GAG ajajoon

11.08.2017

Tallinna Gümnaasium

* 1249–1619  Püha Mihkli nunnakloostri tegutsemine.

* 1631 6. juuni gümnaasiumi pidulik avamine. Kuningas Gustav II Adolf kinnitus 13. augustist.

* Koolis töötas 6 õppejõudu – neli professorit ja kaks kolleegi.

* Kreeka keele professor  Reiner Brockmann kirjutas esimese eestikeelse ilmaliku luuletuse.

* Matemaatikaprofessor Gebhard Himsel oli Tallinna kindlustustööde juhataja, linnaarst ja apteeker.

* 1631–1745 oli koolis 4 klassi: prima (kõrgeim, I klass), secunda, tertia, quarta.

* Õppekeel ladina keel, õppetundide arv nädalas 20–27.

 * 1632–1647 töötanud rektor Heinrich Vulpius koostas 1635 kooliseadused e sisekorra määrustiku, kus olid õppe-eesmärgid, ettekirjutatud käitumisnormid ja karistused (ka vitsad ja kepikaristus).

* 1633 Avati gümnaasiumi trükikoda.

 * 1637 Ilmus Heinrich Stahli eestikeelne „Käsi- ja koduraamat Eesti vürstkonnale Liivimaal“.

Rootsi Kuninglik Gümnaasium

* 17. sajandi II poolel loodi raamatukogu.

* Suvine koolivaheaeg kestis kaks nädalat.

* Õppeained: teoloogia, poeesia, kreeka keel, retoorika, matemaatika, ladina keel, laulmine, 1692. aastast eetika, füüsika, loogika, heebrea keel, õigus- ja riigiteadus.

 * Õpilasi 65 – 70.

* 1656–1665  Vene-Rootsi sõja tõttu Tartust  põgenenud Academia Gustaviana professorid tegutsesid gümnaasiumi hoones.

Tallinna Keiserlik Gümnaasium

* 1710  29. septembril Tallinn kapituleerus Vene vägedele. Katku tõttu jäi gümnaasiumisse ainult rektor professor Johan Brehm  ja kolm õpilast.

* 1725 Lisandus õppeainena vene keel.

 * 1727 Õppetöö taastus täielikult.

 * 1739 Gümnaasiumi trükikojas trükiti esimene eestikeelne piibel.

* 1740 Koolihoone ulatuslik remont.

* 1745 Lisandus kvinta (5. klass) – madalaim, lugemise ja usuõpetusalgete õppimiseks.

* 1756 Valmis Suur-Kloostri ja Väike-Kloostri nurgal õpetajate elamu.

* 1768 Õppetöö toimus kella 7–11 ja 13–17.  Tundide arv nädalas igas klassis 38.

* 17.-18. sajandil õpilaskonna enamus saksa päritoluga või saksastunud linnakodanike pojad.

* 1801 Õpilasi 105.

Tallinna Kubermangugümnaasium

* 1805 Koolireformi tulemusena sai gümnaasiumist riiklik õppeasutus, mis kontrollis teisi koole Eestimaa kubermangus.

* Õppekeel  saksa keel.

* Õppekavas usuõpetus, filosoofia, heebrea, filosoofia, heebrea, kreeka ja ladina keel, ajalugu, geograafia, matemaatika, loodusteadus, saksa keel ja kirjandus, prantsuse ja vene keel, joonistamine, ilukiri.

 * 1819–1834 Direktor Chrisoph Adam von Stackelberg võttis õppima esimesed  talupojaseisusest eestlased: Dietrich Jürgensen (lõpetas 1823), hilisem Tartu ülikooli eesti keele lektor, ja Philipp Jakob Karell (lõpetas 1826), keisrite Nikolai I ja Aleksander II perekonna ihuarst.

* 1820 Teadmisi hinnati kümnepallisüsteemis: 1 = „nõrk“, 2-3 = „üsna keskpärane“, 4-5 = „keskpärane“, 6-7 = „hea“, 8-9 = „väga hea“, 10 = „oivaline“

* 1827 ehitustööd, mille käigus aulasse püstitati sambad ja kaared, mis püsinud tänaseni.

 * 1837–1857 töötas kreeka keele ülemõpetajana Ferdinand Johann Wiedemann.

* 1838 Loodi arsti ametikoht.

* 1843 20. novembril ümberehitatud koolihoone pidulik avamine. Valmisid trepid, II korrus. Kooliesine eraldati tänavast raudaiaga.

* 1850  Raamatukogus oli 2568 antiik-, 1511 saksa, 413 vene ja 161 nn uutes keeltes teost.

* 1858–1864  Töötas esimene eesti päritoluga õpetaja inspektor Jakob Nocks.

* 1860 Ulatuslik remont  aulas, omandas tänapäevase ilme.

* 1861 Lisandusid nooremad klassid septima (seitsmes) ja sekta (kuues).

* 1862 Kreeka keele asemele võis valida inglise ja prantsuse keelt, õpetati kaubandusmatemaatikat ja –geograafiat.

* 1885 Fundamentaalraamatukogus 7775 ja õpilaskogus 1740 teost. Suurim kooliraamatukogu Eestis.

* 1888  lõpetas Jaan Tõnisson, ajakirjanik, riigitegelane ja õigusteadlane, üks Eesti Vabariigi rajajaid.

Tallinna Keiser Nikolai I Gümnaasium

* 1890 Mindi üle venekeelsele õpetusele.

* 1890 Klasside numeratsioon algas nüüd kõige madalamast, esimesest klassist, ja lõppes abituuriumiga (kaheksas klass).

* 1890 Seati sisse klassijuhataja ametikoht.

* 1890 Kroonukorra kohaselt kehtestati koolivorm. Ka õpetajatel ja koolipersonalil oli mundrikandmise kohustus.

 * 1890 Kehtestati ranged õpilasreeglid, kus oli ka kinnipidamine koolis pühapäeval ja kartseris istumist 4–24 tundi.

* 1890 Õpilasreeglites oli terve päevarežiim, alates tõusmisest kell 6 kuni magamaminemiseni kell 22. Pärast kella 19 ei tohtinud kodunt lahkuda.

* 1890  Saksa rahvusest õpilaste arv hakkas vähenema ja eestlaste arv suurenema.

* 1891–1902  direktor Grigori Jantševetski.

* 1891 Hindamise aluseks kujunes ülevenemaaline süsteem: 5 – väga hea, 4 – hea jne.

 * 1902–1905 Üleminek uuele õppeplaanile: ladina keele tunde vähendati, fakultatiivselt võis õppida kreeka, heebrea ja inglise keelt, samuti eesti keelt, muusikat, võimlemist, joonistamist. * 1902 Õppekavasse lisandus filosoofia eelkursus ja kodanikuõpetus.

* 1903 Asus tööle esimene naisõpetaja –  Agnes Iversen (prantsuse keel).

* 1904  Õpilasi 410, nende seas 38% eestlasi.

* 1910 Koolihoone põhjalik ümberehitus: lisandus III korrus, seati sisse veevärk ja keskküte. Pandi nurgakivi võimlahoonele.

* 1911 Valmis võimlasaal, aasta hiljem endisest õpetajate elamust ja gümnasistide pansionaadist ümber ehitatud klassi- ja abiruumide hoonetiib.

* 1912 Koolis alustati sõjalise õpetusega.

* 1913 Õpilasi 602.

* 1913 Asutati Spordiring, organiseeritud sporditegevuse algus. 

* 1913 Seati sisse elekter.

* 1917 Õpilasi 708.

 * 1917 Saksa vägede lähenemisel oktoobri algul evakueerusid vene rahvusest õpetajad ja õpilased Venemaale  Nižni Novgorodi kubermangu.

Tallinna Linna Poeglaste Gümnaasium, Töörahva Valitsuse Tallinna Poeglaste Gümnaasium

* 1917 Tallinna Linnavalitsus moodustas  Tallinna jäänud õpilastest Tallinna Linna Poeglaste Gümnaasiumi. Koolijuhatajaks valiti  Jüri Annusson, esimene eestlasest direktor.

Tallinna Linna Poeglaste Gümnaasium, Gustav Adolfi Gümnaasium

* 1918 veebruarist  novembrini Saksa okupatsioon: preisi õppesüsteem ja saksa õppekeel. Saksa sõjavägi muutis võimla hobusetalliks.

* 1918 novembrist sai õppekeeleks eesti keel.

* 1918 28. november algas Vabadussõda. Osales üle 130 õpilase ja 11 õpetajat kuulus kooliõpetajate roodu.

* 1919–1940 ja 1944–1946 direktor Aleksis Kuusik.

* 1922 24. veebruaril avati aulas mälestustahvel Vabadussõjas langenud seitsmele õppursõdurile.

 * 1919–1949 Töötas legendaarne ajalooõpetaja Villem Orav.

 * 1920. lõpul anti osa raamatukogu unikaalköiteid Tartu Ülikoolile.

Tallinna Linna Poeglaste Humanitaargümnaasium

* 1923 Õpilasi 405.

* 1931/1932 Uuteks õppeaineteks tulid tervishoid, kosmograafia, majandusteadus, eetika, riigikaitseõpetus. 

Tallinna Linna Gustav Adolfi Gümnaasium,

 Tallinna I Gustav Adolfi Gümnaasium

 * 1932 Gümnaasiumis moodustati eelastmed – progümnaasium ja reaalkool.

 * 1935 Hoone läänetiiva sisehoovi poole rajati garderoob (praegune söökla).

* 1938 Pööningul asunud raamatukoguhoidla ehitati lasketiiruks. 

Tallinna 1. Keskkool

* 1940 august Kooli viidi üle nõukogulikule koolikorraldusele.

* 1940/1941 Lõpetati usuõpetuse tunnid, likvideeriti kodaniku- ja riigikaitseõpetus.

* 1940 Kooli tuli õpetaja Marcella Morin (töötas kuni 1970), kujunes legendaarseks inglise keele õpetajaks.

Tallinna I Gustav Adolfi Gümnaasium

* 1941–1944 Saksa okupatsioon. Sõjatingimustes töötas kool mitme teise kooli ruumides.

Tallinna 1. Keskkool

* 1944 sügisest alustas uuesti tööd nõukogude kool. Loodi  pioneeri- ja komsomoliorganisatsioon.

* Õpilasi 203.

* 1945  Alates teisest klassist õpetati vene keelt.

* 1945/1946 Kooliga liideti Tallinna 18. ja 24 kooli õpilased.

* 1947/1948 Toodi 15. Koolist üle 10 vene õppekeelega algklassi. Töötati kahes vahetuses.

* 1945 28. juunil  kõrvaldati aulast Vabadussõjas langenud õppursõdurite marmortahvel.

* 1946 Kehtestati koolikohustus7-eluaastast kuni 7. klassi lõpetamiseni või 16-aastaseks saamiseni.

* 1950 1. september Kooli asusid õppima esimesed tütarlapsed – 21 õpilast.

* 1957 Algus traditsioonile: kohtumised võrk- ja korvpallis vilistlaste ja õpilaste vahel.

* 1959–1962 Mindi üle 8-klassilisele koolikohustusele.

* 1962/1963 Õpilasi 1039.

 * 1960/1961 Loodi matemaatika süvaõppeklass, millest hiljem kujundati matemaatika-füüsika süvaõppe klassid.

* 1961 Loodi alus tänini kestvale traditsioonile – sõpruskohtumine spordis Riia, Vilniuse ja Tallinn vanimate gümnaasiumide vahel.

* 1961. aastast tuli inglise keele kõrvale võõrkeelena ka prantsuse keel.

 * 1962 Toimus direktorite vahetus – kooli tuli Helmi Viikholm, esimene naisdirektor.

* 1963 Õpilasi 1039.

* 1965 Loodi kooli ausportlase statuut.

* 1966 Abiturient Maire Saar lõi kauni Koolilaulu.

* 1966 Pandi  alus regulaarsele traditsioonile lõpuaktuse päeva öösel kell 12 Issanda Muutmise kiriku tornikellade löömisele.

* 1967 Alates 2. klassist prantsuse keele süvaõppeklass.

* 1970 Alustati kohustusliku keskharidust elluviimisega.

* 1981 Õpilasi 940.

* 1981 Kooli 350. aastapäeva ettevalmistamise käigus toimus koolihoone põhjalik remont.

* 1982 Toimus direktorite vahetus – kooli tuli Ain Siimann.

 * 1984  Traditsiooniks sai õpilaste ja õpetajate vaheline võrkpallivõistlus.

* 1986 Võeti kasutusele võlvidega keldriruum (praegune garderoob).

* 1987 Koolile anti tagasi Suur-Kloostri 10/12 hoone, kus 1. septembril 1988 avati algklasside maja.

Gustav Adolfi Gümnaasium

* 1991  6. novembril –  Gustav II Adolfi mälestuspäeval sai kool taas Gustav Adolfi nime.

 * 1992  aprillis Rootsi kuningapaari Eesti visiidi käigus külastas kooli kuninganna Silvia.

 * 1992/1993 avati gümnaasiumi rootsi keele süvaklass. Igal aastal 13. detsembril tähistatakse Lucia-päeva.

* 1993 Moodustati Õpilaskogu, kinnitati põhikiri. Hilisem nimetus õpilasomavalitsus.

* 1995 Loodi Reaalkooli, 21. Keskkooli, Inglise Kolledži, Prantsuse Lütseumi ja GAG   õpilasomavalitsuse liit G 5.

* 1995 Moodustati põhikooli 7. reaalklass.

* 1997 Kuningas Carl XVI Gustaf  lähetas koolile Rootsi lipu, mis anti meile üle Rootsi rahvuspühal 6. juunil Rootsi Suursaatkonnas.

* 1997 Algklasside maja renoveerimine. Kloostriaegse ilme sai võlvsaal.

 * 1998 Renoveeriti gümnaasiumi peahoone. Võeti kasutusele kunagine moonakelder.

* 2002  24. veebruaril paigutati aulasse vilistlaskogu eestvõttel uus marmortahvel Vabadussõjas langenud õppursõduritele.

* 2004  novembris valmis peahoonet ja algklasside maja ühendav galerii.

* 2005 1. septembril avati skulptor Hannes Starkopfi pronksskulptuur „Ingel“.

* 2005 29. detsembril lahkus töölt direktor  Ain Siimann ja ametisse asus Hendrik Agur.

* 2006 Loodi õppetoolisüsteem, Gustav Adolfi Sihtasutus, Gustav Adolfi Koolituskeskus, GAG ajaloomuuseum, peahoone I korrusel avati akadeemikute galerii, mindi õppeinfosüsteemile e-Kool, lisaks koolilaule võeti kasutusele kooli hümn. Sõnad on kirjutas Heiki Vilep ja Piret Rips, viisi Piret Rips.

* 2007 Alustas tööd Gustav Adolfi Muusikakool.

* 2008 Alustati GAG, Reaalkooli ja Inglise Kolledži ühiste 10. klassi sisseastumiskatsete korraldamist . Kolme sõpruskooli reaalainete olümpiaadiga Riia-Vilnius-Tallinn liitus Munkkiniemi gümnaasium Helsingist.

* 2011 Vilistlaskogu algatusel kingiti koolile kontsertklaveri Estonia 274 (No 7585).

* 2012 Algus traditsioonile: üleriigiline Johann Valentin Mederi kvintettide  konkurss.

* 2014 Kooli aulasse Edingtoni Priory kiriku ja kapiitlisaali Sibeliuse Akadeemia annetatud orel. Algus traditsioonile Gustav Adolfi orelifestival.

 * 2015 Koolihoone 4. korrusel avati Hardi Tiiduse (lõpetas 1937)  raamatukogu, alustati üleriigilise gümnaasiumivahelise mälumängu „Uus Hõbe“ korraldamist.

 * 2016  Kool sai jalgadega mängitava hiidklaveri Monsterpiano.

* 2016 Rinnamärgi ning gümnaasiumi töötajate hõbedase ja kuldse staažimärgi kasutuselevõtmine.

* 2016 Kooli 385. aastapäeva puhul peamaja I korruse fuajees Foucault`pendli avamine.

 *  2016 Õpilasi 1188.

* 2016-2017  võimlamaja ning I ja II kooliastme koolihoone (Vana-Kalamaja 9) renoveerimine.

* 2017–2018.õa  Õpilasi