Alates 2017. aastast saab põhikoolis õppida üldsuunal.
Gustav Adolfi Gümnaasiumi missiooniks on luua sild sajandite pärandi ja unistuste tuleviku vahel ning võimaldada õpilasele arengukeskkonda pingutust nõudvate õpitulemuste omandamiseks. Kool järgib õpetamisel akadeemilist suunda, tänapäevaseid õpikäsituse põhimõtteid ja tehnoloogiat, võimaldades õpilasele eneseteostust ning andes valikuid oma õpitee kujundamiseks, mis on eelduseks järgmises haridusastmes edasiõppimiseks.
Kasvatuseesmärgid saavutatakse põhimõttel, et ennastjuhtiv õpilane ja väärtustatud õpetaja loovad koos koolirõõmu. Õpetaja vastutab õpetamise, õpilane õppimise ja lapsevanem oma lapse igakülgse toetamise eest. Sihid seatakse kogu koolipere, õpilase ja perekonna vastastikuses koostöös, mida toetab ainulaadse keskkonnaga teadmisi, oskusi, vaimseid ja püsivaid väärtusi austav ajalooline kool.
Üldõppesuunaga klassis saab motiveeritud õpilane võimaluse tugevate teadmiste omandamiseks põhiainetes (matemaatika, eesti keel, võõrkeel).
Üldõppesuunaga klassis hakatakse alates 2. klassist A-keelena õppima inglise keelt, alates 6. klassist saab õpilane valida B-keeleks prantsuse, vene või rootsi keele õppe ja 7. ja 8. klassis lisandub üks kohustuslik huvipõhine valikaine. 9. klassis on valikaine võtmine vabatahtlik. 7.–9. klassini õpitakse matemaatikat õppesuunaülestes temporühmades.
- 1.–3. klassis on kunst ja tööõpetus lõimitud üheks õppeaineks „Kunst ja tööõpetus“;
- 2.–4. klassis on liikumisõpetuse ainekava raames üks tund nädalas õppeainet „Tantsuline liikumine“, mille põhialuseks on 2.–3. klassis rahvatants ja 4. klassis peotants;
- 1.–3. klassis on loodusõpetus ja inimeseõpetus lõimitud üheks õppeaineks „Loodus- ja inimeseõpetus“;
- 1.–4. klassis üks tund nädalas õppeainet „Digitund“, mille aluseks on digipädevuste kujundamine ja lõiming teiste ainevaldkondadega;
- 4. klassis on kõiki õppeaineid lõimiv õppeaine „Leiutamine“, kus arendatakse õpilaste loovust, ettevõtlikkust, julgust mõelda, uudishimu, ning võimet lahendada probleeme loova intellekti ja tehnoloogia abil;
- 5. klassis on liikumisõpetuse ainekava raames üks tund nädalas õppeainet „Orienteerumine“, mille peamiseks eesmärgiks on õpilaste aktiivne ja põnevust pakkuv liikumine koos vaimse võimekuse arendamisega;
- 5. klassis on matemaatika õppeaine raames üks tund nädalas õppeainet „Mõttemängud“, kus arendatakse õpilaste loogikat, mälu, analüüsivõimet, paindlikku mõtlemist, võimet näha erinevaid lahendusi;
- 5. klassis on kirjanduse ainekava raames üks tund nädalas õppeainet „Draamaõpetust“, kus arendada õpilase suhtlemisoskust ja loovust, parandada õpilase keelekasutust ning enesekindlust;
- 5. klassis on loodusõpetuse ainekava raames üks tund nädalas õppeainet „Praktiline loodusteadus“, kus tehakse erinevaid loodusõpetuse ainekavaga seotud praktilisi töid;
- 6. klassis on kunstiõpetuse ainekava raames üks tund nädalas õppeainet „Multimeedia“, kus on lõimitud IKT ja kunst;
- tehnoloogiaaineid (käsitöö ja kodundus ning tehnoloogiaõpetus) õpitakse 4. klassis poolaastate kaupa mõlemat ainet, 5. ja 6. klassis õpitakse 14 nädalat käsitööd ja kodundust, 14 nädalat tehnoloogiaõpetust ja 7 nädalaks valib õpilane ise kahe õppeaine projektitöö vahel oma õppegrupi. Progümnaasiumis teeb õpilane õppegrupi valiku kolmeks aastaks, kusjuures õppegruppide vahetus toimub igal õppeaastal 7 nädalaks (v.a 9. klassis).
Lisaks kohustuslikele tundidele on põhikooli üldsuunale lisatud järgmised tunnid:
- matemaatikale I kooliaste – 4 tundi; II kooliaste – 5 tundi; III kooliaste – 2 tundi;
- draamaõpetus II kooliaste – 1 tund;
- mõttemängud II kooliaste – 1 tund;
- praktiline loodusteadus II kooliaste – 1 tund;
- inglise keelele (A-keel) II kooliaste –2 tundi;
- leiutamine II kooliaste – 1 tund;
- valikained III kooliastmes – 2 tundi (üks valikaine 7., teine 8. klassis). 9. klassis on valikainete võtmine vabatahtlik.
Keeleõppe sihttase põhikooli lõpuks:
- A-võõrkeel (inglise keel) B1.2;
- B-võõrkeel (prantsuse, vene või rootsi keel) A2.2.
Valikainete valimise põhimõtted ja valikuvõimalused III kooliastmes üldõppesuuna õpilastele
Üldõppesuuna õpilased saavad valida huvipõhiseid valikaineid, mis võimaldavad õpilasel ise kujundada oma õppekava. 7. ja 8. klassis valib õpilane ühe valikaine, 9. klassis on valikainete võtmine vabatahtlik. Igal aastal pakub kool vähemalt 10 lennuülest valikainet, mille grupp avatakse, kui registreerunuid on vähemalt 15.
Võimalusel pakutakse üldõppesuuna õpilastele järgmisi valikaineid:
- loogika, loovus ja programmeerimine (7., 8. ja 9. klassis);
- robootika (7., 8. ja 9. klassis);
- loodusõpetuse süvakursus (7. klassis);
- keemia süvakursus (8. ja 9. klassis);
- füüsika süvakursus (8. ja 9. klassis);
- praktiline bioloogia (7., 8. ja 9. klassis);
- digimeedia (8. klassis);
- küberturvalisus (9. klassis);
- draama ja teater (7. klassis);
- avalik esinemine ja väitlus (9. klassis);
- loovkirjutamine ja illustratsioon (8. klassis);
- tervislik liikumine ja sportmängud (7. ja 8. klassis);
- ettevõtlusõpe ja minifirma (8. klassis);
- kokandus (7. ja 8. klassis);
- tekstiilitööd ja disain (7. ja 8. klassis);
- tütarlastekoor (7., 8. ja 9. klassis);
- poistekoor (7., 8. ja 9. klassis).
Matemaatika temporühmade moodustamise ja vahetamise põhimõtted: üldõppesuunal õpitakse III kooliastmes matemaatikat lennuülestes temporühmades. Temporühmadesse jagavad õpilased nende matemaatikaõpetajad 6. klassi kevadel. Õpilaste rühmadesse jaotamisel võetakse arvesse 6. klassi koolisisese tasemetöö tulemusi, matemaatikahindeid ja tunnis kaasatöötamise tempot, võimekust ning motivatsiooni. Võimaliku rühmavahetuse ettepaneku poolaasta või aasta lõpus algatab üldjuhul matemaatikaõpetaja, kes vestleb õpilasega ja teeb ettepaneku matemaatikaõpetajate komisjonile ning progümnaasiumi õppejuhile. Õpilase või vanema algatatud rühmavahetuse soovi korral kirjutatakse põhjendus matemaatikaõpetajale ja progümnaasiumi õppejuhile, kes otsustavad matemaatikaõpetajate komisjoniga võimaliku rühmavahetuse.
