Alates 1995/1996. õppeaastal moodustati Gustav Adolfi Gümnaasiumis esimene 7. reaalklass.
Sellesse klassi oodatakse õpilasi, kes on huvitatud reaalainete süvendatud tundmisest juba progümnaasiumiosas õppides. Reaalklassi töökorraldus on seatud nii, et õpetajatel on võimalus käsitleda tundides ainega seonduvaid õppekavaväliseid teemasid, lahendada keerulisemaid ülesandeid kui humanitaar- või tavaklassides. Samuti oodatakse selle õppesuuna õpilastest järelkasvu gümnaasiumi reaal-loodusteaduste õppesuunal jätkamiseks.
Reaalainete suunal on õpilastel põhikooli lõpuni võimalus omandada täiendavaid teadmisi matemaatikas, mis tähendab, et lahendatakse olümpiaadi- ja nuputamisülesandedid ning õpitakse matemaatikat arvuti abil.
7. klassis lisandub nädalas üks tund keemiat. Selline töökorraldus võimaldab loodusõpetuse ja keemia paremat lõimimist ning teha tundides rohkem praktilisi töid, lahendada keerukamaid ülesandeid. 7. klassis omandatav keemia on osa 8. klassi keemiakursusest. Seega 8. klassis alustatakse tööd eeldusega, et eelneval aastal on õpilased keemiat juba ühe tunni õppinud. 7. klassis on tunniplaani lisatud valikainena robootika, mis võimaldab õpilastel arendada abstraktset ja tehnilist mõtlemist.
Reaalsuunal saab süvendatud teadmisi matemaatikast, füüsikast ja keemiast. A-keelena õpitakse inglise keelt ja B-keelena vene keelt. Lisaks kohustuslikele tundidele on õppesuunale lisatud:
- matemaatikale 3. kooliastmes 4 tundi;
- füüsikale 3. kooliastmes 1 tund;
- keemiale 3. kooliastmes 2 tundi;
- õppesuunaainena lisandub 7. klassis robootika.
Tavapäraselt võtavad selle suuna õpilased lisakursusi teaduskoolist, osalevad aineolümpiaadidel ja teadusviktoriinidel. 9. klassi lõpus valivad paljud reaalklassi õpilased lõpueksamiks füüsika või keemia ning sooritavad selle eksami suurepäraselt. Selline kolmanda kooliastme õppekava võimaldab põhikooli lõpetajal olla konkurentsivõimelisem edasistel õpingutel ja gümnaasiumisse pürgimisel.
