Põhikooli õppekava

17.08.2017

PÕHIKOOLI ÕPPEKAVA ÜLDOSA

Gustav Adolfi Gümnaasiumi põhikooliosa õppekava on kooli õppe- ja kasvatustegevuse alusdokument, mis annab ülevaate kooli väärtustest ja eripärast ning on aluseks põhikoolis toimuvale õppimisele, õpetamisele ja kasvatamisele. Gustav Adolfi Gümnaasiumi õppekava koostamise aluseks on valitsuse 6. jaanuari 2011. a määrus nr 1. Gustav Adolfi Gümnaasiumi põhikooliosa õppekava koosneb üldosast ja lisadest. Lisades esitatakse tunnijaotusplaanid, õpilaste hindamise kord, kodukord, õpilaste tunnustamise kord, põhikooli õppeainete ainekavad.

1. Õppe- ja kasvatuseesmärgid, kooli väärtused ja eripära

1.1. Gustav Adolfi Gümnaasiumi põhikool loob tingimused õpilase igakülgseks arenguks, eneseteostuseks ning  kujundab koostöös vanematega õiged väärtushoiakud ja -hinnangud, mis on eelduseks järgmises haridusastmes edasiõppimiseks. Gustav Adolfi Gümnaasium järgib õpetamisel akadeemilist suunda, kasutab tänapäevaseid õpi- ja tehnoloogiavõimalusi. Õpetaja vastutab õpetamise, õpilane õppimise ja lapsevanem oma lapse igakülgse toetamise eest. Kasvatuseesmärgid saavutatakse põhikoolis kogu koolipere, õpilase ja perekonna vastastikuses koostöös, mida toetab ainulaadse keskkonnaga teadmisi, oskusi, vaimseid ja püsivaid väärtusi austav ajalooline kool.

1.2. Lähtuvalt Gustav Adolfi Gümnaasiumi põhiväärtustest, milleks on kooli ajalugu, professionaalsus, motivatsioon, turvalisus, loomevabadus, isamaalisus, tervislikud eluviisid ning emotsionaalne intelligentsus ja head suhted, loob põhikool eeldused:

  • heal tasemel püsivate põhiteadmiste omandamiseks riikliku õppekava ulatuses ja õpingute jätkamiseks gümnaasiumiastmes;
  • reaal-, loodusainete ja võõrkeelte süvendatud õppimiseks;
  • nüüdisaegseid tehnoloogiaid eesmärgipäraselt kasutada oskavaks, uuendusaltiks, kiiresti muutuvas tehnoloogilises elu-, õpi- ja töökeskkonnas toimetuleva inimese kujunemiseks;
  • seaduskuuleka, eetilise, isamaad, rahvust, keelt ja kultuuri väärtustava motiveeritud noore kasvatamiseks;
  • keskkonnateadliku, tervislikke eluviise väärtustava, sõbraliku, ennast ja teisi austava inimese kasvatamiseks;
  • kooli vaimsuse, ajalooliste traditsioonide ja püsiväärtuste edasikandmiseks.

1.3. Üldpädevused kujundatakse põhikoolis kõigi õppeainete, koolivälise tegevuse ning koolitöötajate isikliku eeskuju kaudu. Koolis kujundatavad üldpädevused on:

  • kultuuri- ja väärtuspädevus – suutlikkus hinnata inimsuhteid ja tegevusi üldkehtivate moraalinormide seisukohast; tajuda ja väärtustada oma seotust teiste inimestega, ühiskonnaga, loodusega, oma ja teiste maade ja rahvaste kultuuripärandiga ning nüüdiskultuuri sündmustega; väärtustada loomingut ja kujundada ilumeelt; hinnata üldinimlikke ja ühiskondlikke väärtusi, väärtustada inimlikku, kultuurilist ja looduslikku mitmekesisust; teadvustada oma väärtushinnanguid; oskus väärtustada oma kooli (GAG) pikka ajalugu ja traditsioone;
  • sotsiaalne ja kodanikupädevus – suutlikkus ennast teostada; toimida aktiivse, teadliku, abivalmi ja vastutustundliku kodanikuna ning toetada ühiskonna demokraatlikku arengut; teada ja järgida ühiskondlikke väärtusi ja norme; austada ühiskondlikku mitmekesisust, religioonide ja rahvuste omapära; teha koostööd teiste inimestega erinevates situatsioonides; aktsepteerida inimeste ja nende väärtushinnangute erinevusi ning arvestada neid suhtlemisel;
  • enesemääratluspädevus – suutlikkus mõista ja hinnata iseennast, oma nõrku ja tugevaid külgi; analüüsida oma käitumist erinevates olukordades; käituda ohutult ja järgida tervislikke eluviise; lahendada suhtlemisprobleeme;
  • õpipädevus – planeerida õppimist ja oma aega ning seda plaani järgida; suutlikkus õppida individuaalselt ja rühmas ning hankida õppimiseks, hobideks, tervisekäitumiseks ja karjäärivalikuteks vajaminevat teavet; kasutada õpitut erinevates olukordades ja probleeme lahendades; seostada omandatud teadmisi varemõpitu ja päriseluga; analüüsida oma teadmisi ja oskusi, motiveeritust ja enesekindlust ning selle põhjal edasise õppimise vajadusi;
  • suhtluspädevus – suutlikkus ennast selgelt, asjakohaselt ja viisakalt väljendada nii emakeeles kui ka põhikooli lõpus vähemalt kahes võõrkeeles, arvestades olukordi ja mõistes suhtluspartnereid ning suhtlemise turvalisust; ennast esitleda, oma seisukohti esitada ja põhjendada; lugeda ning eristada ja mõista teabe- ja tarbetekste ning ilukirjandust; kirjutada eri liiki tekste, kasutades korrektset viitamist, kohaseid keelevahendeid ja sobivat stiili; väärtustada õigekeelsust ja väljendusrikast keelt ning kokkuleppel põhinevat suhtlemisviisi;
  • matemaatika-, loodusteaduste ja tehnoloogiaalane pädevus – suutlikkus kasutada matemaatikale omast keelt, sümboleid, meetodeid koolis ja igapäevaelus; suutlikkus kirjeldada ümbritsevat maailma loodusteaduslike mudelite ja mõõtmisvahendite abil ning teha tõenduspõhiseid otsuseid; mõista loodusteaduste ja tehnoloogia olulisust ja piiranguid; , ohte ja nende vältimist; kasutada uusi tehnoloogiaid eesmärgipäraselt;
  • ettevõtlikkuspädevus – suutlikkus ideid luua ja ellu viia, kasutades omandatud teadmisi ja oskusi erinevates elu- ja tegevusvaldkondades; näha probleeme ja neis peituvaid võimalusi, aidata kaasa probleemide lahendamisele; seada eesmärke, koostada plaane, neid tutvustada ja ellu viia; korraldada ühistegevusi ja neist osa võtta, näidata algatusvõimet ja vastutada tulemuste eest; reageerida loovalt, uuendusmeelselt ja paindlikult muutustele; võtta arukaid riske;
  • digipädevus – suutlikkus kasutada uuenevat digitehnoloogiat toimetulekuks kiiresti muutuvas ühiskonnas nii õppimisel, kodanikuna tegutsedes kui ka kogukondades suheldes; leida ja säilitada digivahendite abil infot ning hinnata selle asjakohasust ja usaldusväärsust; osaleda digitaalses sisuloomes, sh tekstide, piltide, multimeediumide loomisel ja kasutamisel; kasutada probleemilahenduseks sobivaid digivahendeid ja võtteid, suhelda ja teha koostööd erinevates digikeskkondades; olla teadlik digikeskkonna ohtudest ning osata kaitsta oma privaatsust, isikuandmeid ja digitaalset identiteeti; järgida digikeskkonnas samu moraali- ja väärtuspõhimõtteid nagu igapäevaelus; suutlikkus ja tahe oma teadmisis tutvustada ka kaasõpilastele. IKT õpetus ja digipädevuste kujundamine toimub Gustav Adolfi Gümnaasiumis, kõikides õppeainetes lõimituna õpetajate ühistööna.

2. Õppesuunad põhikoolis, õppemahtude erisused õppesuundadel, võõrkeelte õpetamine ja tunnijaotusplaanid

2.1. Gustav Adolfi Gümnaasiumi põhikoolis on õpilasel võimalik õppida:

  •  prantsuse keele õppesuunal (1.-9. klassini);
  • üldõppesuunal (1.-6. klassini);
  • matemaatika-muusika õppesuunal (selle õppesuuna viimane klass alustas 2016. aastal);
  • matemaatika-inglise keele õppesuund (selle õppesuuna viimane klass alustas 2016. aastal);
  • reaalsuunal (7. – 9. klassini).

Õppeainete nimetustes tehtud erisused kõikidel õppesuundadel

1.-3. klassis on kunst ja tööõpetus lõimitud üheks õppeaineks „Kunst ja tööõpetus“.
2.-4. klassis on kehalise kasvatuse ainekava raames üks tund nädalas õppeainet „Tantsuline liikumine“, mille põhialuseks on 2.-3. klassis rahvatants ja 4. klassis peotants.
1.-3. klassis on loodusõpetus ja inimeseõpetus lõimitud üheks õppeaineks „Loodus- ja inimeseõpetus“.
1.-4. klassis üks tund nädalas õppeainet „Digitund“, mille aluseks on digipädevuste kujundamine ja lõiming teiste ainevaldkondadega.
 

2.2. Prantsuse keele õppesuund: selle õppesuunaga klassis hakatakse alates 2. klassist A keelena õppima prantsuse keelt, alates 3. klassist B keelena inglise keelt ja alates 6. klassist lisandub C keelena vene keel. Lisaks kohustuslikele tundidele on  õppesuunale lisatud:

  • prantsuse keelele (A keel) 1. kooliaste 4 tundi; 2. kooliaste 4 tundi; 3. kooliaste 3 tundi;
  • inglise keelele (B keel) 1. kooliaste 2 tundi; 2. kooliaste 3 tundi;
  • vene keelele (C keel) 2. kooliaste 2 tundi; 3. kooliaste 6 tundi;
  • matemaatikale 1. ja 2. kooliaste 2 tundi;
  • prantsuse kultuur 2. kooliaste 1 tund;

Keeleõppe sihttase prantsuse keele õppesuunal põhikooli lõpus.
Prantsuse keel B1
Inglise keel B1.2
Vene keel A1

Prantuse keele õppesuuna tunnijaotusplaan.

2.3. Üldõppesuund 1.-6. klassis: selles klassis saab tugeva teadmiste vundamendi põhiainetes (matemaatika, eesti keel, võõrkeel), et alates 7. klassist valida vastavalt oma huvidele ja võimetele õppesuund (reaal- või humanitaarsuund). Üldõppesuunaga klassis hakatakse alates 2. klassist A keelena õppima inglise keelt ja alates 6. klassist B keelena vene keelt. Lisaks kohustuslikele tundidele on lisatud:

  • matemaatikale 1. kooliaste 4 tundi; 2. kooliaste 5 tundi;
  • draamaõpetus 2. kooliaste 1 tund;
  • mõttemängud/male 2. kooliaste 1 tund;
  • praktiline loodusteadus 2. kooliaste 1 tund;
  • inglise keelele (A keel) 1. kooliaste 2 tund;
  • leiutamine 2. kooliaste 1 tund;
  • multimeedia (lõimitud IKT ja kunst) 2. kooliaste 1 tund;
  • orienteerumine/akrobaatika 2. kooliaste 1 tund;

Keeleõppe sihttase põhikooli lõpuks.
Inglise keel B1.2
Vene keel A1.2

Üldõppesuuna tunnijaotusplaan.

2.4. Matemaatika-muusika õppesuund (viimane sellel õppesuunaga klass alustas 2016. aastal): selle õppesuunaga klassis saab süvendatult õppida matemaatikat ja muusikat. Muusikatundidele lisandub plokkflöödiõpetus (1.-6. klass), kitarriõpe (5.-9. klass), süvendatud noodiõpetus (1.-9. klass) ning muusikatunnid arvutiklassis (4.-9. klass). Muusikatundides kasutatakse aktiivselt digivahendeid.
1.-6. klassini toimub üks tund nädalas arvutiklassis, kus arendatakse digipädevusi ning õpitakse erinevaid programmeerimisega seotud eakohaseid programme. Samuti tehakse igas matemaatikatunnis loogika- ja nuputamisülesandeid.
7.-9. klassis on matemaatikaõpetuse erisuseks täiendavad teemad koolimatemaatikast, nuputamis- ja loogikaülesanded ning matemaatika õpetamine IKT vahenditega. Igal aastal viiakse läbi üks  programmeerimisprojekt, mis on lõimitud erinevate õppeainetega.
Alates 3. klassist hakatakse A keelena õppima inglise keelt ja alates 6. klassist B keelena vene keelt. Lisaks kohustuslikele tundidele on  õppesuunale lisatud:

  • matemaatikale 1. kooliaste 4 tundi; 2. kooliaste 5 tundi; 3. kooliaste 3 tundi;
  • muusikale 1. kooliaste 3 tundi; 2. kooliaste 4 tundi; 3. kooliastmes 2 tundi;
  • inglise keelele (A keel) 2. kooliaste 1 tund; 3. kooliaste 1 tund.

Keeleõppe sihttase matemaatika-muusika õppesuunal põhikooli lõpus.
Inglise keel B1.2
Vene keel A1.2

Matemaatika-muusika õppesuuna tunnijaotusplaan.

2.5. Matemaatika-inglise keele õppesuund (viimane sellel õppesuunaga klass alustas 2016. aastal):  selle õppesuunaga klassis on lisaks kohustuslikele õppeainete nädalatundidele antud lisatunnid matemaatika ja inglise keele õpetamisele.
1.-6. klassini toimub üks tund nädalas arvutiklassis, kus arendatakse digipädevusi ning õpitakse erinevaid programmeerimisega seotud eakohaseid programme. Samuti tehakse igas matemaatikatunnis loogika- ja nuputamisülesandeid.
7.-9. klassis on matemaatikaõpetuse erisuseks täiendavad teemad koolimatemaatikast, nuputamis- ja loogikaülesanded ning matemaatika õpetamine IKT vahenditega. Igal aastal viiakse läbi üks  programmeerimisprojekt, mis on lõimitud erinevate õppeainetega.
Alates 2. klassist hakatakse A keelena õppima inglise keelt ja alates 6. klassist B keelena vene keelt. Lisaks kohustuslikele tundidele on  õppesuunale lisatud:

  • matemaatikale 1. kooliaste 4 tundi; 2. kooliaste 5 tundi; 3. kooliaste 3 tundi;
  • inglise keelele (A keel) 1. kooliaste 3 tundi; 2. kooliaste 4 tundi; 3. kooliaste 1 tund.

Keeleõppe sihttase matemaatika-inglise keele õppesuunal põhikooli lõpus.
Inglise keel B1.2
Vene keel A1.2

Matemaatika-inglise keele õppesuuna tunnijaotusplaan.

2.6. Reaalsuund: selle õppesuunal saab süvendatud teadmisi matemaatikast, füüsikast ja keemiast. Keemia õppimist alustatakse 7. klassist. A keelena õpitakse inglise keelt ja B keelena vene keelt. Lisaks kohustuslikele tundidele on  õppesuunale lisatud:

  • matemaatikale 3. kooliastmes 4 tundi;
  • füüsikale 3. kooliastmes 1 tund;
  • keemiale 3. kooliastmes 2 tundi;
  • õppesuunaainena lisandub 7. klassis robootika.

Keeleõppe sihttase reaalsuunal põhikooli lõpus.
Inglise keel B1.2
Vene keel A1.2

Reaalsuuna tunnijaotusplaan.

3. Läbivad teemade ja ainetevahelise lõimingu rakendamine

3.1. Läbivad teemad on vahendiks üld- ja valdkonnapädevuste saavutamiseks ning õppeainete ja ainevaldkondade omavaheliseks lõiminguks.  Läbivad teemad on aineülesed ja toetavad õpilase suutlikkust oma teadmisi erinevates olukordades rakendada.
3.2. Läbivate teemade õpe realiseerub eelkõige:

  • õpikeskkonna korralduses kooli vaimse, sotsiaalse ja füüsilise õpikeskkonna kujunemisel, arvestades läbivate teemade sisu ja eesmärke;
  • aineõppe läbivatest teemadest lähtudes toob iga aineõpetaja oma ainesse sobivaid teemakäsitlusi, mis kajastuvad õpetaja tööplaanis;
  • klassivälises õppetegevuses ja huviringide tegevuses ning osaledes erinevates projektides;
  • kolmandas kooliastmes teostatavas loovtöös.

3.3. Läbivad teemad on vahendiks üldpädevuste saavutamisel. Gustav Adolfi Gümnaasiumi põhikooli läbivad teemad on:

  • elukestev õpe ja karjääri planeerimine  – taotletakse õpilase kujunemist isiksuseks, kes on valmis õppima kogu elu, täitma erinevaid rolle muutuvas õpi-, elu- ja töökeskkonnas ning kujundama oma elu teadlike otsuste kaudu, sealhulgas tegema mõistlikke kutsevalikuid;
  • keskkond ja jätkusuutlik areng – taotletakse õpilase kujunemist sotsiaalselt aktiivseks, vastutustundlikuks ja keskkonnateadlikuks inimeseks, kes hoiab ja kaitseb keskkonda ning jätkusuutlikkust väärtustades on valmis leidma lahendusi keskkonna- ja inimarengu küsimustele;
  • kodanikualgatus ja ettevõtlikkus  – taotletakse õpilase kujunemist aktiivseks ning vastutustundlikuks kogukonna- ja ühiskonnaliikmeks, kes mõistab ühiskonna toimimise põhimõtteid ja mehhanisme ning kodanikualgatuse tähtsust, tunneb end ühiskonnaliikmena ning toetub oma tegevuses riigi kultuurilistele traditsioonidele ja arengusuundadele;
  • kultuuriline identiteet  – taotletakse õpilase kujunemist kultuuriteadlikuks inimeseks, kes mõistab kultuuri osa inimeste mõtte- ja käitumislaadi kujundajana ning kultuuride muutumist ajaloo vältel, kellel on ettekujutus kultuuride mitmekesisusest ja kultuuriga määratud elupraktikate eripärast ning kes väärtustab omakultuuri ja kultuurilist mitmekesisust ning on kultuuriliselt salliv ja koostööaldis;
  • teabekeskkond – taotletakse õpilase kujunemist teabeteadlikuks inimeseks, kes tajub ja teadvustab ümbritsevat teabekeskkonda, suudab seda kriitiliselt analüüsida ning toimida selles oma eesmärkide ja ühiskonnas omaksvõetud kommunikatsioonieetika järgi;
  • tehnoloogia ja innovatsioon – taotletakse õpilase kujunemist uuendusaltiks ja nüüdisaegseid tehnoloogiaid eesmärgipäraselt kasutada oskavaks inimeseks, kes tuleb toime kiiresti muutuvas tehnoloogilises elu-, õpi- ja töökeskkonnas;
  • tervis ja ohutus – taotletakse õpilase kujunemist vaimselt, emotsionaalselt, sotsiaalselt ja füüsiliselt terveks ühiskonnaliikmeks, kes on võimeline järgima tervislikku eluviisi, käituma turvaliselt ning kaasa aitama tervist edendava turvalise keskkonna kujundamisele;
  • väärtused ja kõlblus – taotletakse õpilase kujunemist kõlbeliselt arenenud inimeseks, kes tunneb ühiskonnas üldtunnustatud väärtusi ja kõlbluspõhimõtteid, järgib neid koolis ja väljaspool kooli, ei jää ükskõikseks, kui neid eiratakse, ning sekkub vajaduse korral oma võimaluste piires;
  • Gustav Adolfi Gümnaasiumi ajalugu –  taotletakse oma kooli tunde arenemist, st õpilase kujunemist oma kooli ajalugu tundvaks ja ajaloolist õpikeskkonda väärtustavaks nooreks, kes tunnetab end osana vaimse ja väärika kooli ajaloost.

3.4. Õpilased sooritavad 4. klassis lähtuvalt läbivast teemast „Tervis ja ohutus“ jalgrattalubade liikluseksami.
3.5. Õppetegevus ja selle tulemused kujundatakse tervikuks ja ainetevahelise lõiminguga. Ainetevaheline lõiming saavutatakse õppetoolide koostöös. Õppeainetevahelise sidususe saavutamiseks kirjeldatakse ainetevahelist lõimingut täpsemalt ainekavades.

4. Loovtöö korraldamise ja hindamise põhimõtted

Kolmandas kooliastmes sooritavad 8. klassi õpilased läbivatest teemadest lähtuva või õppeaineid lõimiva loovtöö, mille võib teha individuaalselt kui ka kollektiivselt. Loovtööks võib olla:

  • uurimus;
  • konkursi, kontserdi, võistluse, konverentsi või muu ülekoolilise sündmuste korraldamine;
  •  kunsti-, käsitöö või tehnoloogiõpetuse projekt;
  • pikaajalist ettevalmistust nõudvast piirkondlikust, vabariiklikust või rahvusvahelisest õpilasvõistlustest osavõtt;
  • foto või kunstinäitus, mis on eksponeeritud galeriis;
  • õppematerjali (audiovisuaalse või elektroonilise) loomine;
  • giidituuri ettevalmistamine ja läbiviimine;
  • matemaatiline sisekujundusprojekt;
  • matemaatiliste ruumiliste kujundite komplekti valmistamine;
  • toidukalkulatsiooni koostamine;
  • omaloomingulise muusikateose loomine;
  • omaloominguline kava;
  • luulekava ja selle esitlus;
  • väitlus;
  • teatrietenduse, filmi või näituse analüüs;
  • robootikaprojekt;
  • mõni muu loominguline tegevus.

4.1. Loovtöö etapid on loovtöö temaatika ja juhendaja valimine, töö kavandamine, töö läbiviimine, kirjalik kokkuvõte ja loovtöö esitlemine.
4.2. Põhikooliosa õppejuht tutvustab õpilastele loovtöö sooritamise tingimusi 7. klassi teise poolaasta lõpus. Aineõpetajad ja klassijuhatajad tutvustavad oma ainetunnis loovtöö põhimõtteid ja julgustavad õpilasi teemadevalikul.
4.3. Täpse teemavaliku teevad õpilased 7. klassi lõpus aineõpetaja ja klassijuhataja juhendamisel.
4.4. Loovtöö teema fikseeritakse Moodle´i õpikeskkonnas 8. klassi alguses, kus on kirjas:

  • töö sooritaja/sooritajad;
  • loovtöö teema pealkiri;
  • millal töö teostatakse;
  • juhendaja.

4.5. Pärast teemavaliku kinnitamist juhendaja  poolt koostab õpilane plaani, mille esitab aineõpetajale Moodle´i õpikeskkonnas. Plaani fikseeritakse:

  • töö pealkiri ja töö teostaja/teostajad;
  • planeeritavad töö etapid, ettevalmistused ja tähtajad;
  • töö analüüs;
  • juhendaja hinnang.

4.6. Lõplik aruanne koos juhendajapoolse kirjaliku hinnanguga esitatakse pärast töö teostamist Moodle´i õpikeskkonnas.
4.7. Põhikooli loovtöö hindamiseks kasutatakse kujundava hindamise meetodit. Töö teostamise protsessile ning loovtöö lõpptulemusele antakse tagasisidet suuliste ja kirjalike hinnangute kaudu.
4.8. Loovtöid esitletakse ja kaitstakse 8. klassi kevadel.

5. Õppetöö korraldus, õppekeskkonna ja õppimise mitmekesistamise kavandamise põhimõtted

5.1. Õppekorralduse põhivorm põhikoolis on õppetund. Õppetunni arvestuslik pikkus on 45 minutit. Kuni 2 õppetundi võib toimuda järjest, ilma vahetunnita. Igapäevase koolitöö korralduse põhialus on tunniplaan, millega on määratletud tundide arv ja järjekord õppepäevas. Suusaveerandil tehakse neljaks nädalaks ajutine tunniplaan.
5.2. Gustav Adolfi Gümnaasiumi põhikoolis kehtivad Haridus- ja Teadusministeeriumi poolt kehtestatud koolivaheajad. Õppeaastas on 35 nädalat, kokku 175 koolipäeva.
5.3. Õppetunnid võivad toimuvad koolis või väljaspool kooli ekskursiooni, õppekäigu või praktilise tööna.
5.4. Õppepäevade hulka kuulub igal aastal 1-2 spordipäeva.
5.5. Ainetunnisisene õues- ja muuseumiõpe planeeritakse aineõpetaja töökavas.
5.6. Õppekäikudeks on ette nähtud igal õppeaastal kuni 4 päeva 1.-4. klassile ja kuni 2 päeva 5.-9. klassile. Õppekäigud toimuvad vastavalt õppekäikude plaanile.
5.7. Õppetöö mitmekesistamisel lähtutakse projektide ja sündmuste kavandamisel kooli traditsioonidest, õppesuundadest ja läbivatest teemadest, olles samas avatud uuendustele.
5.8. Osalemist projektides käsitletakse õppe-kasvatustöö osana. Kool toetab ja tunnustab iga õpilase osalemist olümpiaadidel, konkurssidel, võistlustel ja kooli esindamisega seotud tegevustes ja projektides. Osavõtt projektidest, olümpiaadidest, konkurssidest on vabatahtlik.
5.9. Ülekoolilised, õppetoolidesisesed ja muud kooliga seotud sündmused ja projektid on planeeritud kooli  sündmuste plaani, mis valmib õppeaasta algul koostöös õppetoolide juhatajatega.
5.10. Uutest projektidest osavõtu kiidab heaks juhtkond ja õppetoolid. Ülekoolilistest sündmustest loobumise otsustab kooli juhtkond. Pikaajalistest projektidest loobumise otsustab kooli õppenõukogu.

6. Hindamise korraldus

6.1. Hindamine on Gustav Adolfi Gümnaasiumi põhikoolis õpetamise ja õppimise lahutamatu osa. Põhikoolis kasutatakse õpilaste hindamisel erinevaid hindamismeetodeid. Hindamisel on kaks poolt: kujundav hindamine, s.o õppimise protsessi toetav hindamine, ning õpitulemuste hindamine, s.o kokkuvõttev hindamine.
Kujundav hindamine on õppe kestel hinnangu andmine, mille käigus antakse tagasisidet õpilase seniste tulemuste ning vajakajäämiste kohta, innustatakse ja suunatakse õpilast edasisel õppimisel. Koolipere poolt antakse õpilasele igapäevaste tegevuste ja sündmuste vältel tagasisidet, et toetada õpilase käitumise, hoiakute ja väärtushinnangute kujunemist. Kujundava hindamise üheks vahendiks on arenguvestlus, kus  analüüsitakse õpilase arengut ja toimetulekut tulenevalt õpilase individuaalsest eripärast ja õpilase, vanema või kooli poolt oluliseks peetavast. Arenguvestlusel antakse tagasisidet õppekava üldpädevuste, kooliastme õppe- ja kasvatuseesmärkide, läbivate teemade, ainevaldkondlike eesmärkide ja ainealaste õpitulemuste kohta.
1.-3. klassini kasutatakse kõikides ainetes kujundava hindamise põhimõtteid ja kaks korda õppeaastas kokkuvõtvaid kirjeldavaid sõnalisi hinnanguid.
1.-6. klassis kasutatakse kunsti, muusika, käsitöö ja kodunduse, tehnoloogiaõpetuse ja kehalise kasvatuse õpitulemuste tagasisidestamiseks jooksvalt kujundavat hindamist ja kaks korda õppeaastas kokkuvõtvaid kirjeldavaid sõnalisi hinnanguid.
Õpilase ainealaseid teadmisi hinnatakse kokkuvõtvalt, oskusi võrreldakse ainekavas toodud oodatavate õpitulemustega. Ainealaseid teadmisi ja oskusi hinnatakse nii õppe käigus kui ka õppeteema lõppedes. Ainealaste teadmiste ja oskuste hindamise tulemusi väljendatakse numbriliste hinnetega viiepallisüsteemis. Kokkuvõtval  hindamisel koondatakse hinded  trimestrihinneteks ning trimestrihinded aastahinneteks. Gustav Adolfi Gümnaasiumi põhikoolis hinnatakse õpilase ainealaseid oskusi ja käitumist (sealhulgas ka hoolsust) kokkuvõtvalt 3 korda õppeaastas.

Hindamise eesmärk põhikoolis on:

  • toetada õpilase arengut – anda tagasisidet õpilase arengu kohta, innustada ja suunata õpilast sihikindlalt õppima, toetada enesehinnangu kujunemist ja suunata õpilast edasise haridustee valikul;
  • anda alus õpilase järgmisse klassi üleviimiseks ning põhikooli lõpetamise otsuse tegemiseks;
  • anda õpilasele ja vanemale tagasisidet õpilase õppeedukuse, käitumise ja  hoolsuse kohta.

6.2. Hindamise korraldus ning õpilaste ja vanemate hinnetest ja hinnangutest teavitamise ning hinnete ja hinnangute vaidlustamise kord sätestatakse „Gustav Adolfi Gümnaasiumi õpilaste hindamise korras“ (lisa 2).
6.3. Nõuded õpilase käitumisele esitatakse „Gustav Adolfi Gümnaasiumi õpilaste kodukorras“ (lisa 3).

7. Õpilaste ja vanemate teavitamine ning nõustamine

7.1. Õppesuundade kirjeldused, tunnijaotusplaanid, koolis pakutavate huviringide nimistu, aineõpetajate konsultatsiooniajad ja muu õppekorraldust ning tugiteenuseid puudutav info on kättesaadav kooli kodulehel.
7.2. E-kooli kaudu saab õpilane ja vanem teavet õppesisu, koduste õppeülesannete, õppeedukuse, puudumiste, hilinemiste, käitumise ja hoolsuse kohta ning jooksvat informatsiooni.
7.3. Õpilaste ja vanemate täiendavaks teavitamiseks on kasutusel e-posti loendurid.
Õppe- ja kasvatustöö korralduses võimaldatakse õpilasel:

  • saada klassijuhatajalt arenguvestluse käigus nõustamist;
  • saada nõustamist kooli psühholoogilt;
  • saada nõustamist õppe- ja kasvatustööd puudutavates küsimustes põhikooliosa õppejuhilt.

8. Õpilaste arengu ja õppimise toetamine ning hariduslike erivajadustega õpilaste õppekorralduse põhimõtted

8.1. Sõltuvalt õpilase hariduslikust erivajadusest võib põhikoolis teha muudatusi või kohandusi õppeajas, õppe sisus, õppeprotsessis, õpikeskkonnas või taotletavates õpitulemustes. Nende muudatuste tegemisse kaasatakse õpilase vanem. Kui muudatuste või kohandustega kaasneb nädalakoormuse või õppe intensiivsuse oluline kasv või kahanemine, võrreldes riikliku või kooli õppekavaga, koostatakse muudatuste rakendamiseks individuaalne õppekava.
8.2. Hariduslikust erivajadusest, mis tuleneb õpiraskustest või ajutisest mahajäämusest, on võimalik rakendada järgmiseid tugiteenuseid:

  • saada täiendavat konsultatsiooni aineõpetajalt (vastavalt konsultatsioonigraafikule);
  • saada erijuhtumil täiendavat pedagoogilist juhendamist väljaspool õppetunde (kinnitatakse direktori käskkirjaga);
  • kasutatakse diferentseeritud õpiülesandeid, mille sisu ja raskusaste võimaldavad õpilasel sobiva tasemega õppida (kooskõlastatult õppejuhiga);
  • rakendada diferentseeritud hindamist (kooskõlastatult õppejuhiga);
  • saada individuaalset abi ja konsultatsiooni koolipsühholoogilt;
  • saada võimalus sooritada järeltöid vastavalt „Gustav Adolfi Gümnaasiumi õpilaste hindamise korrale“;
  • saada õppenõustamisteenust SA Innove Põhja-Eesti Rajaleidja keskusest.

8.3. Hariduslikust erivajadusest, mis tuleneb kõrgematest vaimsetest võimetest, eriandekusest, tugevast motivatsioonist või loomingulisusest, on õpilasel võimalik:

  • saada diferentseerituid õpiülesandeid, mille sisu ja raskusaste võimaldavad õpilasel sobiva tasemega õppida;
  • saada õpetajapoolset juhendamist ja nõustamist aineolümpiaadiks ja -võistluseks valmistumisel;
  • osaleda aineolümpiaadidel , -võistlustel ja õpilasprojektides;
  • võtta osa enesetäiendamiseks ja olümpiaadideks valmistumiseks TÜ Teaduskooli kursustest;
  • võtta lisaks kohustuslikule õppekoormusele osa huviringide ja valikainete tööst (sh gümnaasiumi valikainete tööst);
  • organiseerida, osaleda ja esineda ülekoolilistel sündmustel.

9. Karjääriinfo ja nõustamise korraldus

Karjääriplaneerimisega seotud teemasid käsitletakse läbiva teemana aine- ja,   klassijuhatajatundides, klassivälises ühistegevuses, õppekäikudel ja spetsiaalsetes loengutes. Karjäärinõustamiseks korraldatakse  9. klassi õpilastele loengud ja karjääritestid Tallinna ja Harjumaa noorte teabe- ja nõustamiskeskuses. Karjäärivalikut toetavad erinevad õppetoolide sündmused ja ainenädalad. Erinevaid õppesuundi gümnaasiumis tutvustatakse põhikooli lõpetajatele klassijuhatajatundides. Gümnaasiumi õppesuuna valikut analüüsitakse klassijuhatajaga arenguvestlusel 8. või 9. klassis.
 

10. Õpetajate koostöö ja töö planeerimise põhimõtted

10.1. Gustav Adolfi Gümnaasiumis toimub õpetajate koostöö õppetoolide kaudu. Koolis on kuus õppetooli: algõpetuse õppetool, võõrkeelte õppetool, reaalainete õppetool, oskusainete õppetool, loodusainete õppetool ja humanitaarainete õppetool. Ainekavade arenduse eest vastutavad õppetoolide juhatajad ning tööprotsessi kaasatakse kõik aineõpetajad.
10.2. Juhtkonna muudatusettepanekud jõuavad õpetajateni õppetooli juhatajate vahendusel ning neid arutatakse  õppetoolide koosolekutel. Õpetajate esitatud muudatusettepanekuid arutatakse õppetoolide juhatajate ja laiendatud juhtkonna koosolekul.
10.3. Õpetaja planeerib oma töö iga trimestri või poolaasta algul. Plaani koostamise aluseks on kooli ainekavad. Aineõpetaja tutvustab õpilastele trimestri või poolaasta alguses peamisi läbitavaid teemasid, hindamise põhimõtteid, kokkuvõtva hinde kujunemist ning teeb vastavasisulise sissekande e-päevikusse trimestri või poolaasta esimese tunnikirjelduse juures. Töö planeerimist kontrollib õppetoolijuhataja.
10.4. Klassijuhatajatöö planeerimise aluseks on klassijuhatajatöö ametijuhend, kooli sündmuste plaan, õppekäikude plaan, õppe- ja kasvatustöö üldeesmärgid algavaks õppeaastaks ja konkreetse klassi kasvatuslikud vajadused. Põhikooli klassijuhataja planeerib liikluskasvatuse teemad.

11. Gustav Adolfi Gümnaasiumi põhikooliosa õppekava uuendamise ja täiendamise kord

Gustav Adolfi Gümnaasiumi õppekava on kooli õppe- ja kasvatustegevuse alusdokument, mille koostamises ja järjepidevas arenduses osalevad kõik õpetajad õppetoolide kaudu. Põhikooliosa õppekava üldosa ja tunnijaotusplaanide koostamise ja arendamise eest  vastutab põhikooliosa õppejuht. Ainekavade koostamise ja arenduse eest vastutavad õppetoolide juhatajad. Õpilaste hindamise korra, kodukorra ja õpilaste tunnustamise korra koostamise ja arendamise eest vastutavad põhikooli- ja gümnaasiumiosa õppejuhid.