Taktitundelise koolijuhina oskas Kuusik luua hea kollektiivi ja kutsuda kooli võimekad õpetajad. Kaasaegsed kirjeldavad Kuusikut “ideaalse koolijuhatajana, kaastööliste osava kogujana, nende leiutajana, tööle virgutajana, südamelepanijana ja organiseerijana ühiseks pereks, milles võõrad on omavahelised hõõrumised ja intriigid. Igal pool – gümnaasiumis, keskkoolis, poeglaste täienduskoolis, lastevanemate komitees, Abiandmise Seltsis, kantseleis, õpetajatetoas ja majade valitsemises – on märgata tema teravat silma nägemas, kõrva kuulmas, otsustavat sõna kaasa rääkimas ja juhtivat kätt tarvilikke korraldusi tegemas.” (Õpetajate Leht, 22. mai 1936)

Aitäh TLÜ Eesti pedagoogika arhiivmuuseumile!