Gümnaasiumi I astmesse

Ühiskatsed gümnaasiumi 1. astmesse 2025/2026. õppeaastaks ja vastuvõtu info

 
 
Tallinna nelja kooli ühiskatsed toimuvad laupäeval, 17. mail 2025 algusega kell 10.00. Testid eesti keelest, matemaatikast, füüsikast ja inglise keelest viiakse läbi paberil.
 
Ühiskatsed on mõeldud 9. klassi õpilastele, kes soovivad 2025. aasta sügisel alustada gümnaasiumiõpinguid Tallinna Reaalkoolis, Gustav Adolfi Gümnaasiumis, Tallinna Inglise Kolledžis või Tallinna 21. Koolis.
 
Ühiskatsetele registreerimine algab 21. aprillil 2025 kl 16.00. Registreeru SIIN. 
 

Enne ühiskatsetele registreerumist palume tutvuda 

Ühiskatsetele registreerimine algab 21. aprillil 2025. Registreeru SIIN.
 

Neljapäeval, 5. detsembril 2024 toimus veebis seminar, kus tutvustati ühiskatsete korraldust ja ajakava. Seminari esitlust vaata SIIT.

Kontakt
Küsimuste korral vastab gümnaasiumiosa õppejuht Moonika Tambik [email protected], telefoninumber 56 981 731.

Gümnaasiumi õppesuundade kohta loe siit.

Vastuvõtukorrast
Kinnitatud Tallinna Haridusameti juhataja käskkirjaga 31.01.2025 nr T-7-1/25/57; käskkirja lisa 28.02.2025 nr T-7-1/25/140 jõustumine alates 28.02.2025

3. Vastuvõtt gümnaasiumi esimesse astmesse

3.4. Gustav Adolfi Gümnaasiumis võetakse vastu õpilasi nelja valdkonda: reaalteadused, loodusteadused, ühiskonnateadused, keeled ja kultuurid ning nendest lähtuvalt kitsamatele õppesuundadele: inseneeria (reaalteaduste valdkond), arvutiteadused (reaalteaduste valdkond), keskkonnateadused (loodusteaduste valdkond), bioteadused (loodusteaduste valdkond), sotsiaalia (ühiskonnateaduste valdkond), ettevõtlus (ühiskonnateaduste valdkond), prantsuse keel (keelte ja kultuuride valdkond) ja rootsi keel (keelte ja kultuuride valdkond).

3.5. Gümnaasiumi 1. astmesse võivad kandideerida klassi õpilased, kes on õppinud põhikoolis vähemalt kahte võõrkeelt, millest üks on inglise keel.

3.6. Prantsuse keele õppesuunale saavad kandideerida nii need 9. klassi õpilased, kes ei ole varem prantsuse keelt õppinud, kui ka need, kes on prantsuse keelt õppinud kas A- või B-võõrkeelena.

3.7. Rootsi keele õppesuunale saavad kandideerida need 9. klassi õpilased, kes ei ole varem rootsi keelt õppinud.

3.8. Gustav Adolfi Gümnaasiumi esimesse astmesse sisseastumiseks võivad õpilased kandideerida ühele õppesuuna Teise õppesuuna eelistuse saab õpilaskandidaat soovi korral avaldada vestlusel.

3.9. Registreerumine ühiskatsetele toimub ühiskatsete infosüsteemi ka Ühiskatsete infosüsteemi täpne aadress avaldatakse kooli koduleheküljel.

3.10. Ühiskatsete kirjalikud testid toimuvad eesti keelest, inglise keelest, matemaatikast ja füüsikast.

3.11. Kui epidemioloogiline või muu eriolukord ei võimalda teste läbi viia vastuvõtukorras kirjeldatud viisil, siis teavitatakse õpilasi vastuvõtu protsessi korraldusest koolide kodulehekülgede vahendusel vähemalt üks nädal enne testide toimumist.

3.12. Testide tulemused avaldatakse iga õpilase jaoks individuaalselt ühiskatsete infosüsteemis.

3.13. Õpilased, kes on ühes või enamas testis (eesti keel, matemaatika, inglise keel, füüsika, prantsuse keel) saanud alla 25 punkti, arvatakse pingereast väl Lähtuvalt iga õppeaasta testi sooritajate tasemest jätab kool endale õiguse lävendeid alandada vastavalt õppesuuna spetsiifikale.

3.14. Õpilaste tulemustest pingeridade moodustamiseks teisendab Gustav Adolfi Gümnaasium õpilase testide eest saadud punktide arvu koefitsientide alusel, arvestades kooli õppesuundi.

3.15. Pingeridade moodustamiseks kasutatakse testipunktide ümberarvutamiseks erinevaid koefitsiente vastavalt õppesuunale järgmiselt:

  • Inseneeria ja arvutiteaduste õppesuundade (reaalteaduste valdkonna) ühise pingerea moodustamiseks kasutatakse testipunktide ümberarvutamiseks järgmisi koefitsiente:

Eesti keel

Füüsika

Matemaatika

Inglise keel

0,5

1,0

1,1

0,4

  • Keskkonnateaduste ja bioteaduste õppesuundade (loodusteaduste valdkonna) ühise pingerea moodustamiseks kasutatakse testipunktide ümberarvutamiseks järgmisi koefitsiente:

Eesti keel

Füüsika

Matemaatika

Inglise keel

0,5

0,9

1,1

0,5

  • Sotsiaalia ja ettevõtluse õppesuundade (ühiskonnateaduste valdkonna) ühise pingerea moodustamiseks kasutatakse testipunktide ümberarvutamiseks järgmisi koefitsiente:

Eesti keel

Füüsika

Matemaatika

Inglise keel

1,0

0,2

1,0

0,8

 

  • Prantsuse ja rootsi keele õppesuuna (keelte ja kultuuride valdkonna) pingerea moodustamiseks kasutatakse testipunktide ümberarvutamiseks järgmisi koefitsiente:

Eesti keel

Füüsika

Matemaatika

Inglise keel

1,0

0,2

0,8

1,0

 

3.16. Õpilase vestlusele kutsumise kuupäev ja kellaaeg avaldatakse ühiskatsete infosüsteemis. Epidemioloogilisest olukorrast tingitud piirangute või muude mõjuvate põhjuste korral viiakse läbi e-vestlused Google Meeti keskkonnas, mille kohta saadetakse õpilasele täpsustav info ühiskatsete infosüsteemis.

3.17. Vestlusele kutsumisel arvestatakse õpilaste testide tulemusi vastavalt pingeridadele, jooksva õppeaasta hinnetelehel olevaid hindeid ja hinnanguid ning vabade õpilaskohtade arvu.

3.18. Vestluse temaatika hõlmab kandidaadi õpimotivatsiooni, õppesuuna valiku põhjendust, ühiskondlikku aktiivsust ning saavutusi, silmaringi, eneseväljendus- ja argumenteerimisoskust, õppeedukuse, käitumise ja hoolsuse hinnanguid 9. klassi jooksva õppeaasta hinnetelehel. Vastavalt õppesuuna valikule võidakse vestlusel kontrollida õpilase ainealaseid teadmisi.

3.19. Kõikidele gümnaasiumi õppesuundadele kandideerijatega vesteldakse inglise ja eesti keeles. Prantsuse keele (keelte ja kultuuride valdkonna) õppesuunale kandideerijatega vesteldakse vastavalt varasemale keeleõppele kas prantsuse ja eesti keeles või inglise ja eesti kee Võõrkeelse vestluse puhul hinnatakse lisaks soravust, hääldust, sõnavara ja grammatikat.

3.20. Vestlus annab maksimaalselt 100 punkti (9. klassi hinnetelehe hinded ja hinnangud –12 punkti; eesti keele lõpueksami tulemus – 4 punkti; matemaatika lõpueksami tulemus – 4 punkti; võõrkeelne vestlus 20, sobivus õppesuunale ja silmaring – 20 punkti; saavutused ja tunnustused – 20 punkti; ühiskondlik aktiivsus – 20 punkti).

3.21. Vestluste hindamismudel kinnitatakse direktori käskkirjaga.

3.22. Õpilasi, kellel 9. klassis on rohkem kui neli kokkuvõtvat (veerandi, trimestri või poolaasta) rahuldavat hinnet või mitterahuldav hinne, ei arvata õpilaskandidaatide nimekirja.

3.23. Õpilasi, kellel on 9. klassis käitumine hinnatud mitterahuldavaks, ei arvata õpilaskandidaatide nimekirja.

3.24. Õpilaskandidaatide nimekirja koostamise aluseks on õppesuuna esimene eelistus, sooritatud testide ja vestluse tulemus, põhikooli õppeedukuse ja käitumise hinnangud ning õpilaskohtade arv klassis.

3.25. Õpilaskandidaatide pingeridade edasisel liikumisel on koolil õigus teha pingerea alusel ettepanek järgmisele õpilaskandidaadile või pakkuda võimalust asuda õppima teisele õppesuunale, arvestades vestlusel avaldatud teise õppesuuna eelistust.

3.26. Kandideerija tahtliku valeinformatsiooni esitamise või kõrvalise abi kasutamise avastamisel testide sooritamise ajal, ei arvata õpilast õpilaskandidaatide nimekirja või kustutatakse õpilane õpilaskandidaatide nimekirja

3.27. Koolil on õigus õpilaskandidaatide nimekirjast välja arvata õpilane, kes on käitunud vääritult.

3.28. Õpilaskandidaatide või nende seaduslike esindajate avaldusi (vt „Lisa 5. Avaldus Gustav Adolfi Gümnaasiumi I astmesse vastuvõtmiseks“) koos nõutavate dokumentidega gümnaasiumi I astmesse sisse sisseastumiseks võetakse vastu kuni 22. juunini.