporühmades. Temporühmadesse jagavad õpilased nende matemaatikaõpetajad 6. klassi kevadel. Õpilaste rühmadesse jaotamisel võetakse arvesse 6. klassi koolisisese tasemetöö tulemusi, matemaatikahindeid ja tunnis kaasatöötamise tempot, võimekust ning motivatsiooni. Võimaliku rühmavahetuse ettepaneku poolaasta või aasta lõpus algatab üldjuhul matemaatikaõpetaja, kes vestleb õpilasega ja teeb ettepaneku matemaatikaõpetajate komisjonile ning progümnaasiumi õppejuhile. Õpilase või vanema algatatud rühmavahetuse soovi korral kirjutatakse põhjendus matemaatikaõpetajale ja progümnaasiumi õppejuhile, kes otsustavad matemaatikaõpetajate komisjoniga võimaliku rühmavahetuse.
5.9. Üldõppesuuna tunnijaotusplaan õppeaineti ja klassiti lisa 1.

6.1. Läbivad teemad on vahendiks üld- ja valdkonnapädevuste saavutamiseks ning õppeainete ja ainevaldkondade omavaheliseks lõiminguks. Läbivad teemad on aineülesed ja toetavad õpilase suutlikkust oma teadmisi erinevates olukordades rakendada.
6.2. Läbivate teemade õpe realiseerub eelkõige
● õpikeskkonna korralduses kooli vaimse, sotsiaalse ja füüsilise õpikeskkonna kujunemisel, arvestades läbivate teemade sisu ja eesmärke;
● aineõppe läbivatest teemadest lähtudes toob iga aineõpetaja oma ainesse sobivaid teemakäsitlusi;
● klassivälises õppetegevuses ja huviringide tegevuses ning osaledes erinevates projektides;
● III kooliastmes teostatavas loovtöös või minifirmas.
6.3. Läbivad teemad on vahendiks üldpädevuste saavutamisel. Gustav Adolfi Gümnaasiumi põhikooli läbivad teemad on järgmised:
● elukestev õpe ja karjääri planeerimine – taotletakse õpilase kujunemist isiksuseks, kes on valmis õppima kogu elu, täitma erinevaid rolle muutuvas õpi-, elu- ja töökeskkonnas ning kujundama oma elu teadlike otsuste kaudu, sealhulgas tegema sobivaid haridus- ja tööalaseid valikuid;
● keskkond ja jätkusuutlik areng – taotletakse õpilase kujunemist sotsiaalselt aktiivseks, vastutustundlikuks ja keskkonnateadlikuks inimeseks, kes hoiab ja kaitseb keskkonda ning jätkusuutlikkust väärtustades on valmis leidma lahendusi keskkonna- ja inimarengu küsimustele;
● kodanikualgatus ja ettevõtlikkus – taotletakse õpilase kujunemist aktiivseks ning vastutustundlikuks kogukonna- ja ühiskonnaliikmeks, kes mõistab ühiskonna toimimise põhimõtteid ja mehhanisme ning kodanikualgatuse tähtsust, tunneb end ühiskonnaliikmena ning toetub oma tegevuses riigi kultuurilistele traditsioonidele ja arengusuundadele;
● kultuuriline identiteet – taotletakse õpilase kujunemist kultuuriteadlikuks inimeseks, kes mõistab kultuuri osa inimeste mõtte- ja käitumislaadi kujundajana ning kultuuride muutumist ajaloo vältel, kellel on ettekujutus kultuuride mitmekesisusest ja kultuuriga määratud elupraktikate eripärast ning kes väärtustab omakultuuri ja kultuurilist mitmekesisust ning on kultuuriliselt salliv ja koostööaldis;
● teabekeskkond ja meediakasutus – taotletakse õpilase kujunemist teadlikuks ja analüüsivaks inimeseks, kes tajub ja teadvustab adekvaatselt ümbritsevat teabekeskkonda, suudab meediamaailma sisu ja allikaid kriitiliselt analüüsida ja kasutada, tunnustab autorlust, oskab luua kvaliteetset meediasisu, arvestades oma eesmärke ja ühiskonnas omaksvõetud suhtlemise norme, ning toimib turvaliselt ja vastutab oma käitumise eest end ümbritsevas teabekeskkonnas;
● tehnoloogia ja innovatsioon – taotletakse õpilase kujunemist uuendusaltiks ja nüüdisaegseid tehnoloogiaid eesmärgipäraselt kasutada oskavaks inimeseks, kes tuleb toime kiiresti muutuvas tehnoloogilises elu-, õpi- ja töökeskkonnas;
● tervis ja ohutus – taotletakse õpilase kujunemist vaimselt, emotsionaalselt, sotsiaalselt ja füüsiliselt terveks ühiskonnaliikmeks, kes on võimeline järgima tervislikku eluviisi, käituma turvaliselt ning kaasa aitama tervist edendava turvalise keskkonna kujundamisele;
● väärtused ja kõlblus – taotletakse õpilase kujunemist kõlbeliselt arenenud inimeseks, kes tunneb ühiskonnas üldtunnustatud väärtusi ja kõlbluspõhimõtteid, järgib neid koolis ja väljaspool kooli, ei jää ükskõikseks, kui neid eiratakse, ning sekkub vajaduse korral oma võimaluste piires;
● Gustav Adolfi Gümnaasiumi ajalugu – taotletakse oma kooli tunde arenemist, st õpilase kujunemist oma kooli ajalugu tundvaks ja ajaloolist õpikeskkonda väärtustavaks nooreks, kes tunnetab end osana vaimse ja väärika kooli ajaloost.
6.4. Liikluskasvatuse teemad käsitletakse kõikides kooliastmes klassijuhatajatunni raames ja lõimituna teistes õppeainetes vastavalt teemale ning vajadusele. I kooliastmes on liikluskasvatuse sisuks jalakäija ja jalgratturi ohutu liiklemise, käitumise ja liikluses toimetuleku õpetamine, lähtudes õpilase koduümbruse liikluskeskkonnast. II ja III kooliastmes on liikluskasvatuse sisuks erinevate liiklusolukordade selgitamine õpilase enda ja teiste liiklejate seisukohalt ning linna ja maapiirkonna teedel ohutu liiklemise õpetamine. Õpilased sooritavad 4. klassis lähtuvalt läbivast teemast „Tervis ja ohutus“ jalgrattalubade liikluseksami.

III kooliastmes sooritavad 8. klassi õpilased läbivatest teemadest lähtuva või õppeaineid lõimiva loovtöö või asutavad minifirma, mida arvestatakse loovtööna. Loovtöö või minifirma tegemise valik otsustatakse 7. klassi kevadel pärast mõlema töö koostamise põhimõtetega tutvumist ja 8. klasside õpilaste loovtööde ja minifirmade kaitsmisel osalemist. Loovtöö projekti võib teha nii individuaalselt kui ka kuni kolmeliikmelises rühmas. 
6.2. Minifimade loomise aluseks on Junior Achievementi (JA) õpilasfirmade loomise põhimõtted. Õpilased, kes soovivad loovtööna luua minifirma, peavad registreerima end vastavasse valikainesse ja osalema seal kogu õppeaasta jooksul, käima JA koolitusel ja osalema õpilasfirma laatadel. Minifirmasid tehakse 3-4-liikmelistes gruppides ja nende kaitsmine toimub 8. klassi kevadel.

Gustav Adolfi Gümnaasiumi loovtööde ja minifirmade loomise ning hindamise põhimõtted on välja toodud lisas 5.

. Õppeaasta kestab 1. septembrist 31. augustini. Õppeaastas on 35 nädalat ja kokku vähemalt 175 õppepäeva. Gustav Adolfi Gümnaasiumis kehtivad Haridus- ja Teadusministeeriumi kehtestatud koolivaheajad.
8.2. Õppekorralduse põhivorm on õppetund ja igapäevase koolitöö korralduse põhialus on tunniplaan, mis lähtub Gustav Adolfi Gümnaasiumi tunnijaotusplaanidest ja millega on määratletud tundide arv nädalas.
8.3. Õpe toimub kas koolis, e-õppena, praktilise õppena, väljaspool kooli õppekäigu või juhendatud iseseisva õppimisena, mis on suunatud teadmiste ja oskuste omandamiseks.
8.4. Ühe ainetunni arvestuslik pikkus on 45 minutit, millest 40 minutit toimub kontaktõppes ja 5 minutit iseseisva juhendatud õppimisena (arvestusega ühe nädalatunni kohta 175 minutit õppeaastas). Sellest lähtuvalt suunab aineõpetaja õpilasi iseseisvaks teadmiste ja oskuste harjutamiseks ning õpioskuste, eneseanalüüsi, ajaplaneerimise arendamiseks vastavalt oma aine spetsiifikale ja mahule.
8.5. Iseseisvaks juhendatud õppimiseks loetakse õpetaja antud iseseisva õppimise ülesandeid või mahukamaid töid (näiteks referaat, miniuurimus, esitlus, kohustuslik kirjandus) ja aineüleseid projekte (näiteks loovtöö, uurimistöö, õpilasfirma, õppefilm, õppesuuna- ja rahvusvaheline projekt). Samuti kuuluvad tunniressursi alla õppekäigud, läbivate teemade ja üldpädevuste käsitlemine, kooli korraldatud loengud ja muud tegevused, mis toetavad õpilaste üldist arengut, silmaringi ning karjääri kujundamist.
8.6. Õppetundide pikkused on järgnevad:
• 40 minutit;
• paaristund 80 minutit (vahetunniga või ilma);
• praktikum 90 minutit (ilma vahetunnita).
8.7. Õppetunnid vahelduvad 10-minutiliste vahetundidega. I–II kooliastmes on päeva keskel 60-minutiline puhke- ja söögivahetund, millest pool ollakse iga ilmaga õues aktiivses liikumises ning pool on söömiseks. Progümnaasiumi ja gümnaasiumi lõunapaus on 30 minutit.
8.8. Tunnid algavad kell 8.50. Kell 8.00–8.40 on kasulik aeg (v.a teisipäev), mida õpetajad võivad kasutada konsultatsiooniks, järelevastamiseks, individuaalseks juhendamiseks, olümpiaadideks valmistumiseks või arenguvestlusteks. Õppejuhid ja tugispetsialistid võivad seda aega kasutada õppenõustamiseks. Kasulikul ajal võivad toimuda huviringid (näiteks laulukoor, väitlusklubi).
8.9. Teisipäeviti algavad tunnid kell 9.40, sest koolitöötajatel on kell 8.00-9.30 koostööaeg. Teisipäevast ajavahemikku kell 8.00-9.30 võib kool kasutada uurimistööde, õpilasfirmade või loovtööde kollokviumiteks, silmaringi arendatavateks loenguteks, GAG mälumänguks jne.
8.10. Kui tegevusi enne tunniplaanijärgsete tundide algust pole ette nähtud, siis tulevad õpilased kooli vastavalt tunniplaanile ja kasutavad hommikust kasulikku aega uneaja pikendamiseks, mis on hea vaimse tervise ja enesetunde alus.

9.1. Õpetajad jälgivad õpilase ainealast ja sotsiaal-emotsionaalset toimetulekut ning õppetöös osalemist ja annavad sellekohast tagasisidet õppeinfosüsteemi (eKooli) vahendusel. Kokkuvõttev tagasiside antakse kaks korda õppeaastas.
9.2. Õpilasel on õigus saada täiendavat konsultatsiooni aineõpetajalt (vastavalt aineõpetajaga kokku lepitud konsultatsiooniajale) ja võimalus sooritada järeltöid vastavalt „Gustav Adolfi Gümnaasiumi õpilaste hindamise korrale“.
9.3. Õpetajad kohandavad vajaduse korral õpet õpilase individuaalsete vajaduste ja võimete järgi.
9.4. Õpilase arengu toetamiseks korraldab klassijuhataja regulaarselt arenguvestlusi, aineõpetaja nõustab vajaduse korral õpilase vanemat õpilase arengu toetamises ja koduses õppimises ning õppejuhid nõustavad poolaastahinde „F“/„MA“ või käitumisele/hoolsusele „MR“ hinnangu saanud või sagedasti õppetööst puuduvat õpilast ja vanemat. Õpilase ja vanemaga viiakse läbi vestlus, kus selgitatakse välja mitteedasijõudmise, puudumise või mitterahuldava käitumise põhjused, vajadusel kaasatakse tugispetsialistid.
9.5. Hindamine on Gustav Adolfi Gümnaasiumi põhikoolis õpetamise ja õppimise lahutamatu osa. Põhikoolis kasutatakse õpilaste hindamisel erinevaid hindamismeetodeid. Hindamisel on kaks poolt: kujundav hindamine, s.o õppimise protsessi toetav hindamine, ning õpitulemuste hindamine, s.o kokkuvõttev hindamine.
9.6. Kujundav hindamine on õppe kestel hinnangu andmine, mille käigus antakse tagasisidet õpilase seniste tulemuste ning vajakajäämiste kohta, innustatakse ja suunatakse õpilast edasisel õppimisel. Koolipere poolt antakse õpilasele igapäevaste tegevuste ja sündmuste vältel tagasisidet, et toetada õpilase käitumise, hoiakute ja väärtushinnangute kujunemist. Kujundava hindamise üheks vahendiks on arenguvestlus, kus analüüsitakse õpilase arengut ja toimetulekut tulenevalt õpilase individuaalsest eripärast ja õpilase, vanema või kooli poolt oluliseks peetavast. Arenguvestlusel antakse tagasisidet õppekava üldpädevuste, kooliastme õppe- ja kasvatuseesmärkide, läbivate teemade, ainevaldkondlike eesmärkide ja ainealaste õpitulemuste kohta.
9.7. 1.–3. klassis kasutatakse kõigis õppeainetes kujundava hindamise põhimõtteid. Õpetaja annab suulist ja kirjalikku tagasisidet, tunnustades edusamme ning juhtides tähelepanu vajakajäämistele. Kokkuvõttev hinnang antakse kaks korda õppeaastas.
9.8. 4.–9. klassis kasutatakse loov- ja oskusainetes (kunstiõpetuses, käsitöös ja kodunduses, tehnoloogiaõpetuses, muusikas, liikumisõpetuses) ja valikainetes mitteeristavat hindamist „arvestatud“ (AR+, AR) ja „mittearvestatud“ (MA). Teistes õppeainetes kasutatakse tähthindamist seitsmepalliskaalal (A+, A, B, C, D , E ja F).
9.9. Hindamise eesmärk põhikoolis on anda tagasisidet õppeedukuse kohta, innustada, toetada õpilase individuaalset arengut, suunata enesehinnangu kujunemist ja sihikindlalt teadmiste omandamist ja anda alus õpilase järgmisse klassi üleviimiseks ning kooli lõpetamise otsuse tegemiseks.
9.10. Hindamise korraldus, täiendavale õppetööle jätmise, järgmisesse klassi üleviimise, klassikursuse kordama jätmise tingimused ning õpilaste ja vanemate hinnetest ja hinnangutest teavitamise ning hinnete ja hinnangute vaidlustamise kord on välja toodud lisas 2.
9.11. Nõuded õpilase käitumisele on välja toodud lisas 3.

10.1. Õppesuundade kirjeldused, tunnijaotusplaanid, konsultatsioonivõimalus ja muu õppekorraldust ning tugiteenuseid puudutav info on kättesaadav kooli kodulehel.
10.2. Õppeinfosüsteemi (eKooli) kaudu saab õpilane ja vanem teavet õppesisu, koduste õppeülesannete, õppeedukuse, puudumiste, hilinemiste, käitumise ja hoolsuse kohta ning jooksvat informatsiooni.
10.3. Õpilaste ja vanemate täiendavaks teavitamiseks on kasutusel e-posti loendurid.
10.4. Õppe- ja kasvatustöö korralduses võimaldatakse õpilasel ja vanemal järgmist:
● saada klassijuhatajalt arenguvestluse käigus nõustamist;
● saada nõustamist kooli tugispetsialistidelt;
● saada nõustamist kooli tugiteenuste juhilt;
● saada nõustamist õppe- ja kasvatustööd puudutavates küsimustes õppejuhtidelt.

11.1. Kool lähtub õppe korraldamisel kaasava hariduse põhimõtetest. Tulenevalt õpilase individuaalsetest vajadusest tagatakse õpilasele võimetekohane õpe ja vajalik tugi õpetajate, kooli tugispetsialistide ja kooliväliste spetsialistide koostöös.
11.2. Toe vajaduse hindamist ja tugiteenuste korraldamist ning koostööd koordineerib Gustav Adolfi Gümnaasiumis tugiteenuste juht.
11.3. Kui õpilasel ilmneb vajadus saada tuge, teavitatakse sellest vanemat ning kool korraldab õpilase pedagoogilis-psühholoogilise hindamise. Vajadusel tehakse vanemale ettepanek pöörduda kooliväliste spetsialistide poole lisauuringute eesmärgil.
11.4. Õpetajate tähelepanekud, hindamise, testimise ja uuringute tulemused, tugispetsialistide ja/või koolivälise nõustamismeeskonna antud soovitused kantakse õpilase individuaalse arengu jälgimise kaardile, mis asub õppeinfosüsteemis (eKool).
11.5. Tugimeetme valikul arvestatakse õpilase vanust, vajadusi, individuaalseid eeldusi ja võimeid, samuti lahendamist vajava probleemi iseloomu.
11.6. Tugiteenuste juht teeb ettepaneku vanemale, õpetajale ja direktorile koolis pakutavate õpilase arengut toetavate meetmete rakendamiseks.
11.7. Lähtuvalt erivajadusest saab kool rakendada üldist tuge ja koolivälise nõustamismeeskonna soovitusel ning lapsevanema nõusolekul tõhustatud- või erituge.
11.8. Üldist tuge pakutakse õpilasele, kellel tekib takistus koolikohustuse täitmisel või mahajäämus õpitulemuste saavutamisel tulenevalt vähesest koolivalmidusest, kirjutamis-, lugemis-, arvutamisraskusest, ebapiisavast õppekeele valdamisest või ajutisest õpiraskusest, mis võib olla tingitud tervislikust seisundist, psüühilisest või sotsiaalmajanduslikust taustast. Üldist tuge pakutakse ka õpilasele, kes tulenevalt kõrgematest vaimsetest võimetest, eriandekusest, tugevast motivatsioonist vajab erisusi õppekorralduses.
11.9. Üldise toe raames võib kool õpilase individuaalse arengu toetamiseks teha muudatusi või kohandused õppesisus, õppekoormuses, õppekorralduses ja õppekeskkonnas, millega ei kaasne nominaalse õppeaja muudatust, õpitulemuste vähendamist või asendamist (kokkulepped vormistatakse õpilase individuaalse arengu jälgimise kaardil);
11.10. Üldine tugi õpiväljundite saavutamiseks on järgmine:
● saada täiendavat konsultatsiooni aineõpetajalt (vastavalt konsultatsioonigraafikule);
● saada võimalus sooritada järeltöid vastavalt „Gustav Adolfi Gümnaasiumi õpilaste hindamise korrale“;
● õpetajapoolne lapse vajadustest lähtuv individuaalne juhendamine ainetunnis;
● kohandatud õpiülesandeid, mille sisu ja raskusaste võimaldavad õpilasel saavutada individuaalsetest eesmärkidest lähtuvad õpitulemused (kooskõlastatult tugiteenuste juhiga, kohanduste kohta tehakse märge õpilase arengu jälgimise kaardil või vormistatakse individuaalne õppekava);
● saada individuaalset abi ja konsultatsiooni eripedagoogilt, progümnaasiumi HEVKO-lt;
● tugispetsialistide teenus;
● õpiabitundide korraldamine individuaalselt või rühmas (õpiabirühma vastuvõtmine kinnitatakse direktori käskkirjaga);
● individuaalse õppekava rakendamine (kinnitatakse direktori käskkirjaga);
11.11. Üldine tugi käitumisprobleemide ja koolikohustuse mittetäitmise puhul on järgmine:
● vestlused õpilase ja lapsevanemaga;
● kooli tugispetsialistide nõustamine;
● käitumise tugikava rakendamine;
● õppekeskkonna ajutine kohandamine;
● individuaalse õppekava rakendamine;
● vajadusel kohaliku omavalitsuse sotsiaalosakonna kaasamine.
11.12. Üldine tugi andekuse ilmnemisel on järgmine:
● diferentseeritud õpiülesanded, mille sisu ja raskusaste võimaldavad õpilasel sobiva pingutustasemega õppida;
● 4.–6. klasside ülelennulises matemaatikaklubis osalemine ühe matemaatika ainetunni arvelt;
● progümnaasiumis matemaatika õppimine kiiremas temporühmas;
● progümnaasiumis enda huvidele vastavas valikaines osalemine;
● täiendav õpetajapoolne juhendamine ja nõustamine olümpiaadiks ja ainevõistluseks valmistumisel;
● osalemine aineolümpiaadidel, -võistlustel ja õpilasprojektides;
● arengu toetamine teiste arenguprogrammide ja huvi- või haridusasutuste kaudu;
● võimalus osaleda enesetäiendamise ja olümpiaadideks valmistumise eesmärgil TÜ Teaduskooli kursustel;
● võimalus organiseerida, osaleda ja esineda ülekoolilistel sündmustel;
● varasema õpikogemuse arvestamiseks muudatused või kohandused õppesisus, õppekoormuses, õppekorralduses ja õppekeskkonnas (kokkulepped vormistatakse õpilase individuaalse arengu jälgimise kaardil);
● individuaalse õppekava rakendamine (kinnitatakse direktori käskkirjaga).
11.13. Kui kooli pakutud üldine tugi ei anna õpilase arengu toetamisel soovitud tulemusi, teeb tugiteenuste juht vanemale ettepaneku täiendava toe saamise eesmärgil kooliväliste spetsialistide poole pöördumiseks. Koolivälist tuge pakuvad: Tallinna õppenõustamiskeskus, HARNO Rajaleidja keskus, KOV laste heaolu spetsialist, Perekeskus, Lastemaja, meditsiinisüsteem;
11.14 Tõhustatud või erituge rakendatakse juhul, kui kooliväline nõustamismeeskond on teinud tulenevalt õpilase püsivast õpiraskusest, psüühika- või käitumishäirest, intellekti-, meele- või liitpuudest või muust tervislikust seisundist soovituse õppekorralduslikeks muudatusteks;
11.13. Koolivälise nõustamismeeskonna soovitusi rakendab kool vanema kirjaliku avalduse alusel.
11.14. Tõhustatud või erituge saavatele õpilastele koostatakse individuaalne õppekava, kus on kirjeldatud koolivälise nõustamismeeskonna soovituste rakendamine ja kokkulepped lapsevanemaga (kinnitatakse direktori käskkirjaga);
11.15. Osutatud toe tulemuslikkuse koolisisene hindamine toimub vähemalt kord õppeaastas ning rakendatud teenused, tugi ja hinnang nende tulemuslikkuse kohta, edasised soovitused kantakse arengu jälgimise kaardile, mis on vanemale nähtav eKoolis.

12.1. Õppekavavälise õppimise või tegevuse alla võivad kuuluda õpingud muusika-, kunsti-, spordi- või keeltekoolis.
12.2. TÜ teaduskooli või teiste ülikoolide kursuseid võib arvestada kooli kohustuslike valikainetena.
12.3. Õppekavavälise õppimise või tegevuse arvestamiseks kooli õppekava osana algatab lapsevanem.
12.4. Taotlus koos tõendusmaterjaliga esitatakse direktorile. Tõendusmaterjaliks on vastava õppeasutuse/treeneri kinnituskiri, kus on ära märgitud õppemaht ja õppesisu. Koolil on õigus nõuda täiendavaid materjale, kui esitatud tõendusmaterjal ei ole piisav õpitulemuste omandatuse tõendamiseks.
12.5. Kool võib küsida täiendavat kinnitust kursuse läbimise kohta õppeperioodi lõpus või kinnitust tegevuste sooritamise kohta.
12.6. Taotlust hindab direktori volitatud aineõpetaja ja õppejuht, kelle ülesanne on selgitada, kas õppekavaväline õppimine või tegevus võimaldavad saavutada kooli või individuaalse õppekavaga määratletud õpitulemused.
12.7. Kokkuleppest, hindamisest ja tingimustest kooli õppekava välise õppimise arvestamisest koolis õpetatava osana teavitab direktori volitatud aineõpetaja või õppejuht vanemat e-kirja teel.
12.8. Taotluse saab teha kuni üheks õppeaastaks ja seda on võimalik igal õppeaastal uuendada.

13.1. Karjääriplaneerimisega seotud teemasid käsitletakse läbiva teemana aine- ja, klassijuhatajatundides, klassivälises ühistegevuses, õppekäikudel ja spetsiaalsetes loengutes. Karjäärivalikut toetavad erinevad õppetoolide sündmused ja ainenädalad.
13.2. Kõik 9. klasside õpilased läbivad kooli karjääriõpetuse programmi, mis lähtub neljast võtmepädevusest: eneseteadlikkuse arendamisest, võimaluste analüüsist, planeerimisest, tegutsemisest. Programmi lõpuks on õpilane kaardistanud oma tugevused, huvid, motiveerituse ja oskab seada omale realistlikke eesmärke edasise õpitee valikul. Õpilane omab ülevaadet haridustee jätkamise võimalustest, õppesuundadest ning sisseastumistingimustest. Ta tunneb iseennast ja enda vajadusi ning oskab nendest lähtuvalt seada sihte ning teha teadlikke valikuid edasise õpitee jätkamiseks.
13.3. Karjääriõpetuse plaani järgi toimub 9. klasside õpilastele aasta jooksul planeeritud loenguid, õppekäike ja karjäärinõustamisi:
● karjääriplaani tutvustamine (tugiteenuste juht);
● karjäärikeskuse külastamine klassiga;
● karjäärikeskuse eneseanalüüsid ja individuaalsed karjäärinõustamised koolis;
● põhikooli lõpetamise tingimused ja ettevalmistus järgmisesse kooliastmesse kandideerimiseks (progümnaasiumi õppejuht);
● GAG gümnaasiumi õppesuunad, gümnaasiumikatsed (gümnaasiumiosa õppejuht);
● stress ja sellega toimetulek (vastav spetsialist koolist või väljastpoolt);
● enesejuhtimise loeng või töötuba (vastav spetsialist väljastpoolt kooli);
● karjääri- ehk töövarjupäevad 7.–9. klassis;
● arenguvestlus klassijuhatajaga.

14.1. Gustav Adolfi Gümnaasiumis toimub õpetajate koostöö õppetoolide kaudu. Koolis on kuus õppetooli (algõpetuse, võõrkeelte, reaalainete, oskusainete, loodusainete ja humanitaarainete) ja tugispetsialistide meeskond. Ainekavade arenduse eest vastutavad õppetoolide juhatajad ning tööprotsessi kaasatakse kõik aineõpetajad.
14.2. Juhtkonna muudatusettepanekud jõuavad õpetajateni õppetooli juhatajate vahendusel ning neid arutatakse õppetoolide koosolekutel. Õpetajate esitatud muudatusettepanekuid arutatakse õppetoolide juhatajate ja laiendatud juhtkonna koosolekul.
14.3. Õpetaja planeerib oma töö iga poolaasta algul. Plaani koostamise aluseks on kooli ainekaaardid. Aineõpetaja tutvustab õpilastele poolaasta alguses peamisi läbitavaid teemasid, hindamise põhimõtteid, kokkuvõtva hinde kujunemist ning teeb vastavasisulise sissekande e-päevikusse poolaasta esimese tunnikirjelduse juures. Töö planeerimist kontrollib õppetoolijuhataja.
14.4. Klassijuhatajatöö planeerimise aluseks on klassijuhatajatöö ametijuhend, kooli sündmuste plaan, õppekäikude ja väärtuskasvatuse plaan, õppe- ja kasvatustöö üldeesmärgid algavaks õppeaastaks. Põhikooli klassijuhataja planeerib vastavalt kooliastmele liikluskasvatuse teemad.

15.1. Gustav Adolfi Gümnaasiumi õppekava on kooli õppe- ja kasvatustegevuse alusdokument, mille koostamises ja järjepidevas arenduses osalevad kõik õpetajad õppetoolide kaudu.
15.2. Põhikooliosa õppekava üldosa ja tunnijaotusplaanide koostamise ning arendamise eest vastutavad I ja II kooliastme ja progümnaasiumi õppejuht individuaalset.
15.3. Hariduslike erivajadustega õpilaste õppekorralduse põhimõtete ja tugiteenuste rakendamise korra eest vastutab tugiteenuste juht.
15.4. Ainekaartide koostamise ja arenduse eest vastutavad õppetoolide juhatajad.
15.5. Õpilaste hindamise korra, kodukorra ja õpilaste tunnustamise korra koostamise ja arendamise eest vastutavad õppejuhid.