Gümnaasiumiosa õppekava

01.08.2016

Gustav Adolfi Gümnaasiumi gümnaasiumiosa õppekava on kooli õppe- ja kasvatustegevuse alusdokument, mis loob raamistiku gümnaasiumis toimuvale õppimisele, õpetamisele ja kasvatamisele. Gustav Adolfi Gümnaasiumi gümnaasiumiosa õppekava koostamise aluseks on valitsuse 06.01.2011 määrus nr 2, RT 20.09.2011, jõustumine 01.09.2015.

Gümnaasiumi õppekava koosneb üldosast ja lisadest. Lisades esitatakse tunnijaotusplaanid (lisa1), õpilaste hindamise kord (lisa 2), kodukord (lisa 3), õpilaste tunnustamise kord (lisa 4), gümnaasiumi õppeainete ainekavad (lisa 5), uurimistööde läbiviimise ja hindamise kord (lisa 6).

 

GÜMNAASIUMI ÕPPEKAVA ÜLDOSA

 

1. Õppekava alusväärtused, kooli eripära ning õppe- ja kasvatuseesmärgid

Gustav Adolfi Gümnaasiumi õppe- ja kasvatustöö eesmärk on võimaldada õpilasel omandada teadmised, oskused ja väärtushoiakud, et jätkata õpiteed kõrgkoolis. Õppe- ja kasvatusprotsessi toetab ainulaadse keskkonnaga vaimseid ja püsivaid väärtusi austav ajalooline kool. Gustav Adolfi Gümnaasium järgib õpetamisel akadeemilist suunda ning kasutab tänapäevaseid õpi- ja tehnoloogiavõimalusi. Lähtutakse põhimõttest, et õpetaja vastutab õpetamise, õpilane õppimise ja lapsevanem õpilase igakülgse toetamise eest.

Lähtuvalt Gustav Adolfi Gümnaasiumi põhiväärtustest, milleks on kooli ajalugu, professionaalsus, motivatsioon, turvalisus, loomevabadus, isamaalisus, tervislikud eluviisid ning emotsionaalne intelligentsus ja head suhted, loob gümnaasium eeldused:

· edasise haridustee võimaluste hindamisele ja õpingute jätkamiseks nii Eesti kui ka välisriikide ülikoolides;

· matemaatika, füüsika, keemia ja võõrkeelte süvendatud õppimiseks;

· seaduskuuleka, eetilise, isamaad, rahvust, keelt ja kultuuri väärtustava ning motiveeritud noore kasvatamiseks;

· keskkonnateadliku, tervislikke eluviise väärtustava, sõbraliku, ennast ja teisi austava inimese kasvatamiseks;

· kooli vaimsuse, ajalooliste traditsioonide ja püsiväärtuste edasikandmiseks;

· iseseisva õppimise, loova mõtlemise ja koostööoskuste arendamisele;

· analüüsi-, arutlus- ja eneseväljendusoskuse arendamisele;

· kodanikuoskuste, -aktiivsuse ja -vastutuse väljakujunemisele.

 

2. Õppekorraldus ning õppekeskkonna ja üldpädevuste kujundamise põhimõtted

Gustav Adolfi Gümnaasiumi gümnaasiumiosas toimub õppetöö statsionaarses vormis viiel erineval õppesuunal (reaal-loodusteaduse, matemaatika-inglise, inglise keele, prantsuse keele ja rootsi keele õppesuund). Õpilase kohustuslik õppekoormus gümnaasiumis koosneb kohustuslikest kursustest ja õppesuunda kujundavatest valikkursustest. Lisaks sellele on õpilasel võimalus valida lisakursusi omal soovil. Gümnaasiumi lõpetamiseks peab õpilane läbima 96 kursust. Uurimistöö kirjutatakse 11. klassis. Uurimistöö läbiviimise korraldus ja hindamise kord on täpsemalt kirjas dokumendis Lisa 6.

Gustav Adolfi Gümnaasiumis kehtivad Haridus- ja Teadusministeeriumi poolt kehtestatud koolivaheajad. Õppeaastas on 35 nädalat, kokku 175 koolipäeva.

Gümnaasiumi õppekava ühik on üks kursus. Õppeained on jaotatud kursusteks, iga kursuse maht on 35 tundi. Vastavalt nädalatundide arvule on kursuste lõpp erineval ajal ja ei lange kokku koolivaheajaga. Ühe õppeaine kaks eri kursust võivad toimuda lõimitult ja ühine kursusehinne pannakse välja 35 tunni järel. Gümnaasiumi lõpuklassis on juhendatud õppetöö kursuse maht ligikaudu 25 tundi, mis tuleneb algavast eksamiperioodist.

Õppekorralduse põhivorm on õppetund. Õppetunni arvestuslik pikkus on 45 minutit. Kuni 2 õppetundi võib toimuda järjest, ilma vahetunnita. Igapäevase koolitöö korralduse põhialus on tunniplaan, millega on määratletud tundide arv ja järjekord õppepäevas. Erivajadustest lähtuvalt (tervislikud probleemid, eriandekus) koostatakse vajadusel õpilasele individuaalne õppeplaan vastastikusel kokkuleppel.

Õppetunnid toimuvad koolis või väljaspool kooli ekskursiooni, õppekäigu või praktilise tööna.
Õppepäevade hulka kuulub igal aastal 2-3 spordipäeva.

Ainetunnisisene õues- ja muuseumiõpe planeeritakse ainekavas.

Õppekäikudeks on ette nähtud kuni kaks päeva igale klassile. Õppekäigud toimuvad vastavalt õppekäikude plaanile. Gümnaasiumi jooksul külastatakse õppekäikude raames Tartu Ülikooli ja Tallinna Tehnikaülikooli.

Õpilastel on võimalik osaleda aineolümpiaadidel, -võistlustel, õpilasprojektides, esineda ülekoolilistel sündmustel, organiseerida ülekoolilisi sündmusi.

Motiveeritud õpilastel on võimalus osa võtta enesetäiendamiseks ja olümpiaadideks ettevalmistumiseks Tartu Ülikooli Teaduskooli kursustest, samuti kooli huviringide ja valikkursuste tööst.

Gustav Adolfi Gümnaasium lähtub projektide kavandamisel kooli traditsioonidest ja õppesuundadest, olles samas avatud uuendustele.

Osalemist projektides käsitletakse õppe- ja kasvatustöö osana. Kool toetab ja tunnustab iga õpilase osalemist olümpiaadidel, konkurssidel, võistlustel ning kooli esindamisega seotud tegevustes ja projektides. Osavõtt projektidest, olümpiaadidest, konkurssidest on vabatahtlik.

Ülekoolilised, õppetoolidesisesed ja muud kooliga seotud sündmused ja projektid on planeeritud kooli  sündmuste plaani, mis valmib õppeaasta algul koostöös õppetoolide juhatajatega.

Üldpädevused on aine- ja valdkonnaülesed pädevused, mida kujundatakse kõigi õppeainete, õpetajate, õpilaste ja vanemate ning kogukonna omavahelise koostöö, koolitöötajate isikliku eeskuju ja koolivälise tegevuse kaudu. Gümnaasiumis kujundatavad üldpädevused on:

· kultuuri- ja väärtuspädevus – suutlikkus hinnata inimsuhteid ning tegevusi üldkehtivate moraalinormide ja eetika seisukohast; tajuda, analüüsida ja väärtustada oma seotust teiste inimestega, ühiskonnaga, loodusega, oma ja teiste maade ning rahvaste kultuuripärandiga ning nüüdiskultuuri sündmustega; väärtustada kunsti ja loomingut ning kujundada ilumeelt; hinnata üldinimlikke ja ühiskondlikke väärtusi, väärtustada inimlikku, kultuurilist ja looduslikku mitmekesisust; teadvustada oma väärtushinnanguid ja arvestada nendega otsuste langetamisel; olla salliv ja koostööaldis ning panustada ühiste eesmärkide saavutamisse; väärtustada oma kooli pikka ajalugu ja traditsioone. Pädevuse kujundamist toetavad kooli ajalugu ja ajaloomuuseum, traditsioonilised sündmused, akadeemilised aktused, erinevad õppekäigud, teatri-, kontserdi-, filmiretsensioonid, kultuurimapi koostamine, muuseumitunnid jne.

· sotsiaalne ja kodanikupädevus – suutlikkus ennast teostada, toimida teadliku, abivalmi ja vastutustundliku kodanikuna ning toetada ühiskonna demokraatlikku arengut; teada ja järgida ühiskondlikke väärtusi ja kõlbluspõhimõtteid; austada erinevate keskkondade  sh suhtluskeskkondade reegleid ja ühiskondlikku mitmekesisust, inimõigusi, religioonide ja rahvuste omapära; teha koostööd teiste inimestega erinevates situatsioonides; aktsepteerida inimeste ja nende väärtushinnangute erinevusi ning arvestada neid suhtlemisel; suutlikkus mõista globaalprobleeme, võtta kaasvastutus nende lahendamise eest; väärtustada ja järgida jätkusuutliku arengu põhimõtteid; tunnetada end dialoogivõimelise ühiskonnaliikmena Eesti, Euroopa ja kogu maailma kontekstis. Pädevuste kujundamist toetavad erinevad rühmatöö vormid, erinevad ülekoolilised, üleriigilised ja rahvusvahelised projektid, kogukonna hüvanguks tehtav töö, doonoripäevad, külalisloengud, õppekäigud jne.

· enesemääratluspädevus – suutlikkus mõista ja hinnata adekvaatselt oma nõrku ja tugevaid külgi; arvestada oma võimeid ja võimalusi, analüüsida oma käitumist erinevates olukordades; käituda ohutult  ja järgida tervislikke eluviise; lahendada oma vaimse ja füüsilise tervisega seonduvaid probleeme; käituda inimsuhetes sõltumatult; hankida teavet edasiõppimise ja tööleidmise võimaluste kohta, kavandada oma karjääri. Pädevuse kujundamist toetavad koolis hindamine ja tagasiside, arenguvestlused, külalistunnid ja -loengud, õppekäigud jne.

· õpipädevus – suutlikkus organiseerida õpikeskkonda individuaalselt ja rühmas ning hankida õppimiseks, hobideks, tervisekäitumiseks ja karjäärivalikuteks  vajaminevat teavet; leida sobivad teabeallikad ja juhendajad ning kasutada õppimisel nende abi; planeerida õppimist ja seda plaani järgida; kasutada erinevaid õpistrateegiaid ja õpitut erinevates olukordades ja probleeme lahendades, seostada omandatud teadmisi varemõpitu ja ümbritseva eluga; analüüsida oma teadmisi ja oskusi,  motiveeritust ja enesekindlust ning selle põhjal edasiõppimise võimalusi. Pädevust toetavad koolis õpiülesanded ja tegevused, mille puhul peab õpilane ise oma tööd ja aega planeerima ning valima sobivaimad infoallikad, näiteks ülekooliliste sündmuste ja projektide läbiviimine ja korraldamine, uurimistöö koostamine, referaadid, esitluste ja ettekannete koostamine, vaatluspäevikud, kultuuripäevikud, ainevõistlustest ja -olümpiaadideks ettevalmistumine; probleemülesannete lahendamine jne.

· suhtluspädevus – suutlikkus ennast selgelt, asjakohaselt ja viisakalt väljendada emakeeles ja iseseisva keelekasutaja tasemel vähemalt kahes võõrkeeles, arvestades olukordi ja mõistes suhtluspartnereid ning suhtlemise turvalisust; ennast esitleda, oma seisukohti esitada ja põhjendada; lugeda ning eristada ja mõista teabe- ja tarbetekste ning ilukirjandust; koostada eri liiki tekste, kasutades korrektset viitamist, kohaseid keelevahendeid ja sobivat stiili; väärtustada õigekeelsust, kasutada korrektset ja väljendusrikast keelt ning kokkuleppel põhinevat suhtlemisviisi. Pädevust toetavad koolis korrektse e-kirja nõuded, ametliku ja populaarteadusliku võõrkeele sõnavara õppimine,  rühmatööd, esitluste ja ettekannete loomine ja esitlemine, tekstiloomeülesanded erinevates ainetes, giidiõpetus ja kultuurilugu võõrkeeltes, referaatide ja uurimistöö koostamine jne.

· matemaatika-, loodusteaduse- ja tehnoloogiaalane pädevus – suutlikkus kasutada matemaatikale ja loodusteadustele omast keelt, sümboleid, meetodeid ja mudeleid, lahendades erinevaid ülesandeid kõigis elu- ja tegevusvaldkondades; mõista loodusteaduste ja tehnoloogia tähtsust ning mõju igapäevaelule, loodusele ja ühiskonnale; mõista teaduse ja tehnoloogiaga seotud piiranguid ja riske; teha tõenduspõhiseid otsuseid erinevates eluvaldkondades; kasutada uusi tehnoloogiaid loovalt ja uuendusmeelselt. Pädevusi toetavad eluliste probleemülesannete lahendamine sh katse- ja digivahendeid kasutades, ainevõistlused ja -olümpiaadid, erinevad projektid, koostöö erinevate ülikoolide ja teaduskeskustega, õuesõppe tunnid, õppekäigud ja muuseumitunnid, loodusteadusliku inglise keele kursused, teadusteksti koostamine võõrkeeles, uurimuslikud tööd jne.

· ettevõtlikkuspädevus – suutlikkus ideid luua ja neid ellu viia, kasutades omandatud teadmisi ja oskusi erinevates elu- ja tegevusvaldkondades; näha probleeme ja neis peituvaid võimalusi, aidata kaasa probleemide lahendamisele; seada eesmärke, koostada lühi- ja pikaajalisi plaane, neid tutvustada ja neid ellu viia; korraldada ühistegevusi ja neist osa võtta, näidata algatusvõimet ja  vastutada tulemuste eest; reageerida loovalt, uuendusmeelselt ja paindlikult muutustele ning võtta arukaid riske; mõelda kriitiliselt ja loovalt, arendada ja hinnata oma ja teiste ideid. Pädevusi toetavad koolis erinevate sündmuste ja projektide korraldamine nii koolis kui väljaspool, kogukonna hüvanguks tehtav töö, õpilasfirmad, õpilasesinduse töö jne.

· digipädevus – suutlikkus kasutada uuenevat digitehnoloogiat toimetulekuks kiiresti muutuvas ühiskonnas nii õppimisel, kodanikuna tegutsedes kui kogukondades suheldes; leida ja säilitada digivahendite abil infot ning hinnata selle asjakohasust ja usaldusväärsust; osaleda digitaalses sisuloomes, sh tekstide, piltide, multimeediumide loomisel ja kasutamisel; kasutada probleemilahenduseks sobivaid digivahendeid ja võtteid, suhelda ja teha koostööd erinevates digikeskkondades; olla teadlik digikeskkonna ohtudest ning osata kaitsta oma privaatsust, isikuandmeid ja digitaalset identiteeti; järgida digikeskkonnas samu moraali- ja väärtuspõhimõtteid nagu igapäevaelus. IKT õpetus ja digipädevuste kujundamine toimub Gustav Adolfi Gümnaasiumis lõimituna kõikides õppeainetes õpetajate ühistööna. Oluline roll on muuhulgas referaatide, esitluste, uurimistööde, filmide, videote jne koostamisel.

 

3. Õppesuundade kirjeldused ja nende tunnijaotusplaan ning valikkursuste loendid ja valimise põhimõtted, erinevate õppekeelte kasutamine kursuseti

Gümnaasiumi tunnijaotusplaan koosneb kohustuslikest kursustest, õppesuuna juurde kuuluvatest valikkursustest (valinud suuna, on õpilane valinud ka need kursused) ja kursustest õpilase  valikul (valitakse iga õppeaasta algul). Kõikidele õppesuundadele on tagatud laia matemaatika, kursus „Uurimistöö alused“ ning „Riigikaitse“ 2 kursust. Õppesuunad erinevad üksteisest õppesuunda kujundavate valikkursuste osas. Tunnijaotusplaanid on kirjas õppesuundade kaupa Lisa 1.

Õpilasel on võimalik valida 5 erineva õppesuuna vahel:

· reaal-loodusteaduse õppesuund;

· matemaatika-inglise keele õppesuund;

· inglise keele õppesuund;

· prantsuse keele õppesuund;

· rootsi keele õppesuund.

Õppesuuna valikule lisaks on õpilastel võimalik osaleda täiendavatel lisakursustel koolis (nt kõne ja väitlus, majandus- ja ettevõtlusõpetus, filosoofia, hiina keel, programmeerimine, robootika, elu keemia, inglise keele riigieksami ettevalmistus, loodusteaduste täiendavad kursused, segakoor, puhkpilliorkester, filmikunsti ajalugu, teatrianalüüsi praktikum jne), Gustav Adolfi Koolituskeskuses, Gustav Adolfi Muusikakoolis, Tehnikaülikoolis, Tallinna Ülikoolis. Gustav Adolfi Gümnaasium ja Gustav Adolfi Sihtasutus toetavad võimalusel õpilaste osalemist Tartu Ülikooli Teaduskooli täiendkursustel. Lisaks tehakse ettevalmistustööd erinevateks ainevõistlusteks ja -olümpiaadideks.

 

Reaal-loodusteaduse õppesuund

Reaal-loodusteaduse õppesuunas on alates 2016/2017. õppeaastast kokku 91 kohustuslikku kursust. Gümnaasiumi kolme aasta jooksul peab õpilane omal soovil valima juurde 5 kursust, et lõpetada gümnaasium.

Matemaatikat õpitakse süvendatult laia õppekava järgi. Riikliku õppekava laia matemaatika 14 kursusele on lisatud 6 kursust, kus lahendatakse rohkem ja raskemaid ülesandeid, lisaks probleem- ja tõestusülesandeid. Üks nädalatund matemaatikat on rühmatunnina.

Füüsikat õpitakse süvendatult. Riikliku õppekava 5 kursusele on lisatud 3 kohustuslikku kursust, kus lahendatakse keerulisi probleemülesandeid ja tehakse hulgaliselt praktilisi töid. Üks nädalatund füüsikat on rühmatunnina. Lisaks on õpilasel võimalik juurde valida 2 füüsika lisakursust viimasel õppeaastal ning igal õppeaastal kursust "Ettevalmistus füüsikaolümpiaadiks".

Keemiat õpitakse süvendatult kogu gümnaasiumi vältelLisaks riikliku õppekava 3 kursusele on lisatud 3 kursust, sealhulgas 2 praktilise keemia valikkursust. Lisaks on õpilasel võimalik juurde valida 2 keemia lisakursust viimasel õppeaastal ning igal õppeaastal kursust "Ettevalmistus keemiaolümpiaadiks".

Inglise keelt õpitakse süvendatult. Inglise keeles riikliku õppekava 5 kursusele on lisatud 4 kursust, mille hulgas õpitakse täiendavalt ka loodusteaduslikku inglise keelt. Gümnaasiumi lõpuks omandatakse reaal-loodusteaduslikus õppesuunas inglise keeles B2, C1 või C2 tase, mis võimaldab sooritada rahvusvahelisi inglise keele eksameid (CAE, IELTS, TOEFL), ja vene keeles A2.2/B1 tase.Õpilasel on võimalik valida lisaks rootsi keele või prantsuse keele kursuseid.

Rakenduste loomise ja programmeerimise alused õppesuuna juurde kuuluv kohustuslik kursus. Õpilased, kes on eelnevalt programmeerimist õppinud, saavad kursusel diferentseeritud ülesandeid.

Eesti keele riigieksami edukaks sooritamiseks ja õpilaste silmaringi laiendamiseks on reaal-loodusteaduse õppesuunal kirjanduse riikliku õppekava 5 kursusele lisatud 2 kursust.

Riigikaitse 2 kursust on kõikide õppesuundade juurde kuuluv kohustuslik kursus nii noormeestele kui neidudele.

Reaal-loodusteaduse õppesuunal toimub 10. klassis tasemetöö matemaatikas ja üleminekueksam inglise keeles, 11. klassis tasemetöö vene keeles (suuline) ja eesti keeles (grammatika test) ning üleminekueksam loodusteadustes.

 

Matemaatika-inglise keele õppesuund

Matemaatika-inglise keele õppesuunas on alates 2016/2017. õppeaastast kokku 91 kohustuslikku kursust. Gümnaasiumi kolme aasta jooksul peab õpilane omal soovil valima juurde 5 kursust, et lõpetada gümnaasium.

Matemaatikat õpitakse süvendatult laia õppekava järgi. Alates 2016/2017. õppeaastast on riikliku õppekava laia matemaatika 14 kursusele lisatud 6 kursust, millest 3 kursust toimub rühmatunnina, kus käsitletakse täiendavaid teemasid matemaatikas.

Inglise keelt õpitakse süvendatult. Matemaatika-inglise keele õppesuuna õpilased omandavadinglise keele B2, C1 või C2 mis võimaldab sooritada rahvusvahelisi inglise keele eksameid (CAE, IELTS, TOEFL), ja vene keele A2.2/B1 tasemel. Inglise keele riikliku õppekava 5 kursusele on lisatud 7 kursust. Õpitakse matemaatika- ja loodusteaduste alast terminoloogiat ning käsitletakse lõimitult loodusainetega keemia, bioloogia, tervishoiu, keskkonna, füüsika ning psühholoogia ainetundide teemasid. Lisaks on õpilasel võimalik juurde valida rootsi keele või prantsuse keele kursuseid.

Rakenduste loomise ja programmeerimise alused õppesuuna juurde kuuluv kohustuslik kursus. Õpilased, kes on eelnevalt programmeerimist õppinud, saavad kursusel diferentseeritud ülesandeid.

Keemiat õpitakse riikliku õppekava 3 kursusele lisaks 3 kursust, mille hulgas on kaks kursust praktilist keemiat.

Eesti keele riigieksami edukaks sooritamiseks ja õpilaste silmaringi laiendamiseks on reaal-loodusteaduse õppesuunal kirjanduse riikliku õppekava 5 kursusele lisatud 2 kursust.

Riigikaitse 2 kursust on kõikide õppesuundade juurde kuuluv kohustuslik kursus nii noormeestele kui neidudele.

Matemaatika-inglise keele õppesuunal toimub 10. klassis tasemetöö matemaatikas ja üleminekueksam inglise keeles, 11. klassis tasemetöö vene keeles (suuline) ja eesti keeles (grammatika test) ning üleminekueksam loodusteaduslikus inglise keeles.

 

Inglise keele õppesuund

Inglise keele õppesuunaga klass jaguneb kaheks, kus üks rühm õpib prantsuse keele õppesuunal ja teine inglise keele õppesuunal.

Inglise keele õppesuunas on alates 2016/2017. õppeaastast kokku 91 kohustuslikku kursust. Gümnaasiumi kolme aasta jooksul peab õpilane omal soovil valima juurde 5 kursust, et lõpetada gümnaasium.

Inglise keele õppesuuna õpilased alates 2016/2017. õppeaastast õpivad gümnaasiumis kahte võõrkeelt: inglise keelt ja prantsuse keelt. Õpilasel on võimalus juurde valida vene keele ja/või rootsi keele kursuseid.

Inglise keele süvaõppega rühma inglise keele riikliku õppekava 5 kursusele on lisatud  9 kursust, mille hulgas 2 kursust „Inglise keelt kõnelevate maade kultuurilugu“  ja 2 kursust „Tallinna ajalugu ja giidiõpet“ inglise keeles. Giidiõppe käigus omandatakse giiditöös vajaminev sõnavara ja teadmised Tallinna ajaloost, arhitektuurist ja vaatamisväärsustest, harjutatakse giidituuride läbiviimist vanalinnas. Inglise keele süvaõpperühmade õpilased omandavad inglise keele C1 või C2 tasemel, mis võimaldab sooritada rahvusvahelisi inglise keele eksameid (CAE, IELTS, TOEFL).

Prantsuse keele õpinguid alustab inglise keele rühm algkursusestEelnev prantsuse keele  õppimine ei ole nõutav. Riikliku õppekava prantsuse keele 5 kursusele on lisatud 6 kursust prantsuse keelt. Inglise keele süvaõpperühmade õpilased omandavad prantsuse keele B1 ja vene keele A2.2/B1 tasemel.

Matemaatikat õpitakse inglise keele õppesuunas laia matemaatika õppekava järgi, millele on lisatud 1 kursus (kokku 15 kursust).

Eesti keele riigieksami edukaks sooritamiseks ja õpilaste silmaringi laiendamiseks on reaal-loodusteaduse õppesuunal kirjanduse riikliku õppekava 5 kursusele lisatud 3 kursust.

Riigikaitse 2 kursust on kõikide õppesuundade juurde kuuluv kohustuslik kursus nii noormeestele kui neidudele.

Inglise keele õppesuunal toimub 10. klassis tasemetöö ajaloos ja üleminekueksam inglise keeles, 11. klassis tasemetöö vene keeles (suuline) ja eesti keeles (grammatika test) ning üleminekueksam giidiõppes ja kultuuriloos inglise keeles (suuline).

 

Prantsuse keele õppesuund

Prantsuse keele õppesuunaga klass jaguneb kaheks, kus üks rühm õpib prantsuse keele õppesuunal ja teine inglise keele õppesuunal.

Prantsuse keele süvaõppega rühmas on prantsuse keelt eelnevalt põhikoolis õpitud alates 2. klassist või oskab prantsuse keelt vähemalt B1 tasemel. Alates 2016/2017. õppeaastast õpitakse prantsuse keele õppesuunal kahte võõrkeelt: prantsuse keelt ja inglise keelt. Õpilasel on võimalus juurde valida vene keele ja/või rootsi keele kursuseid.

Prantsuse keele õppesuunas on alates 2016/2017. õppeaastast kokku 92 kohustuslikku kursust. Gümnaasiumi kolme aasta jooksul peab õpilane omal soovil valima juurde 4 kursust, et lõpetada gümnaasium.

Prantsuse keele õppimist jätkatakse gümnaasiumis süvendatult.  Riikliku õppekava 5 kursusele on lisatud  12 kursust, mille hulgas 2 kursust „Prantsuse keelt kõnelevate maade kultuurilugu“ ja 2 kursust „Tallinna ajalugu ja giidiõpet“ prantsuse keeles. Giidiõppe käigus omandatakse giiditöös vajaminev sõnavara ja teadmised Tallinna ajaloost, arhitektuurist ja vaatamisväärsustest, harjutatakse giidituuride läbiviimist vanalinnas. Prantsuse keele süvaõpperühmade õpilased omandavad prantsuse keele vähemalt B2 tasemel, mis annab võimaluse sooritada edukalt rahvusvahelist prantsuse keele eksamit Delf Scolaire.

Inglise keelt õpitakse süvendatult. Inglise keele riikliku õppekava 5 kursusele on lisatud 4 kursust.Prantsuse keele õppesuuna õpilased omandavad gümnaasiumi lõpuks inglise keele B2, C1 või C2, mis võimaldab sooritada rahvusvahelisi inglise keele eksameid (CAE, IELTS, TOEFL), ja vene keeleA2.2/B1 tasemel.

Matemaatikat õpitakse prantsuse keele õppesuunas laia matemaatika õppekava järgi, millele on lisatud 1 kursus (kokku 15 kursust).

Eesti keele riigieksami edukaks sooritamiseks ja õpilaste silmaringi laiendamiseks on reaal-loodusteaduse õppesuunal kirjanduse riikliku õppekava 5 kursusele lisatud 3 kursust.

Riigikaitse 2 kursust on kõikide õppesuundade juurde kuuluv kohustuslik kursus nii noormeestele kui neidudele.

Prantsuse keele õppesuunal toimub 10. klassis tasemetöö ajaloos ja üleminekueksam inglise keeles, 11. klassis tasemetöö vene keeles (suuline) ja eesti keeles (grammatika test) ning üleminekueksam giidiõppes ja kultuuriloos prantsuse keeles (suuline).

 

Rootsi keele õppesuund

Rootsi keelt hakatakse õppima algtasemest, st eelteadmisi ei eeldata. Lisaks riikliku õppekava 5 kursusele on lisatud 13 rootsi keele kursust, mille hulgas õpitakse ka Tallinna ajalugu ja giidindust, Põhjamaade kultuurilugu, rootsi kirjandust ja Rootsi ühiskonda. Juba alates 2. poolaastast kasutatakse tunnis töökeelena rootsi keelt ja esimese aasta lõpuks omandatakse elementaarne keeleoskus. Rootsi keele õppesuuna õpilased omandavad gümnaasiumi lõpuks rootsi keele B2.1 tasemel.

Rootsi keele õppesuunas on alates 2016/2017. õppeaastast kokku 93 kohustuslikku kursust. Gümnaasiumi kolme aasta jooksul peab õpilane omal soovil valima juurde 3 kursust, et lõpetada gümnaasium.

Inglise keelt õpitakse süvendatult. Inglise keele riikliku õppekava 5 kursusele on lisatud 4 kursust.Rootsi keele õppesuuna õpilased omandavad gümnaasiumi lõpuks inglise keele B2, C1 või C2 mis võimaldab sooritada rahvusvahelisi inglise keele eksameid (CAE, IELTS, TOEFL). Õpilasel on võimalik juurde valida vene keele ja/või prantsuse keele kursuseid.

Matemaatikat õpitakse rootsi keele õppesuunas laia matemaatika õppekava järgi, millele on lisatud 1 kursus (kokku 15 kursust).

Eesti keele riigieksami edukaks sooritamiseks ja õpilaste silmaringi laiendamiseks on reaal-loodusteaduse õppesuunal kirjanduse riikliku õppekava 5 kursusele lisatud 3 kursust.

Riigikaitse 2 kursust on kõikide õppesuundade juurde kuuluv kohustuslik kursus nii noormeestele kui neidudele.

Rootsi keele õppesuunal toimub 10. klassis tasemetöö ajaloos ja üleminekueksam inglise keeles, 11. klassis tasemetöö vene keeles (suuline) ja eesti keeles (grammatika test) ning üleminekueksam rootsi keeles ja põhjamaade kultuuriloos (kirjalik).

 

 

4. Läbivad teemad ja õppeainetevahelise lõimingu põhimõtted

Läbivad teemad on vahendiks üld- ja valdkonnapädevuste saavutamiseks ning õppeainete ja ainevaldkondade omavaheliseks lõiminguks. Läbivad teemad on aineülesed ja toetavad õpilase suutlikkust oma teadmisi erinevates olukordades rakendada.

Läbivate teemade õpe realiseerub eelkõige:

· õpikeskkonna korralduses – kooli vaimse, sotsiaalse ja füüsilise õpikeskkonna kujundamisel arvestatakse läbivate teemade sisu ja eesmärke;

· aineõppes – läbivatest teemadest lähtudes toob iga aineõpetaja oma aineõppesse sobivaid teemakäsitlusi, mis kajastuvad õpetaja tööplaanis;

· klassivälises õppetegevuses ja huviringide tegevuses osaledes erinevates projektides;

· valikainete valikul;

· uurimistöö kirjutamise protsessis.

Gustav Adolfi Gümnaasiumi läbivad teemad on:

· elukestev õpe ja karjääri planeerimine- taotletakse õpilase kujunemist isiksuseks, kes on valmis õppima kogu elu, täitma erinevaid rolle muutuvas õpi-, elu- ja töökeskkonnas ning kujundama oma elu teadlike otsustega, sealhulgas tegema mõistlikke kutsevalikuid. Koolis viiakse läbi karjäärivaliku loenguid ja külalistunde, õppekäike, töövarjupäevi ning tehakse koostööd erinevate partnerite ja huvigruppidega, sealhulgas vanemate ja vilistlastega.

· keskkond ja jätkusuutlik areng - taotletakse õpilase kujunemist sotsiaalselt aktiivseks, vastutustundlikuks ja keskkonnateadlikuks inimeseks, kes hoiab ja kaitseb keskkonda ning väärtustades jätkusuutlikkust, on valmis leidma lahendusi keskkonna- ja inimarengu küsimustele. Koolis viiakse läbi erinevaid teemanädalaid, näiteks keskkonnanädal, mille raames korraldatakse erinevaid külalistunde, õpilasvõistluseid ja tehakse praktilisi töid. Samuti osalevad õpilased erinevates rahvusvahelistes projektides, mis kätkevad keskkonna temaatikat.

· kodanikualgatus ja ettevõtlikkus - taotletakse õpilase kujunemist aktiivseks ning vastutustundlikuks kogukonna- ja ühiskonnaliikmeks, kes mõistab ühiskonna toimimise põhimõtteid ja mehhanisme ning kodanikualgatuse tähtsust, tunneb end ühiskonnaliikmena ning toetub oma tegevuses riigi kultuurilistele traditsioonidele ja arengusuundadele. Koolis on sisse viidud praktilise väärtuskasvatuse osana kogukonna hüvanguks tehtav töö, õpilaste algatusel erinevate sündmuste korraldamine ja huviringide juhendamine, aktiivselt tegutsev õpilasesindus, doonoripäevad jne.

· kultuuriline identiteet- taotletakse õpilase kujunemist kultuuriteadlikuks inimeseks, kes mõistab kultuuri osa inimeste mõtte- ja käitumislaadi kujundajana ning kultuuride muutumist ajaloo vältel. Koolis toimuvad regulaarselt traditsioonilised akadeemilised aktused ja teemapäevad, kontserdid, festivalid, projektid. Õpilasi suunatakse regulaarselt kultuurisündmustele,  kirjutatakse retsensioone; osaletakse erinevatel konkurssidel, laulu- ja tantsupidudel. Koolis on kehtestatud akadeemiline riietumisstandard ja käitumisnõuded.

· teabekeskkond- taotletakse õpilase kujunemist teabeteadlikuks inimeseks, kes tajub ja teadvustab ümbritsevat teabekeskkonda, suudab seda kriitiliselt analüüsida ning toimida selles oma eesmärkide ja ühiskonnas omaksvõetud kommunikatsioonieetika järgi. Koolis juhitakse tähelepanu heale meediakäitumisele.

· tehnoloogia ja innovatsioon- taotletakse õpilase kujunemist uuendusaltiks ja nüüdisaegseid tehnoloogiaid eesmärgipäraselt kasutada oskavaks inimeseks, kes tuleb toime kiiresti muutuvas tehnoloogilises elu-, õpi- ja töökeskkonnas. IKT pädevused on lõimitud gümnaasiumi ainekavadesse.

· tervis ja ohutus- taotletakse õpilase kujunemist vaimselt, emotsionaalselt, sotsiaalselt ja füüsiliselt terveks ühiskonnaliikmeks, kes on võimeline järgima tervislikku eluviisi, käituma turvaliselt ning osalema tervist edendava keskkonna kujundamises. Koolis toimuvad järjepidevalt tervistedendavad sündmused, loengud ja võistlused.

· väärtused ja kõlblus- taotletakse õpilase kujunemist kõlbeliselt arenenud inimeseks, kes tunneb ühiskonnas üldtunnustatud väärtusi ja kõlbluspõhimõtteid, järgib neid koolis ja väljaspool kooli, ei jää ükskõikseks, kui neid eiratakse, ning sekkub vajaduse korral oma võimaluste piires. Gümnaasiumiõpilasi suunatakse teadlikult märkama enda ümber toimuvat ning vajadusel sekkuma.

· Gustav Adolfi Gümnaasiumi ajalugu –  taotletakse oma kooli tunde arenemist, st õpilase kujunemist oma kooli ajalugu tundvaks ja ajaloolist õpikeskkonda väärtustavaks nooreks, kes tunnetab end osana vaimse ja väärika kooli ajaloost. Gustav Adolfi Gümnaasiumi ajalugu on lõimitud kõikidesse ainekavadesse ning traditsioonilistesse sündmustesse. Gustav Adolfi Gümnaasium ajalugu õpitakse igal õppeaastal ajalootundides, viiakse läbi giidituure erinevates võõrkeeltes ja muuseumitunde Gustav Adolfi Gümnaasiumi ajaloomuuseumis.

Õppetegevus ja selle tulemused kujundatakse tervikuks ainetevahelise lõiminguga, mis saavutatakse õppetoolide koostöös. Õppeainetevahelise sidususe saavutamiseks koostatakse  ainekavad, kus on kirjas ainetevaheline lõiming. Erinevad ülekoolilised projektid toimuvad koostöös erinevate õppetoolidega ning seeläbi toimib samuti ainetevaheline lõimumine.

 

5. Hindamise korraldus

Hindamine on õpetamise ja õppimise lahutamatu osa. Õpilaste hindamisel kasutatakse erinevaid hindamismeetodeid, -vahendeid ja -viise. Hindamisel on kaks poolt: kujundav hindamine, s.o õppimise protsessi toetav hindamine ning õpitulemuste hindamine, s.o kokkuvõttev hindamine.

Hindamise eesmärk Gustav Adolfi Gümnaasiumis on:

· toetada õpilase arengut  – anda tagasisidet õpilase arengu kohta, innustada ja suunata õpilast sihikindlalt õppima, toetada enesehinnangu kujunemist, suunata õpilast edasise haridustee valikul;

· anda alus otsuse tegemiseks kursuse läbimise ning gümnaasiumi lõpetamise kohta.

Õpilasel on õigus saada teavet hindamise korralduse ning oma hinnete kohta. Aineõpetajad selgitavad iga kursuse algul, milline hinne või hinnang on aluseks kokkuvõtvale hindele. Täpsem hindamise korraldus, õpilaste ja vanemate hinnetest ja hinnangutest teavitamise ning hinnete ja hinnangute vaidlustamise kord määratakse „Gustav Adolfi Gümnaasiumi õpilaste hindamise korras“ (lisa 2).

Gümnaasiumis toimuvad igal õppeaastal 10. ja 11. klassides kokkuvõtvaks hindamiseks tasemetööd ja üleminekueksamid vastavalt kooli poolt väljatöötatud plaanile.

Nõuded õpilase käitumisele, sealhulgas õppetöösse suhtumisele esitatakse „Gustav Adolfi Gümnaasiumi õpilaste kodukorras“ (lisa 3).

Kujundav hindamine gümnaasiumis on õppe kestel hinnangu andmine, mille käigus antakse tagasisidet õpilase seniste tulemuste ning vajakajäämiste kohta, innustatakse ja suunatakse õpilast edasisel õppimisel.

Arenguvestlusel analüüsitakse õpilase arengut ja toimetulekut tulenevalt õpilase individuaalsest eripärast ja õpilase, vanema või kooli poolt oluliseks peetavast. Arenguvestluse oluline osa on õpilase enesehindamine.

 

6. Gümnaasiumi lõpetamise korraldus

Gümnaasiumi lõputunnistuse annab Gustav Adolfi Gümnaasium õpilasele:

· kelle kohustuslike õppeainete kooliastmehinded on vähemalt rahuldavad;

· kelle valikkursuste hinded on „arvestatud“;

· kes on sooritanud vähemalt rahuldava tulemusega õppeaine kohustuslikule mahule vastavad eesti keele, matemaatika ja võõrkeele riigieksamid;

· kes on sooritanud 12. klassi lõpuks gümnaasiumi koolilõpueksami ühest järgnevatest õppeainetest: ajalugu, ühiskonnaõpetus, geograafia, keemia, füüsika, bioloogia, rootsi keel;

· kes on sooritanud gümnaasiumi jooksul õpilasuurimuse.

 

7. Õpilaste teavitamine ja nõustamine

Õpilasel on õigus saada õppekorralduse kohta vajalikku infot ja nõuandeid. Õppesuundade kirjeldused, tunnijaotusplaanid õppesuuna juurde kuuluvate valikainetega, koolis pakutavate huviringide nimistud, aineõpetajate konsultatsioonide ajad ja muu õppekorraldust ning tugiteenuseid puudutav info on saadaval kooli kodulehel. Valikaineid tutvustatakse igal õppeaastal kõigile gümnaasiumiõpilastele ühiskogunemisel.

E-kooli kaudu saab õpilane teada õppesisu, koduste ülesannete, õppeedukuse, puudumiste, hilinemiste, käitumise ja hoolsuse kohta.

Õpilaste ja vanemate täiendavaks teavitamiseks on kasutusel e-posti loendurid.

Õppe- ja kasvatustöö korralduses võimaldatakse õpilasel:

· saada aineõpetajalt täiendavat ainealast konsultatsiooni selleks ette nähtud ajal;

· saada klassijuhatajalt arenguvestluse käigus nõustamist;

· saada nõustamist õppetööd puudutavates küsimustes gümnaasiumiosa õppejuhilt;

· saada võimalus sooritada järeltöid vastavalt „Gustav Adolfi Gümnaasiumi õpilaste  hindamise korrale“;

· saada õpetajapoolset juhendamist ja nõustamist aineolümpiaadiks ja -võistlusteks ettevalmistumisel;

· saada individuaalset abi ja nõustamist kooli psühholoogilt.

 

8. Karjääriteenuste korraldus

Karjääriplaneerimisega  seotud teemasid käsitletakse läbiva teemana aine- ja klassijuhatajatundides, klassivälises ühistegevuses, õppekäikudel ja spetsiaalsetes loengutes. Karjäärivalikut toetavad erinevad õppetoolide sündmused, ainenädalad ja koostööprojektid ülikoolidega ning karjäärikeskustega. Karjäärivalikuid analüüsitakse klassijuhatajaga arenguvestlusel.

9. Õpetajate koostöö ja töö planeerimise põhimõtted 

Gustav Adolfi Gümnaasiumis toimub õpetajate koostöö õppetoolide kaudu. Koolis on kuus õppetooli: algõpetuse õppetool, võõrkeelte õppetool, reaalainete õppetool, oskusainete õppetool, loodusainete õppetool ja humanitaarainete õppetool. Ainekavade arenduse eest vastutavad õppetoolide juhatajad ning tööprotsessi kaasatakse kõik aineõpetajad.

Juhtkonna muudatusettepanekud jõuavad õpetajateni õppetooli juhatajate vahendusel ning neid arutatakse  õppetoolide koosolekutel. Õpetajate esitatud muudatusettepanekuid arutatakse õppetoolide juhatajate ja laiendatud juhtkonna koosolekul.

Õpetaja töökava on dokument, mille alusel planeeritakse igale klassile teemade käsitlemist nädalase täpsusega, ainetevaheline lõiming ning hindamine. Töökava koostamise aluseks on vastava õppesuuna ainekavad.

Töökavad koostatakse kursuste kaupa, avalikustatakse intranetis (kooli sisekommunikatsioonikeskkonnas). Aineõpetaja töökavasid kontrollib ja tagasisidestab õppetoolijuhataja.

Klassijuhataja töökava koostamise aluseks on kooli sündmuste plaan, õppe- ja kasvatustöö üldeesmärgid algavaks õppeaastaks ja konkreetse klassi kasvatuslikud vajadused. Gümnaasiumi klassijuhataja töökava sisaldab karjääriplaneerimise teemasid. Klassijuhatajate töökavasid kontrollib ja tagasisidestab õppejuht.

 

10. Gustav Adolfi Gümnaasiumi õppekava uuendamise ja täiendamise kord

Gustav Adolfi Gümnaasiumi õppekava on kooli õppe- ja kasvatustegevuse alusdokument, mille koostamises ja järjepidevas arenduses osalevad kõik õpetajad õppetoolide kaudu. Kooli õppekava koostamise ja arendamise demokraatliku korralduse eest  vastutab kooli direktor. Gümnaasiumi õppekava üldosa ja tunnijaotusplaanide koostamise ja arendamise eest  vastutab põhikooliosa õppejuht. Ainekavade koostamise ja arenduse eest vastutavad õppetoolide juhatajad. Õpilaste hindamise korra, kodukorra ja õpilaste tunnustamise korra koostamise ja arendamise eest vastutavad põhikooli- ja gümnaasiumiosa õppejuhid. Kooli õppekava muudatused esitatakse enne kehtestamist arvamuse avaldamiseks kooli hoolekogule, õpilasesindusele ja õppenõukogule.